Õppevideod

[Kriku]

Kuulge, kas neid drilli- või õppevideoid on juutuubis ja mujal piisavas koguses üleval, et neile uus lõng teha? Pädevaid kommenteerijaid paistab siin jätkuvat

Kuidas kõiki neid asju paremini teha, see on ju väga teemakohane arutada iseenesest.

[Fucs]

https://www.youtube.com/user/isamaaeest/videos

https://www.youtube.com/channel/UCtaS50 ... Zx1ETxzyhA

Vanad asjad
https://www.youtube.com/channel/UCkrYql ... A/featured

https://www.youtube.com/user/rkvrvg/videos

https://www.youtube.com/user/Toompeateam
https://www.youtube.com/channel/UC20vRo ... 8iKKT7Kqiw

https://www.youtube.com/user/virumalev

https://www.youtube.com/user/laanemalev1

[vtl]

Vastan Relvaseaduse teemas olnud postitusele

PS! Lisaks ei ole Sa vastanud, miks see KL test 3 demo tõsine nali oli. Mitte, et ma eeldakski vastust, sest seda nagunii ei tule.

Hoolimata klipi tegijate parimates soovidest, oli kogu ülesehitus minu jaoks laskurit alavääristav ja mõttetult naljakas (nagu ookeanitagused jalaga p-sse ja koogiloopimise klipid). Kindlasti taheti parimat aga välja kukkus nagu alati. Hea klipp oleks olnud kui kasvõi igale harjutusele oleks eelnenud kasvõi lühike (kirjutatud) tekst, mida/kuidas/miks tehakse - teatavasti on playeritel pause nupp ning kohe peale igat harjutuse etappi ka vigade analüüs, aga antud kontekstis oli video tõesti tavavaatajale kui kahe koomiku halb etteaste.

Jõudsin nüüd ise ka selle Relvaseaduse teemas mainitud videoni. (sry, kõiki gruppe ei jõua siin alati jälgida).

Kas AKF Dr.Sci võiks lahti kirjutada, milles see "väidetav laskuri alavääristamine" seisneb? Tõsiselt, ma tahaks teada.

Kes on iganes kordki IPSC, IDPA, SRA vms. distipliiniga kokku puutunud, saab hoobilt aru, mis toimub ja mida/kuidas/miks tehakse. Rutiin on ju täpselt sama, ainult käsklused maakeeles. Kui see teemaalgatuses olnud video kellelegi "mõttetult naljakas" tundub, siis ei ole ta:
a) üldse teemaga kursis, mida harjutatakse ja miks nii tehakse;
b) või on tegu niivõrd kõrge tasemega professionaaliga, et... EI. see punkt langeb kohe ära. Proff ei naeraks kunagi õppevideo üle. Mitte keegi ei ole sündinud relv käes ning ja ka algajate väljaõppesse tuleb respektiga suhtuda. Seda enam, et mingit tõsist viga mina seal ei märganud. Jah, asju saaks alati paremaks/täpsemaks/kiiremaks lihvida, aga antud juhul ei olnud ju see teemaks? Video eesmärgiks oli ju testi sisu, olemust ja võimalikke vigu tutvustada, mitte perfektset eriväljaõppe demo teha.

PS. Ma tahaks väga näha, kuidas siinsed kritiseerijad sama harjutust sooritaksid. Tõsiselt tahaks näha.

[OnuHeino]

Ma arvan, et teema avavideo mõte oligi näidata vigu, mida keskmine võitleja teeb. On olemas kindlasti ka halvemaid laskureid siinsete pihku itsitajate seas ja on ka paremaid. Kindlamast kindlam on aga fakt, et alustatud relvadrillid matkivad tunduvalt reaalsemat sõdurile vajalikke laskeoskuseid kui seni praktiseeritud täpitoksimised püsti-põlvelt-lamades.

KL Peastaabi ja KV ladviku poolt olid liikumistega laskeharjutused seni ajani välistatud, kui liiga ohtlikud või ebavajalikud drillid. Nii juhtub, kui lollid, eluvõõrad ja ebapädevad parketibaretid mõjutavad väljaõppe alustalasid. Seepärast oleme ka taasiseseisvumisest saati ühe koha peal tammunud ja nn eeskujulikud kütiklassi laskurid saavad alles nüüd aru, et reaalses olukorras nad on suures pasas. Seda juhul, kui üksuse juhtkond pole ladviku käsku eiranud ja teinud salamisi praktilist väljaõpet või üksikvõitleja pole paraleelselt tegelenud mõne praktikali-distsipliini laskmisega.

Siinsete ajateenistuse värsketele ja vanematele lõpetajatele teadmiseks, et teie keskmine kasvandik ei ületa kaugeltki mitte KL keskmist võitlejat. Sellest hakkate aru saama, kui paar aastat on möödas ja avastate, et ei mäleta enam, mis pidi toru käes peab hoidma. Selliseid kõvatajaid lisandub Kaitseliidu ridadesse iga päev, kes kujutavad ette, et nad on valmis sõdurid (enda erialaselt pädevad), ent avastavad pärast esimest õppust, et 18 aastane plika on neist nii taktikaliselt, sõduri baasoskuste pädemiselt kui üldfüüsiliste võimete poolest peajagu üle. Ise näinud.

Oleme teinud suure sammu väljaõppes edasi. Jõudu!

[KiloKilo]

Siinsete ajateenistuse värsketele ja vanematele lõpetajatele teadmiseks, et teie keskmine kasvandik ei ületa kaugeltki mitte KL keskmist võitlejat. Sellest hakkate aru saama, kui paar aastat on möödas ja avastate, et ei mäleta enam, mis pidi toru käes peab hoidma. Selliseid kõvatajaid lisandub Kaitseliidu ridadesse iga päev, kes kujutavad ette, et nad on valmis sõdurid (enda erialaselt pädevad), ent avastavad pärast esimest õppust, et 18 aastane plika on neist nii taktikaliselt, sõduri baasoskuste pädemiselt kui üldfüüsiliste võimete poolest peajagu üle. Ise näinud.

OT: Mina ütleks küll, et ajateenijad on kaitseliitlasest üle kahes asjas: tegevus üksuse koosseisus ja distsipliin. Eks oleks imelik ka, kui sõdurid, kellel allüksuse kursus kestab mitu kuud, saaks seal õpituga halvemini hakkama kui need, kes saavad sama asja harjutad võib-olla nädala aastas. Distsipliiniga ilmselt see teema, et ajateenijale saab sitasti öelda, kui ta midagi tegemata jätab või ei keskendu ülesande täitmisele, kaitseliitlasega peab natuke ettevaatlikum olema.

[OnuHeino]

Loomulikult on otse väest tulnud võitleja rohkem harjutanud, aga asjad kipuvad ka kiiresti ununema. Ajateenija kogeb sõdurielu heal juhul mõne aastalise intervalliga kordusõppekogunemisel, SA struktuuris olev kaitseliitlane võtab osa aastas 1-2 kompanii tasemel õppusest, millele lisanduvad erialalised õpped, laskepäevad. Kui nüüd kõrvutada neid kahte, siis pole kahtlust, kes tugevam on.

Läksin teemast lahku, sest foorumis esineb reegel, et kaitseliitlasi võetakse ühe pulgaga kui tühjasid vabatahtlikke, kes kord kevadtormi või siili tarbeks rohelise puhvaika peale tõmbavad ning lambakarja kombel metsas ringi jookseb. Jah. Seda juhtub. Ent seda juhtub ka nii ajateenijate kui elukutseliste seas. Lõppude lõpuks loeb see, et teeme nüüdsest ühtselt praktilisi laskedrille ja ajame Eesti asja.
Kui keegi tahab kedagi anonüümselt ja umbisikuliselt sitaga loopida, siis kaitseliitlase pilgu läbi võin ridamisi vastandavaid näiteid tuua. Heaks näiteks on just näod, kes astuvad Kaitseliitu eelarvamusega, ent avastavad, et nende kunagine erialane õpe on ununenud, vananenud või võtab lihtsalt iga liigutus räigelt kaua aega. Nagu ka teemat sissejuhatav "naljavideo" - neile itsitajatele oleks palju paremaks näiteks video reservväelasest, kes kord jälle õppekogunemisele on kutsutud. Siis tekib ka ehk samastumise efekt ja osatakse ennast kõrvalt vaadata.

[Kapten Trumm]

OT: Mina ütleks küll, et ajateenijad on kaitseliitlasest üle kahes asjas: tegevus üksuse koosseisus ja distsipliin. Eks oleks imelik ka, kui sõdurid, kellel allüksuse kursus kestab mitu kuud, saaks seal õpituga halvemini hakkama kui need, kes saavad sama asja harjutad võib-olla nädala aastas. Distsipliiniga ilmselt see teema, et ajateenijale saab sitasti öelda, kui ta midagi tegemata jätab või ei keskendu ülesande täitmisele, kaitseliitlasega peab natuke ettevaatlikum olema.

Mina olen puutunud korduvalt kokku KV NAK läbinud tegelastega, aasta kuni mõni aastat peale reservi arvamist (kui nad mingil teel KL satuvad) ja minu arvamus on kaunikesti ebameeldiv.
Lihtsalt, kui isik, keda on spetsiaalselt koolitatud drillseersandiks, ei suuda jaojagu meestele õpetada jao kuute kontaktdrilli, nii et nad päeva lõpuks suudaksid enamvähem rahuldavalt seda teha (mitte kiiruse peale), siis tekivad küsimused. Siinkohal ei taha maha teha aktiivseid ja tublisid, võib-olla sattusid lihtsalt vorstid ja võib-olla ma peangi jao asjades seersandist pädevam olema. Aga ma ei leidnud seda räägitud taset miskipärast.

Taolisi, mittevilunud sooritusi nähes ma ei naera juba ammu. Lihtsalt liiga palju nähtud, kui palju vaeva nähtakse sellegi tasemega või mida taolise rahvaga ühe nädalavahetuse järel teha saab või ei saa. Arvan, et ma oskan enamvähem õpetada (ka NAK lõpetanud seersandile) ja mehed kuulavad ja püüavad. Kuigi ma ei suuda enam 18- aastasega võidu kulmukarvade abil püsti hüpata.

[aj1972]

Osaledes kompanii enamikel õppustel aastast-aastasse avastan , et olen pidevalt unustanud jälle mingeid põhitõdesid. Põhjuseks vist eriala ja üldõppuste erinevad harjutused, tavaliselt olles asja sees tuleb küll varsti jälle meelde aga lambist ja unepealt jään hätta. See siis 14+ päevaga aastas...

[Kapten Trumm]

Habemega tarkus: inimesel kasvab harva pöial välja kesk peopesa või käed tagumikust - (sõjalised) oskused on vaid harjutamise küsimus. Mida rohkem harjutada, seda parem saab.

[Martin Herem]

Ma ei julgenud siin enne suud lahti teha - mina ei saanud ka aru, kus see nali on. Mingi vend teeb oma harjutuse läbi ja ...
Liiga aeglane? Midagi ohtlikku? Midagi väga valesti? Ei saa aru. Aga ma pole ka praktikali mees.

KL Peastaabi ja KV ladviku poolt olid liikumistega laskeharjutused seni ajani välistatud, kui liiga ohtlikud või ebavajalikud drillid. Nii juhtub, kui lollid, eluvõõrad ja ebapädevad parketibaretid mõjutavad väljaõppe alustalasid. Seepärast oleme ka taasiseseisvumisest saati ühe koha peal tammunud ja nn eeskujulikud kütiklassi laskurid saavad alles nüüd aru, et reaalses olukorras nad on suures pasas. Seda juhul, kui üksuse juhtkond pole ladviku käsku eiranud ja teinud salamisi praktilist väljaõpet või üksikvõitleja pole paraleelselt tegelenud mõne praktikali-distsipliini laskmisega.

See on järjekordne "kõvamehe" seisukoht.
Lubage ma siis veidi selgitan miks mõned asjad nii on.
Esiteks on liikumistega laskmised loomulikult ohtlikumad. Teiseks on nad ka rohkem ressurssi nõudvad. Ressurss - laskmise koht, aeg, moon, instruktorid. Nende asjadega on alati nii, et need "võistlevad" alati mõne teise valdkonna või teemaga. Ja siis nii ongi, et ajateenija rahuldav tulemus on "100m laudaukse tabamine", sest selle kõrval on kümneid asju mida ta veel peab oskama ... Kokkuvõttes läheb reservi rühm, kompanii, pataljon, mis minu hinnangul sõdib vähemalt rahuldavalt. Sealhulgas tapab püssiga vastaseid.
Kunagi väitsid mulle asjatundjad, et isegi ScPs on tase täiesti hull. Tegutsevad ohtlikult ja "päris olukorras" pihta ei saa ... Hinnang anti nähtu põhjal. Kui aga küsisin, et miks me neid probleeme siis missioonidel ei näe ... siis päris selget vastust me ei leidnudki.
Nii et kõvaOnuHeino - sinu kõvatamist jäljendades: sinu 1000 realistlikult treenitud laskurit, mängin ma oma 500 relvaliikide koostööd tegeva, taktikaliselt juhitava ja üldse parema sõjamehega lihtsalt üle. Lihtsalt. Kas pole mitte häbiväärne? Sina ekspert saad tappa lolli, eluvõõra, ebapädeva, paigaltammuva, parketibareti poolt juhitud üksuse käest

Eluvõõras ja ebapädev, kuid kindlasti lahmiv ja eksitav on väide:

Siinsete ajateenistuse värsketele ja vanematele lõpetajatele teadmiseks, et teie keskmine kasvandik ei ületa kaugeltki mitte KL keskmist võitlejat.

Kes su keskmine on? Kas keskmine KL liikmete nimekirjast, kus mõni ei näita nägugi? Või keskmine, kes aastas paar korda kohal käib? Või keskmine, kes laskmist harjutab? Too mõni number, suure suuga "ranger".
Või vähemalt arutle, mitte ära ründa.

[vtl]

...Lubage ma siis veidi selgitan miks mõned asjad nii on.
Esiteks on liikumistega laskmised loomulikult ohtlikumad. Teiseks on nad ka rohkem ressurssi nõudvad. Ressurss - laskmise koht, aeg, moon, instruktorid. Nende asjadega on alati nii, et need "võistlevad" alati mõne teise valdkonna või teemaga...

Mismõttes "ohtlikumad"? Kui asju õigesti teha, siis ei ole ka liikumisega relvakäsitlemine ohtlikum autojuhtimisest.
Tsivilistidest practicali-mehed saavad (ohutult) tehtud ja kaitseväelased ei saa? Ehk ma ei tea ühtegi tõsist õnnetust, mis practical-laskmise käigus oleks toimunud, aga alatasa tilgub uudistesse nupukesi, kus nooruke kaitseväelane tulistas endale jalga või õlga.

Liikumise pealt väljaõpe nõuab rohkem ressurssi? Selge see. Samas aeg (instruktori aeg, harjutusväljaku aeg) on tegelikult ainus mõõdetav tegur. Miks peaks nt. liikumisel moona rohkem kuluma kui paigal tammudes?

Teiste valdkondadega konkureerimisest rääkides - kui sõdur ei oska sellist elementaarset asja, nagu liikudes relva käsitleda, siis on ühel hetkel kõik tema muud vinged oskused kasutud ehk reaalses lahingusituatsioonis saab ta lihtsalt surma. Kui me ei räägi just sellisest sõjast, mida peetakse arvutiklaviatuuri tagant nuppe vajutades.

Disklaimer: ma EI ole militarist, seega võimalik, et ma ei tea tänapäeva peenest sõjapidamise-kunstist midagi.

[Martin Herem]

Viimases on sul üsna õigus
Loe hästi rahulikult. Ehk oli mu tekst tõesti liiga hüplik.
Loomulikult saab ohte vähendada vahenditega.
Liikumisel lased erinevates suundades. Seega peab tiiru või õppekoha ohuala seda võimaldama (pikem ohuala, vallid).
Mida rohkem inimesi liikumisel laseb, seda rohkem tekib üheaegselt nurki ja võimalust kaaslast tabada. Seepärast on vaja rohkem kontrolli ja kuiva drilli.
Kui ühelt joonelt ja kitsas sektoris lastes, võib üks instruktor juhtida 10, 20, sõltuvalt väljaõppe tasemest, minu poolest ka 1000 inimese laskmist, siis liikumisel laskmist on 10 inimesega juba keerulisem läbi viia. Keerulisem, mitte võimatu.
See kõik omakorda nõuab rohkem aega. Näiteks, kui õppekoht ei võimalda rohkem kui 10 inimese laskmist, kuid üksuse suuruseks on 800 ajateenijat Kuperjanovis.
Ma ei räägi, et see oleks võimatu. Pealegi seda kõike ka tehakse.
Rääkides rühmast või kompaniist, siis ühel hetkel on äärmiselt tähtis ka üksuse laskmine - erinevad relvad. RÜ peab suunama oma üksuse ja seda toetavate relvade tuld (KP, TT, MP). Selliste lahinglaskmiste tähtsust ei saa ju eitada.
Kui sõdur saab 10st 8, 100 meetril rinnakujule pihta, siis võid edasi minna jao- ja rühma tasemele, sest see on peamine meetod, kuidas sa vastast hävitad. See 10st 8 on lambist võetud. Sellised harjutused ja lahinglaskmised võtavad oma aja ... üksikvõitleja harjutamise arvelt. Loomulikult harjutab üksikvõitleja oma oskusi ka siis, kuid kogu väljaõppe eesmärk keskendub siiski üksuse ja selle ülema arendamisele ...
Probleem antud juhul seisneb selles, et meil on väga erinevad hinnangud mõiste "elementaarse" osas. Mina ütlen 100m, 10st 8 lamades silueti pihta on OK. Seistes 5 on ok. Ajaline piirang puudub. Minu oponent aga peab seda puhtaks jamaks.
Mina ütlen, et lahinglaskmiste harjutamine rühma ja kompanii koosseisus on pärast seda tähtsam, kui mistahes "practicali "rahuldav" tase. Oponent ütleb, et mina olen parketilt ja ei tea asjadest midagi, sest sellised sõdurid ei saa üldse pihta.
Lõpuks taganen mina oma mugavusstooni, ja väidan, et missioonidel saame hakkama, laservestidega lahingutes on tulemused rahuldavad ... no mitte katastroofilised. Arendama peab kahtlemata. Aga kui kõrgemat taset on võimalik saavutada vaid täiendavate vahendite lisamisega, mitte peamiselt meetodeid muutes, siis hakkan ma kaaluma - kas tasub? Veel kord, mitte sellepärast, et mingi laskeharjutus läheks liiga kalliks, vaid seepärast, et sellele tuleb vahendeid anda mingi teise teema arvelt.

... aga alatasa tilgub uudistesse nupukesi, kus nooruke kaitseväelane tulistas endale jalga või õlga.

- sa räägid asjadest, mille taustast ei tea sa midagi. Ma ei arva, et meil kehvast väljaõppest tulenevaid õnnetusjuhtumeid alatasa oleks.

Vahel ma mõtlen, et me müstifitseerime selle laskeoskuse üle. See on tähtis kahtlemata. See on tähtis ka peastaabi ohvitseri juures - pole kahtlustki. Kuid mis on rahuldav tase ja kuidas seda saavutada?
Äkki mõni foorumlane teab või viitsib - palju meie jahimehed aastas loomi tabavad, palju nad selleks moona kulutavad ja palju nad harjutavad. Oma üksikute kogemuste põhjal arvan, et ega nad palju trenni ei tee ja pihta ikka saavad. Kuid see on sama lahja väide nagu OnuHeino eespool keskmisest kaitseliitlasest rääkis.

[vtl]

...Äkki mõni foorumlane teab või viitsib - palju meie jahimehed aastas loomi tabavad, palju nad selleks moona kulutavad ja palju nad harjutavad. Oma üksikute kogemuste põhjal arvan, et ega nad palju trenni ei tee ja pihta ikka saavad...

Tont seda teab. Jahimehed räägivad ikka tabatud loomadest, mitte tabamata loomadest.

Niipalju võib öelda, et jahitunnistuse kättesaamiseks (eksami sooritamiseks) tuleb läbida laskekatse, mida niisama tänavalt tulnud laskur esimese korraga ära ei tee. Ehk siis sileraudsega lasta heitemasinast lennutatud savitaldrikuid. 15 märgist peab tabama vähemalt 7-t. Suuruluki laskekaitse sooritamiseks peab vindiga 50 meetri pealt tabama "jooksvat siga" ning 6-st lasust peab märgis olema 5.
Esimest (laskekatset) tuleb teha pmst üks kord elus, teist (suurulukit) iga paari aasta tagant.

[Dr.Sci]

...Äkki mõni foorumlane teab või viitsib - palju meie jahimehed aastas loomi tabavad, palju nad selleks moona kulutavad ja palju nad harjutavad. Oma üksikute kogemuste põhjal arvan, et ega nad palju trenni ei tee ja pihta ikka saavad...

Tont seda teab. Jahimehed räägivad ikka tabatud loomadest, mitte tabamata loomadest.

Niipalju võib öelda, et jahitunnistuse kättesaamiseks (eksami sooritamiseks) tuleb läbida laskekatse, mida niisama tänavalt tulnud laskur esimese korraga ära ei tee. Ehk siis sileraudsega lasta heitemasinast lennutatud savitaldrikuid. 15 märgist peab tabama vähemalt 7-t. Suuruluki laskekaitse sooritamiseks peab vindiga 50 meetri pealt tabama "jooksvat siga" ning 6-st lasust peab märgis olema 5.
Esimest (laskekatset) tuleb teha pmst üks kord elus, teist (suurulukit) iga paari aasta tagant.

Meie jahiseltsis on kord selline et iga aasta tuleb teha nii taldrikute kui ka suuruluki katse, viimane siis nii vintrelva kui ka sileraudsega...muidu seltsi jahimaadele asja pole. Aga meil oma tiir ka kus harjutamas käia.
Statistikast niipalju et kui 3 padruni kohta pardi saad, on see suht ok, sigade, põtrade kohta on umbes sama kogus või enamgi, suured loomad ei kipu peale esimest lasku maha jääma. Aga kui oled oma relvaga ära harjunud siis jah, trenni enamus väga ei tee, harjutavad pigem need kes kuskil võistlusel silma tahavad paista.

[Dr.Sci]

Ma ei julgenud siin enne suud lahti teha - mina ei saanud ka aru, kus see nali on. Mingi vend teeb oma harjutuse läbi ja ...
Liiga aeglane? Midagi ohtlikku? Midagi väga valesti? Ei saa aru. Aga ma pole ka praktikali mees.

Ma vabandan kõigi ees keda ma oma kommentaariga video kohta solvasin. Seda on lõpuks raske seletada miks mõnele tundub naljakas asi mis teisele jälle täiesti loomulik. Võbolla ma samastasin ennast sinna õppevideosse ja kujutasin mismoodi asi siis välja paistaks vms, aga sry, mulle paistis see tõesti tol hetkel nagu halvem versioon Politseiakadeemiast.