www.militaar.net

Üks näide veel on Venetsuuela - valitsus jagas vaestele maad, s.h. suuromanikelt ära võetud maad. Et vähendada ka sõltuvust välismaisest impordist. 2009 seisuga (praegu juba muistne ajalugu) oli sõltuvus suurenenud 6x.

http://foreignpolicy.com/2015/11/13/thi ... ez-maduro/

Muidu see lõuna-aafrika eelnõu tuli endise ANC liikme Julius Malema partei EFF poolt, kellel on rahvusassamblees 25 kohta 400st. Eelnõu ise sai 241 häält, vastu 83. Aga mis edasi juhtub selgub hiljemalt 31. augustil. ANC pole veel ka kunagi saanud 67% enamust, et põhiseadust hakata ümber kirjutama, võimalik ka et see rong on läinud.

Jah, muidugi on suurmaavalduste majandamine efektiivsem. Kõik sellised reformid töötavad majandusliku loogika vastu.

LAV maareformi kohta on vara midagi väita, sest see pole veel käivitunud. Alles tehakse seadusi selle läbiviimiseks. Aga Eesti ning Zimbabwe maareforme võrrelda on küll meelevaldne.

1. Eestis lähtuti maa konfiskeerimisel selle pindalast. Polnud vahet, kas omanik oli sakslane, venelane, rootslane, eesti oma hallparun, firma või kirik – mingist piirist suurem valdus võeti ära.
Zimbabwes võeti konfiskeerimisel aluseks rass.
2. Eestis võeti ära ainult osa maast. Kinnis- ja vallasvara jäi omanikele alles: lehmad, hobused, majad, tallid, aurumasinad, veskid, tehased jne.
Zimbabwes võeti mõisad kõige täiega ära.
3. Eestis maksti konfiskeeritud maa eest kompensatsiooni. Sõjaeelsete hindade põhjal, mis vahepealset inflatsiooni arvestades oli muidugi paras nöökimine, kuid põhimõtteliselt ikkagi maksti.
Zimbabwes lubati maksta, kuid pole veel siiamaani keegi midagi saanud.
4. Eestis anti maa esialgu maatameestele rendile ja eduka talupidamise korral võis selle hiljem soodsalt omale osta.
Zimbabwes anti mõisad valitseva partei ninameestele. Maatameestele jäi ainult vallasvara, mida nad vahepealse rüüstamise käigus omale suutsid krabada.
5. Eesti maareformi tulemusel moodustus keskklass. Maa kosus Ilmasõjast, haritava maa pindala suurenes ja saagikus hektari kohta samuti.
Zimbabwes asendati valged mõisnikud mustade mõisnikega. Vaesed jäid vaesemaks. Haritava maa pindala vähenes ja saagikus hektari kohta samuti.

Eks me muidugi näe, kuidas LAV suudab oma maareformi läbi viia, kuid mina küll selles suhtes optimistlik pole. Tänapäeva põllumajandus on niivõrd mehhaniseeritud, et selles sektoris töötab kõigest 4,6% LAV tööjõust. Mida see ülejäänud ühiskonnale annaks, kui valgete maa selle 4,6% vahel ära jagada? Kui hakata maad jagama mitmenda põlve linnaproletariaadile (et mitte öelda: getoelanikele), ei oska nad sellega mitte midagi mõistlikku ette võtta peale väljarentimise. Kolmas võimalus oleks Zimbabwe teed minna, kuid selle tulemust võib igaüks Google Earth kaudu vaadata.

Ega Eesti ja Zimbabwe maareforme polegi võrreldud. Kommenteerin siiski nimekirja:

1. Erinevuse praktiline tähtsus on väike - kuigi ümber jagamisele läks ka eestlastest mõisaomanike maad, oli valdavas enamuses reform ikkagi baltisakslaste vastu suunatud ja nii seda omal ajal ka tajuti.
2. Õige, mõisasüdamed jäeti ka mõnel juhul endistele omanikele (ise küsimus, et mida nendega peale hakata oli).
3. Kompensatsiooni maksmisega nõustuti väga pika hambaga alles siis, kui britid selle rahareformi jaoks vajaliku laenu eeltingimuseks tegid ja aastaid hiljem.
4. Seda küll, aga ma ei usu, et see endiste omanike tundeid kuigivõrd mõjutaks.
5. Eestis järgnes ka maareformile kahekümnendate keskel pankrotilaine. Kust pärineb väide, et saagikus suurenes?

Kriku kirjutas:Ega Eesti ja Zimbabwe maareforme polegi võrreldud. Kommenteerin siiski nimekirja:

1. Erinevuse praktiline tähtsus on väike - kuigi ümber jagamisele läks ka eestlastest mõisaomanike maad, oli valdavas enamuses reform ikkagi baltisakslaste vastu suunatud ja nii seda omal ajal ka tajuti.
2. Õige, mõisasüdamed jäeti ka mõnel juhul endistele omanikele (ise küsimus, et mida nendega peale hakata oli).
3. Kompensatsiooni maksmisega nõustuti väga pika hambaga alles siis, kui britid selle rahareformi jaoks vajaliku laenu eeltingimuseks tegid ja aastaid hiljem.
4. Seda küll, aga ma ei usu, et see endiste omanike tundeid kuigivõrd mõjutaks.
5. Eestis järgnes ka maareformile kahekümnendate keskel pankrotilaine. Kust pärineb väide, et saagikus suurenes?

Tänud täpsustuste eest.
Saagikuse ja haritava maa pindala kohta väitis Erich Kukk oma loengus, et kõige suurem oli see Eestis 1940. aastal. Pärast seda on haritava maa pindala vähenenud. Saagikuse osas jõuti 1940. aasta tasemele alles 1970ndatel aastatel. Tänaseks on ta juba manalamees, nii et pole võimalik küsida, et kust tema andmed pärinesid.

Pankrotte 20-datel põhjustas Eestis asunike kapitalipuudus (maa oli, aga talu arendamiseks raha ei olnud) ja mõned asunikud, kes olid saanud küll Vabadussõjas võitlemise eest maad, aga põllupidamisest suuremat ei teadnud. Enamus siiski teadis, mida maaga teha ja pärast esialgseid raskusi läks elu tõusujoones edasi. Et neegrid teavad, mida maaga teha - see on natuke kahtlane. Zimbabve on hea näide - kõplaga endale süüa suudavad võibolla kasvatada, aga müüa linlastele ja ekspordiks pole enam midagi - nagu tegid need, kelle maad neile anti. Tööd ka neil kellegile teisele anda ei ole ja naabrimehed on tööta. LAV-is ei ole kuidagi teistmoodi neegrirahvas, täpselt samasugused ja arvatavasti läheb ka täpselt samamoodi. Ainus enamvähem korralik riik Aafrikas ja nüüd on vaja see ka hädasti persse keerata.

ostius kirjutas:Saagikuse ja haritava maa pindala kohta väitis Erich Kukk oma loengus, et kõige suurem oli see Eestis 1940. aastal.

See võib nii olla küll, aga alles 20 aastat pärast maareformi siis. Selle ajaga edenes Eestis nii põllumajandusteadus kui majandus üldiselt tublisti ning 1930-ndate teises pooles oli hea konjunktuur ka. Oleksoloogia korras võiks vastu väita, et paljud baltisakslased olid samuti väga edumeelsed põllumehed ja kui neil oleks lastud odava kohaliku tööjõuga edasi toimetada, oleks edu veel suurem olnud. Seda näitajat maareformiga siduda on IMHO väga kahtlane.

Jaanus2 kirjutas:Et neegrid teavad, mida maaga teha - see on natuke kahtlane.

Nagu ülal juba viidatud, Zimbabve valitsev klikk võttis mõisad omale ja üritasid seal vanaviisi jätkata, aga välja tuli see, mida arvata võis. Seda, mis seal oleks tegeliku demokraatliku maareformi tagajärjel toimunud, on väga raske oletada ja selline areng nagunii ei olnud võimalik.

Kõige suurem küsimus LAV puhul ongi, et mis selle maaga edasi saab... Eestis oli vähemalt see algusest peale selge, et ei hakata tegema riigimõisaid vms. asju.

Kriku kirjutas:

ostius kirjutas:Saagikuse ja haritava maa pindala kohta väitis Erich Kukk oma loengus, et kõige suurem oli see Eestis 1940. aastal.

Oleksoloogia korras võiks vastu väita, et paljud baltisakslased olid samuti väga edumeelsed põllumehed ja kui neil oleks lastud odava kohaliku tööjõuga edasi toimetada, oleks edu veel suurem olnud. Seda näitajat maareformiga siduda on IMHO väga kahtlane.

Selle põhjal, mida omaaegsest EPAst mäletan, ei usu ülaltoodud oleksoloogilist väidet. Baltisakslaste mõisamajandus Eestis oli enne Esimest maailmasõda pigem kahjumis. Ei mäleta küll, kas peamiseks põhjuseks öeldi odav Ameerika teravili või kroonu viinamonopoli kehtestamine Venemaal. Igatahes olid mõisnikud kahjumis ja pidid ots otsaga kokku tulemiseks maid müüma ning metsa raiuma. 20.sajandi esimesel dekaadil olid aastased raiemahud Eestis suuremad nii EW ajast kui ka nõuka-ajast (ma ei tea kahjuks, kuidas on praeguse ajaga võrreldes).

Hästi aga mäletan lihtsat ja loogilist arutluskäiku:
-mis k.radi pärast pidi parun oma maid mingitele Mogri Märtidele müüma? Sest mõisamajandus ei olnud tasuv.
- kust k.radi kohast võttis Mogri Märt talu päriseks ostmiseks raha? Ikka oma talu majandamisest, mis tasus ära ja võimaldas investeerida

Kunagi lugesin vist ajalooõpikust, et USA kodusõja ajal tõusis lina hind ja eesti talupidajad kes kasvatasid lina said rohkem kasu ning olid suutelised mõisnike käest maid kokku ostma. Seda siis 1860ndate paiku.

Kasutajanimi kirjutas:Kunagi lugesin vist ajalooõpikust, et USA kodusõja ajal tõusis lina hind ja eesti talupidajad, kes kasvatasid lina, said rohkem kasu ning olid suutelised mõisnike käest maid kokku ostma. Seda siis 1860ndate paiku.

Väike OT. Lina andis ka hiljem õige tegutsemise korral suurt tulu. Minu vanaisa, kes oli pärit Petserimaal elanud setu suurperest (6 venda ja 4 õde), tuli kolmekümnendatel koos kahe teise vennaga Eestisse ja rentisid endale talu Valgamaal, aastatasuga 500 krooni. Nad külvasid esimesel aastal katseks poolele hektarile kaasatoodud head linaseemet ja sellelt poolelt hektarilt linalt saadud tulu võimaldas tasuda kogu talu aastarendi ja jäi veel ülegi. Aga linakasvatuse kasumlikkus sõltus väga palju konjunktuurist, sama tegelikult ka kõigi muude põllumajandussaaduste puhul.

Tulles siis teemapealkirja alla tagasi:

http://uueduudised.ee/uudis/maailm/aust ... le-abikae/

Möödunud aasta lõpus avaldatud statistika kohaselt on LAV-is 100 000 farmeri kohta tapetud 156 inimest

Nii, kas lugeda kõike ~810 000 inimest kes töötavad seal põllumajanduses, mis juhul oleks see number 100 000 kohta 9,1. või 32 375 kommertsfarmi pidajat jagatud 50 tapmisega aastal 2016. Et siis kõiksugused sulased, töölised ja pereliikmed välja jätta, et saada propagandapunkte.

http://www.bbc.com/news/world-africa-41807642

Ära üle targuta selle numeroloogiaga siin

Sest jutt käib siin // point on ju hoopis muus:
(a) valgete farmerite väljatõukamisest(-valge vähemuse likvideerimisest) LAVis ning
(b) Austraalia valitsuse huvitavast algatusest seoses sellega..


P.S.
ja miskeid "propagandapunkte" ma(-me) ka ei vaja

Näiteks Tony Abbotti (endise peaministri) kommentaar:

“Something like 400 white farmers have been murdered – brutally murdered over the last 12 months,” he said. “Just imagine the reaction here in Australia if a comparable number of farmers had been brutally murdered by squatters intent on driving them off their land ... we would say this is a national crisis.”

Aastas on seal 20 000 mõrva ja nad valivad spetsiaalselt välja farmerid. Andku siis kõigile oskustega LAV immigrantidele viisad ja demograafiline probleem saabki leevendust. Nii Austraalias kui ka siin.

Aga siis oli veel see:

Bishop, the foreign minister, said on Sunday that Australia would be not be making special visa considerations for white South African farmers and refused to back Dutton’s claim the group deserved “special treatment” over alleged persecution.

Olen lugenud ühe Eestisse migreerunud lõuna-aafriklase postitusi, kus räägib teistele kuidas ta ei pea siin pingsalt ümbrust jälgima. Täielik kergendus olevat.

No Eesti võiks ka oma panuse anda.
Valged kristlased, kes on tõesti hädas ja tagakiusatud.
Kui nemad ei kvalifitseeru pagulasteks siis kes veel?
Nigeeria ja Kongo iPhonedega poseerivad alfaisased?
Kunigas ja Kuningapoeg või Kass Artur võiks riigikogus arupärimise teha.


https://m.youtube.com/watch?v=UZ7o1cxqBPU

Väike klipp kohalike “viimsepäevaks” valmistumisest.