Topeltkodakondsus...?

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Mina jälle pakun Krikule kihhlvedu, et uustulnuk alloffitser on tegelt foorumist juba korduvalt ärabännitud vorst
Voitja saab 1 x pdl Saku tumedat

[Avatar]

Aga minu küsimus on, et kust sa tead, et nad seda juba ei tee? Kas neil praegu ei ole juba selleks mugavat võimalust?

Seda, kas ja kui mugav see on, vast on siin targemaid vastajaid. Ma tean et suht hiljuti üks inimene loobus oma VF kodakondusest EV kasuks. No nii reisimise pärast ja puha. Kuuldavasti loobumine pidi üks ilge khmkhm olema. Et ei saa mitte lihtsalt. Aga nii ausa inimesena ei tahtnud sahkerdada ka. Kui oleks topeltkodakondsus võimalik, siis poleks kindlasti VF omast loobunud.
Tead - on ka inimesed, kes müüvad oma x- nda korteri maha ja on valmis igasugu kinoks, et tõestada, et see oli nende elukoht. Et mitte tulumaksu maksta. Teine inimene jälle ei taha elada kartusega, et äkki mingil hetkel tuleb üks amet tagantjärgi raha tahtma. Ja maksavad ausalt. Aga riigile tuleb sellistelt 0 tulu alles siis, kui mittemaksmine seadustada.
Minu küsimus (juurikani konservatiivne )- isegi kui see topeltkodakondsus praegu on salaja mingil osal inimestest, siis milleks seda vaja on seadustada ja motiveerida veel suuremat hulka inimesi sellele teele? Mis on see kasu Eestile. Paremat ülevaadet ma kahtlen et nendest senistest sahkerdajatest saadakse. Vahest ainult uutest topeltkodanikest. Mis veel head sest tuleks?

[Kriku]

Minu küsimus (juurikani konservatiivne )- isegi kui see topeltkodakondsus praegu on salaja mingil osal inimestest, siis milleks seda vaja on seadustada ja motiveerida veel suuremat hulka inimesi sellele teele? Mis on see kasu Eestile.

Ida suunal ei mingit kasu. Lääne suunal võtab ära dilemma, et kas ma nüüd peaks olema UK või USA või Eesti kodanik. Sealpool on neid ausaid rohkem.

Aga ma ei näe ka, mis erilist kahju see idasuunal tekitada võiks, kui võtta arvesse, et Eesti seadustele vilistavaid isikuid ei takistata selles ka praegu.

[Avatar]

Kas VF kodanike % suurenemine Eestis ei ole tõesti probleem?
Mis huvitavaid võimalusi see seadustatud topeltkodakondsus Ida poliitmanipulaatoritele võib avada?
See läheb juba sama loogika rada nagu migratsiooniteema, aga kui kord tehakse ots lahti, siis kas piirdub see kodakondsusseaduse muutmine vaid topeltkodakondsusega, või hakatakse seejärel seadustama ka Eesti kodakondsuse omandamise lihtsustamist? Kodakondsuse 0-variandi teisendit? Süües kasvab isu.
Aga miks me siis ei takistata neid vilistajaid? Miks me sellega midagi ei soovi muuta? Et võtame seda kui paratamatust ja parem teeme juba näo et meile ka täitsa sobib?
Keegi äärmiselt tark kaasfoorumlane justkui väitis, et sünnijärgsetel Eesti kodanikel on võimalus omada topeltkodakondsust. Et kes need Läänesuunalise dilemma küüsis vaevlejad siis on? Keskid Vova ja Žura Britannias? Või mõni Hermann või Kimmo Estofiil? Esimestest väga ei hooli . Ja palju neid teisi?

[Kriku]

Kas VF kodanike % suurenemine Eestis ei ole tõesti probleem?

Kui soovijad saavad praegugi VF kodakondsuse lisaks võtta, siis ma ei ole kindel, et mingit märkimisväärset suurenemist tuleks.

[mart2]

... Või isegi saama Presidendiks. Suurtes, kümnete miljonitega riikides pole see võib-olla probleemiks? Kui anname kodakondsuse nüüd tagantjärele neile, kes millegi pärast selle ennem ära põlgasid / ei soovinud, siis nüüd võime saada juurde määramata hulga (mõjutatud?)...

Ilma mingi pro või kontra andmiseta topeltkodakondsuse ideele iseenesest - kaks faktitäpsustust.
1. ...
2. Presidendi valimisel nõutakse teatavasti ikka sünnijärgset kodakondsust. Vähemasti Ilvese esimese valimise ajal üritati just tema kodakondsuse sünnijärgsust vaidlustada.

Täpsustan - antud isiku puhul on tegu inimesega, kelle (vana-)vanemad peale Tartu Rahu sõlmimist ei soovinud Eesti Vabariigi kodakondsust, kuigi vastavalt leppele pidid langetama otsuse. Ise loobusid. Nüüd viitab antud isik sellele, et esivanemad olid eestlased (rahvuselt!) ja elasid kunagi Eestis ning ta olevat seega sünnijärgne kodanik. Antud klausel käis spetsiifiliselt tsaariajal Venemaale väljarännanute kohta, mitte ei käsitlenud hilisemat IIMM põgenikke järglasi (Ilvese case!). Piir tõmmati Tartu Rahu järgsele ajale - 2 aastat.
Minu arusaam - kui saab kodakondsuse, siis teoreetiliselt õigustatud saama ka presidendiks, sest viidatakse just sünnijärgsusele (kuigi ema-ise seda ei olnud)!

PS. Kui tsaari-Venemaa väljarändajate järeltulijad peaks olema sünnijärgsed kodanikud, siis seda ka ennem Tartu Rahu Eestist lahkunud baltisakslased, rootslased, tatarlased, jne?

PS.PS. Kogu jama käibki selle ümber, kas peale Tartu Rahu sõlmimist Eesti kodakondsusest loobunute järglased saaksid seda protsessi omatahtsi tagasi pöörata...

[Avatar]

Kas VF kodanike % suurenemine Eestis ei ole tõesti probleem?

Kui soovijad saavad praegugi VF kodakondsuse lisaks võtta, siis ma ei ole kindel, et mingit märkimisväärset suurenemist tuleks.

Et siis märkimisväärselt. Kas neid positiivse poole peal dilemma käes vaevlejaid Läänlasi on märkimisväärselt? Märkimisväärsemalt? Selleks et midagi muuta, peab olema põhjus. Võimalik kasu peab kaaluma üles võimaliku kahju. Lihtsalt umbropsu summimist on niigi liiga palju. Riigi seisukohast, mina küll aru ei saanud, mis jaoks seda topeltkodakondsuse asja praegu vaja ajama oleks hakata.
Nii huvi pärast, miks me siis selle topeltkodanikuga midagi ette ei võta, kes praegu salaja on näiteks Vene kodakondsuse lisaks võtnud. Kas selle pärast, et meil ei ole seadusandlust, mis võimaldaks naturalisatsioonikodanikelt Eesti kodakondsust ära võtta, või selle pärast, et Eestil puudub info nende topeltkodanike kohta?

[Kriku]

Et siis märkimisväärselt. Kas neid positiivse poole peal dilemma käes vaevlejaid Läänlasi on märkimisväärselt? Märkimisväärsemalt?

2017. aasta inimarengu aruandes oletatakse, et läänediasporaa on 2000-2015 kasvanud umbes 100 000 inimese võrra: https://inimareng.ee/valjapoole-avatud- ... -maailmas/

Ma ei tea, kas keegi on uurinud, kui palju seal lapsi on, kellel on õigus mõlemale kodakondsusele, aga üsna kindlasti tuhandeid ja võib-olla kümneid tuhandeid.

selle pärast, et Eestil puudub info nende topeltkodanike kohta?

Ülima tõenäosusega selle pärast.

Ma ei väida, et selline keeld on põhimõtteliselt vale, aga deklaratiivsed normid, mida nagunii rakendada ei suudeta, ei anna ka mingit kasu.

[vanahalb]

Nii huvi pärast, miks me siis selle topeltkodanikuga midagi ette ei võta, kes praegu salaja on näiteks Vene kodakondsuse lisaks võtnud. Kas selle pärast, et meil ei ole seadusandlust, mis võimaldaks naturalisatsioonikodanikelt Eesti kodakondsust ära võtta, või selle pärast, et Eestil puudub info nende topeltkodanike kohta?

Lihtsalt mälu järgi ja ilmas seaduses näpuga järge ajamata - minumeelest saab naturalisatsiooni korras antud Eesti kodakondsuse uuesti ära võtta. Mingisuguste kuritegude puhul kindlasti ja vist ka siis kui ilmneb, et isikul on samaaegselt mingi teise riigi kodakondsus ja viimasest ta vabatahtlikult loobuda ei taha. Sünniga saadud (üks vanematest on Eesti kodanik) Eesti kodakondsust ei saa ära võtta ja siin lasevad topeltkodakondsed Eesti riiki mõnuga üle. Juba selles välis-Eesti seltskonnas, kes 90-ndatel koos Mardi Laariga ilma tegi, oli topeltkodakondseid üsna palju. Ma mäletan kurtmist Aino Lepik von Wireni suunas (riigisekterär), et niisugune kõrge ametnik võiks ometi Eesti seadusi austada. Ei loobunud neist keegi oma läänepoolsest kodakondsusest ja vana Ilves viskas ainult sütt ahju. Ühesõnaga on topeltkodakondsuse keeld Eesti seadusandluses suuresti deklaratiivne norm.

Naturalisatsiooni korras saadud kodakondsuse äravõtmisega tuleb meelde riigireetur Dresseni juhtum kus eestlasliku aeglusega hakati menetlema talt karistuseks eesti kodakondsuse äravõtmist. Venelased reageerisid kiiremini ja Dressen teatas, et loobub Eesti kodakondsusest kui elumõttetust ja propagandasõjas siis punktivõit Venemaale.

Hallipassimeestel pole seevastu ju üldse ühegi riigi kodakondsust ja hall pass on midagi sarnast nagu alaline elamisluba. Kodakondsusega seoses armastatakse rõhutada õigust osaleda valimistel ja valitud saada. Võib-olla kellelegi oluline kuid minu jaoks täiesti teisejärguline küsimus. Siis on veel kohustus riiki kaitsta ehk sõjaväes teenida. Nojah, oleneb, kas mingis riigis on sõjaväeteenistus kohustuslik või mitte ja kas sõjaväeteenistusse võetakse kõik või ainult valitud seltskond.

Üks küllaltki oluline moment on õigus riigilt kaitset saada. See, et USA oma kodanikke igasuguse pasa seest välja veab on üldtuntud. Venemaa samuti, niipalju kui sõnaõigust on ja alati kaasneb sellega kõva propagandakisa teemal "Omasid maha ei jäeta" Seejuures kasutab Venemaa vahel üsna omapäraseid võtteid. 2011 aastal kui Tadžikistanis arestiti vene transpordilennuk koos meeskonnaga oli nende hulgas ka Eesti kodakondsusega lendur. Eesti välisministeerium hakkas läbirääkimisi pidama saksamaa diplomaatide vahendusel kuid Venemaa poolelt tegeles asjaga minumeelest mitte diplomaatiline korpus vaid riigi peaveterinaararst. Et illegaalseid tadziki mustatöölisi on Vene suurlinnades tuhandete kaupa, avaldati teade, et Moskvas avastati nende seas suu- ja sõrataudipuhang ning iga päev hakkab loomavagunitäis batsillide kandjaid liikuma päikeselise kodumaa suunas ning seda täpselt selle päevani kui lennuk tagasi antakse. Muidugi lasti lennuk ohtrate vabanduste saatel aresti alt vabaks ja koju sai ka Eesti kodanik (sel ajal oli suhted Venemaaga veel enam-vähem OK).
India laevakaitsjatega samuti - ei mäleta enam kas nende seas ka Venemaa kodanikke oli kuid ilmselt oleks kasulikum olnud olla vangi sattuda vene kodanikuna kui arvestada Venemaa ja India suhteid. Nüüdne esisots Marfa laiutas toona ainult jõuetult käsi ja avaldas nördimust. Üldse tundub kuidagi, et Eesti jaoks on inimesed ainult need, kes töötavad riigiaparaadis. Juhtumisi Postimehest loetud Priit Pulleritsi artiklist turvafirma G4S demineerijast, kes Liibüas surma sai jäi silma, et järelpärimise peale vastas välisministeeriumi pressiesindaja lakooniliselt, et riigi poolt lähetatud demineerijaid Liibüas ei ole. Mis krdi vahe seal on et riigipalgaline või mitte - nad on ühtemoodi Eesti kodanikud.

Hallipassimehed võivad ka töö saamiseks Vene kodakondsust eelistada. Üks asi on reisimine, mis halli passiga on mõnes suunas lihtsam ja teine asi töötamine. Venemaale tööviisa saamine niisama lihtne pole. Mõned kategooriad ei saa seda üldse ja siis ongi variant, et kas loomakarjaga võrdsustatud tsurkade massi sulanduda või Vene kodakondsus võtta. Esimene variant ei ole kõige parem - oled seal igaühele lükata ja tõugata ning ka ukrainlasi on peedistamise eesmärgil aeg-ajalt riigist välja saadetud juba enne suurt sõda.
Eesti "kontrollitud MASU" ("Kui see on kriis, siis sellises kriisis ma tahakski elada" A. Ansip) ajal Ida-Virus suurt midagi teha polnud ja paljud hallipassimehed käisid Ust-Luugas võí Petrogradis tööl. Täitsa võimalik, et Venemaa kodanikena kuid seda ei pea piiripunktis deklareerima vaid alles kaugel Venemaa sügavustes.

Topeltkodakondsuse koha pealt liberaalsel Venemaal pole mitte ainult reziimi kriitikud omale taganemisteed kindlustanud vaid ka Kremlile lähedalseisvad isikud hoiavad mõnda teist passi igaks juhuks saapasääres. Tippoligarhide hulka kuuluv Rotenberg, see kes alati ehitushankeid võidab ja ka Krimmi silla juures nokitses on kõige muu hulgas lisaks Soome kodanik. Eks ta siis kui asjad hapuks lähevad, tuleb meile. Haritud ehitusmehi on Soomel alati vaja Ei imestaks eriti kui Putinilgi midagi mustadeks päevadeks on varutud.

[Avatar]

Ma ei tea, kas keegi on uurinud, kui palju seal lapsi on, kellel on õigus mõlemale kodakondsusele, aga üsna kindlasti tuhandeid ja võib-olla kümneid tuhandeid

Vist siiski vähem, kui Ida potentsiaalseid topeltkodanike? Aga kui Läänekad tahavad elada oma uuel maal kuni laps kaela hakkab kandma - las lapsel olla siis ka asukohamaa kodakondsus. Laps peab alles 18 aastaselt valiku tegema - Eesti versus asukohamaa kodakondsus. Ja kui põhjendatud ja oluline on et isik, kes on oma 18 esimest eluaastat veetnud väljamaal (no nii utreeritult), ei soovi ka 18 aastaseks saades otsustada kodakondsusküsimust, et see isik peaks tingimata saama otsustada Eesti asju? Ja kui me näiteks leiame, et Eesti kodanike järglased on meile nii väärtuslikud, et me neid soovime võimalusel poolvägisi Eestiga siduda, siis kas ei ole see tiba ebaõiglane naturaliseeritud kodanike suhtes. Kodanike peaks vist justkui võrdselt kohtlema - siit uut dilemmat ei tule? Ja siis veel järjepidevuse teema. Pole seda iseseisvat riiki õieti olnudki, aga igasugu aluspõhimõtteid on vaja emotsioonide najal kohe muuta - projektirahvas nagu me pidime olema. Kes see viitsib sellise tõmbleja järgi oma elu sättida. Siiamaani panime mittekodanikud teab kui ebameeldivate valikute ette, kui kodakondsust taotlesid. Et põhimõtte pärast. Kas nüüd siis nii, et "meil oli siin aega mõelda ja leidsime et ikka...."

Ülima tõenäosusega selle pärast..

Ahaa . Aga siin on vaks vahet, kas Eestil ja VF -l on ka tegelikult juriidiliselt siduvad/kehtivad kohustused ja õigused ühe isiku suhtes; või et isik on teinu sobi ja seega kodanikuleping ühe või teise riigiga ei pruugi olla ühe või mõlema riigi jaoks siduv.

Ma ei väida, et selline keeld on põhimõtteliselt vale, aga deklaratiivsed normid, mida nagunii rakendada ei suudeta, ei anna ka mingit kasu.

Ja kus pühakirjas on tähendatud et neid "deklaratiivseid norme" nagunii rakendada ei suudeta? Kui küsimus on viitsimises, siis see on midagi muud. Aga kui ma nüüd toon suht analoogseid näiteid alates narkootikumidest ja joobes juhtimisest kuni EW inkorporeerimise mittetunnistamiseni, siis kas endiselt väidad et "ei anna mingit kasu"?
Ma ka ei väida et see keeld on absoluutne "punane joon", lihtsalt ei tahaks neid niigi õhukesi kalli kodumaa intellektuaalseid jne resursse niisama tühja-tähja peale kulutada. Lihtsalt selleks, et keegi poliitiline kommionu saaks oma mõnusat olemasolu õigustada.

Lihtsalt mälu järgi...

Tänud!

[Kriku]

Ja kui põhjendatud ja oluline on et isik, kes on oma 18 esimest eluaastat veetnud väljamaal (no nii utreeritult), ei soovi ka 18 aastaseks saades otsustada kodakondsusküsimust, et see isik peaks tingimata saama otsustada Eesti asju?

Aga kui ta just nii tahabki otsustada, et olla edaspidi seotud nii Eesti kui oma asukohamaaga - kas see on halb? Lääne suunal ei tohiks ettenähtavas tulevikus vastuolu tekkida, et kumba eelistada. Või vähemalt on meie kõigi huvides nii toimetada, et ei tekiks.

Ma ei väida, et selline keeld on põhimõtteliselt vale, aga deklaratiivsed normid, mida nagunii rakendada ei suudeta, ei anna ka mingit kasu.

Ja kus pühakirjas on tähendatud et neid "deklaratiivseid norme" nagunii rakendada ei suudeta?

Ei, kuskil pole kirjas. Lihtsalt ma ei kujuta ette, kuidas see tegelikkuses käima peaks ja seetõttu on mul seda raske uskuda.

Aga kui ma nüüd toon suht analoogseid näiteid alates narkootikumidest ja joobes juhtimisest kuni EW inkorporeerimise mittetunnistamiseni, siis kas endiselt väidad et "ei anna mingit kasu"?

Joobes juhtimisega on väga lihtne - torgatakse autojuhile alkomeeter näkku ja puhugu. Aga kuidas teha kindlaks, et keegi Jaan Ivanovitš Tjubetelkin on VF kodanik?

[Avatar]

Aga kui ta just nii tahabki otsustada, et olla edaspidi seotud nii Eesti kui oma asukohamaaga - kas see on halb? Lääne suunal ei tohiks ettenähtavas tulevikus vastuolu tekkida, et kumba eelistada. Või vähemalt on meie kõigi huvides nii toimetada, et ei tekiks.

Ei ole halb. Pigem hea. Võib-olla mitte ka väga hea. See on ka filosoofiline mõtlemiskoht, kuidas see tegeliku demokraatliku toimimist mõjutab, kui otsustada saavad märkimisväärsed grupid kes tegelikult oma otsuste tagajärgi omal nahal ei tunneta jne. Kui vaadata ainult Eesti lahtirakendamist idast ja läände integreerimist, siis selles suhtes on hea.

Lihtsalt ma ei kujuta ette, kuidas see tegelikkuses käima peaks ja seetõttu on mul seda raske uskuda.

Minul on selline tunne, et keskeltläbi on inimesed (igal elualal) mugavad ja käegalööjad. Ja seetõttu ma suhtun tõsise skepsisega väidetesse, et asi x ei ole võimalik. Ma pigem arvan et kui kuidagi ei saa, siis kuidagi saab ikka. Ja kui otse ei saa, saab kaudselt. Ja alati ei peagi 100% saama. Ma praegu mugavana ka ei hakka pakkuma kuidas seda teha, aga üsna kindlalt on ideid foorumirahval hulgi.

Joobes juhtimisega on väga lihtne - torgatakse autojuhile alkomeeter näkku ja puhugu. Aga kuidas teha kindlaks, et keegi Jaan Ivanovitš Tjubetelkin on VF kodanik?

Ma üldiselt küsimärgistasin seda teesi "deklaratiivsed normid, mida nagunii rakendada ei suudeta, ei anna ka mingit kasu". Ehk siis me nõuame deklaratiivselt et narkootikume tarbida ja joobes juhtida ei tohi. Ometigi tarbitakse ja juhitakse. Ja ikkagi me jätkame lootusetut võitlust. Peamiselt vist selle pärast, et vastasel korral tarbitaks rohkem ja juhitaks joobes rohkem. Me oleme äärmiselt tänulikud USA -le teatud deklaratiivsete sisukohtade (noh need ei ole vast normid, aga see ei muuda mõtet) eest ajal, kui Eesti oli okupeeritud. Mingil hetkel ei olnud küll kellelgi lootust, et Eesti võiks kunagi oma iseseisvuse taastada. Ometigi jätkati deklareerimist. Ja sellest oli lõppkokkuvõttes ikkagi kasu.
Kuigi kas alati saab seda kasu väga selgelt mõõta ja kaaluda?
Kas Ukraina/Euroopa saab kasu sellest et ta Krimmi okupeerimast ei tunnista? Jaapan sellest, et endiselt sõdib Kuriilide pärast VF -iga? Eesti sellest, et deklareerib Narvataguse ja Pretserimaa äravõtmise ebaõiglust?
Taas-tsiteerides ühte Matit:
Ainitisele kompromissitamisele ja konjunktuursusele seame me vastu alternatiivse käitumise võimaluse: peaaegu alati on võimalik valida pooltõe ütlemise ja ütlemata jätmise vahel, kompromisside ja enesetsensuuri ning alandavast enesesalgamisest loobumise vahel, subjektiivselt tunnetatud hea ja kurja vahel.

[Kriku]

Ma üldiselt küsimärgistasin seda teesi "deklaratiivsed normid, mida nagunii rakendada ei suudeta, ei anna ka mingit kasu". Ehk siis me nõuame deklaratiivselt et narkootikume tarbida ja joobes juhtida ei tohi. Ometigi tarbitakse ja juhitakse.

Ja jäädakse kogu aeg ka vahele. On täiesti selge, mismoodi kainelt juhtimise kohustust kontrollida ning seda igapäevaselt ka tehakse. See, mis % rikkujaid vahele jääb, sõltub ainult poliitilisest tahtest (kui palju patrulle välja saata või politseinikke tööle võtta). Topeltkodakondsusega on vähemalt minu jaoks teisiti - mul pole aimugi, kuidas seda põhimõtteliselt kontrollida annaks.

[Avatar]

Ja jäädakse kogu aeg ka vahele. On täiesti selge, mismoodi kainelt juhtimise kohustust kontrollida ning seda igapäevaselt ka tehakse. See, mis % rikkujaid vahele jääb, sõltub ainult poliitilisest tahtest (kui palju patrulle välja saata või politseinikke tööle võtta). Topeltkodakondsusega on vähemalt minu jaoks teisiti - mul pole aimugi, kuidas seda põhimõtteliselt kontrollida annaks.

Palju politseinike tööle võtta/hoida - jah, see sõltub peamiselt poliitilisest kursist (loeme siis "tahtest"). Palju patrulle välja saata - ei, see ei sõltu otseselt poliitilisest tahtest, aga jah see on kaudselt poliitilisest tahtest tulenev tagajärg.
Aga nüüd: Töötada välja seadusandlus topeltkodakondsuse kontrolli alla saamiseks ja sõlmida naaberriikidega mõned kokkulepped - kas see ei ole otseselt poliitilise tahte küsimus?
Ütled, et sul ei ole aimugi, kuidas kontrollida. Näiteks... Ilmselt omab iga riik ülevaadet oma kodanikest. Ilmselt annab sõbralike (ja võib-olla ka vähem sõbralike) riikidega kokku leppida, et Eesti päringutele teatud inimeste kodakondsuse kohta need riigid ka vastavad. Ja ilmselt on iga suveräänse riigi õigus ja pädevuses kehtestada karistusmeetodeid seadust rikkuvate kodanike karistamiseks.

Ma ei näe probleemi. Ma ei näe, et topeltkodakondsus on asi iseeneses, millist Riik oma "sunnimeetoditega" kuidagi mõjutada ei suuda. Ma näen peamiselt poliitilise tahte puudumist. Aga miskipärast näib olevat olemas poliitiline tahe (Anvelt) hoopis topeltkodakondsuse seadustamiseks. Ma tahaks teada miks nii?

[Kriku]

Ütled, et sul ei ole aimugi, kuidas kontrollida. Näiteks... Ilmselt omab iga riik ülevaadet oma kodanikest. Ilmselt annab sõbralike (ja võib-olla ka vähem sõbralike) riikidega kokku leppida, et Eesti päringutele teatud inimeste kodakondsuse kohta need riigid ka vastavad.

Kindlasti. Põhiline probleem on aga ebasõbraliku suurriigi kodanikega. Too pole seni Eesti vastavatele päringutele reageerinud ja muudeski küsimustes on ilmnenud kõikvõimalikud raskused sellega kokkulepete saavutamisel. Pehmelt öeldes.