www.militaar.net

Paldiski oli suletud linn ja ifi sealt välja ei imbunud. Selle raudtee kohta andmeid pole.

Heiki kirjutas:Ma ei osanud arvata et selle Saaremaa laiarööpmelise raudtee vastu keegi võiks huvi tunda ja kuna minu veebileht on spetsialiseerunud kitsarööpmelisele raudteele, siis ei ole ma sellest ka eraldi teemat teinud. Lisasin Saaremaa teemasse lühikese kokkuvõtte koos kaardiga:

http://www.hansaco.ee/raudtee/?main=16&sub=214&tlink=0

Mul on ka üks foto ühe tsisternvaguni tsisternist mis vedeleb Sõrves raketibaasi territooriumil, kuid see on tööarvutis ja enne järgmist nädalat ei saa üles panna.
Asjast huvitatutele julgen soovitada Juri Melkonovi venekeelset raamatut "Batarei Moonzunda"(Riga 2003), seda peaks saama osta Meremuuseumist.

Saaremaa laiarööpmelise raudtee tsisternvaguni tsistern Järve raketibaasis.

Kapral Karu kirjutas:Läheb küll teemast pisut mööda, aga... Pakri poolsaare põhjaosas olid ilmselt isegi 1970-te keskpaigani raudteel veetavate rannakaitsesuurtükkide divisjoni positsioonid -- reaktorist loodes reaktoriraudteega paralleelne haru ning kolm valliringi selle kõrval. See haru on näha Kindralstaabi topokaartidel. Kas raudteespetsid teavad sellest midagi? Heiki leheküljel selle kohta andmeid pole, küllap sellepärast, et see oli laiarööpmeline.

Paldiski ümbruses on näha hulgaliselt likvideeritud raudteeharusid.

Heiki kaardil ülesvõetud raudtee tingmärgiga tähistatud ja reaktori loodeväravasse suunduv pikem raudteeharu oli tegelikkuses vähemasti 1960-te keskpaigast alates pidevalt enam-vähem töökorras -- sealtkaudu veeti kohale kõik suuremad reaktorihoonete ehituseks ja sisustamiseks vajalikud materjalid-seadmed. Tuumavarraste väljaviimise eel 1994.a paiku seda ka remonditi.

Paldiski ja Pakri rannapatareidest on väga hea koduleht http://www.hot.ee/battal/index.html.Oli omal midagi analoogset plaanis teha aga siiani tegemata.See leht mis rannakaitsest tegin 98 ei kannata enam mingit kriitikat. Läbi sai käidud need patareid ja nats ka pilte tehtud.Raudteeliinidest on säilinud ainult reaktori juurde minev liin.Teised liinid on metallivaraste poolt ammu ülesse kistud.
Venelaste raudteekahurite pilte näete järgmisest kohast http://www.nortfort.ru/kgorka/foto1_e.html.Paldiskis oli 1941 analoogne 180mm patarei aga 305mm asemel oli 356mm patarei aga analoogse tööpõhimõttega.

Heiki
Millest sa järeldad, et antud tsistern pärineb Saaremaa laiarööpmeliselt raudteelt? Saaremaa Muuseumi videoarhiivis olevas 2000 aasta AK loos Tehumardi sõjaväelinnakust on näha vähemalt 7 sellist tsisterni. Tegu ilmselt kütusehoidlaga. Pole vaatama pääsenud, kas midagi veel alles.
Tõnu

tõnuv kirjutas:Heiki
Millest sa järeldad, et antud tsistern pärineb Saaremaa laiarööpmeliselt raudteelt? Saaremaa Muuseumi videoarhiivis olevas 2000 aasta AK loos Tehumardi sõjaväelinnakust on näha vähemalt 7 sellist tsisterni. Tegu ilmselt kütusehoidlaga. Pole vaatama pääsenud, kas midagi veel alles.
Tõnu

Selles et konkreetne needitud tsistern pärineb vanemat tüüpi laiarööpmeliselt tsisternvagunilt, ei ole vähimatki kahtlust. Sellele viitavad kõik iseloomulikud detailid millistega olen aastaid kokku puutunud (mõõdud, pikkuse ja läbimõõdu suhe, neetõmblused, täiteava kuju, rõhuventiilide kinnituskohad, küljeplatvormi kronsteinid jne).
Kuid loomulikult on olemas võimalus et see on toodud mandrilt. Kuid kui arvestada asjaolu et raketibaasi rajamine ja raudtee sulgemine langes enamvähem samasse perioodi, siis ei olnud põhjust sellist raudteetsisterni mandrilt tuua, neid oli Saaremaalgi küllalt.

Umbes 5 aastat tagasi saime (Lavassaare raudteemuuseum) kohalikust Saaremaa Kaitseliidust kirja ja fotod samast raketibaasist (Tehumardi linnakust) kus siis oli veel 2 sellist raudteetsisterni ja mõlemal saksakeelsed tehasesildid küljes. 2003.a. suveks kui mina seal käisin, oli kadunud üks tsisternidest ja ka tehasesilt oli eemaldatud. Ülejäänud tsisternid mis minu fotol näha, on tõepoolest tavalised kütusemahutid ja neid on sel palju.

Antud videol lisaks hallidele kütusemahutitele,~7 roostes raudteetsisterni.
2000 aasta.Kas sul sildist pole fotot.Katsun mõne kaitseliitlase käest lähemalt uurida, mis ja kuidas.Vahepeal üks kohalik mees rääkis, et aiaga piiratud alal oli olnud suuri raudteerelsse, mida nad tahtsid ära vedada, aga valve peal. Ilmselt viisid tsisternid ära kaitseliidu mehed.

tõnuv kirjutas:Antud videol lisaks hallidele kütusemahutitele,~7 roostes raudteetsisterni.
2000 aasta.Kas sul sildist pole fotot.Katsun mõne kaitseliitlase käest lähemalt uurida, mis ja kuidas.Vahepeal üks kohalik mees rääkis, et aiaga piiratud alal oli olnud suuri raudteerelsse, mida nad tahtsid ära vedada, aga valve peal. Ilmselt viisid tsisternid ära kaitseliidu mehed.

Tehasesildi fotod ja ka kaitseliitlaste kiri on täiesti alles kuid asuvad kahjuks Lavassaares muuseumis kuhu ma tõenäoliselt enne kevadet ei satu. Tehasesilt oli saksa keelne. Ilmselt on tegemist sõja ajal Saksamaalt kaasa toodud vagunitega, peale sõda oli selliseid Eestis palju.
Lisan foto veel ühest vanast Saksa päritolu tsisternvagunist mille hiljuti restaureerisime. See küll erineb pisut Tehumardi tsisternist sest pärineb varasemast perioodist.

Et need viimased pildid restaureeritud tsisternist on tehtud KIviõlis? Mis puhul see vagun nii maasse üldse vajus?

Martti kirjutas:Et need viimased pildid restaureeritud tsisternist on tehtud KIviõlis? Mis puhul see vagun nii maasse üldse vajus?

Pildid on tehtud Kohtla-Järvel eelmise aasta alguses. Vagun (õigemini 2 vagunit) seisis Viru Keemia Grupp territooriumil maase vajununa, kuni tehase juhtkonnal tekkis mõte üks vagunitest põlevkivitööstuse 80. aastapäevaks restaureerida ja selleks palusid nad Lavassaare raudteemuuseumi abi. http://www.vkg.ee/?id=2633 Vagun on ehitatud Saksamaal, Orenstein&Koppeli tehases 1936.a.
Mida oleme Lavassaare muuseumis veel viimastel aastatel restaureerinud, saab lugeda/vaadata siit:
http://www.ee/eesti-mr/restor.htm

Soobel kirjutas:Saaremaa lai raudtee:
1951: Liidu Teedeministeeriumi raudteebrigaad alustas Eesti Raudtee tellimisel Saaremaale raudteevôrgu rajamist, mis oli ette nähtud rannakaitserajatiste teeninduseks ja raudteesuurtükkide manööverdamiseks. Peajaam ja depoo olid môeldud kuressaarde, teid plaaniti rajada üle 200 km.
1952 suvi: avati ajutine liiklus Roomassaare-Kuressaare-Kihelkonna vahel (32km), harudega kuressaare lähedale objektile ja Kogulasse.
1952 lôpp: avati liiklus Kihelkonna-Undva vahel
1953-1954: raudtee ehitus konserveeritud. Ajutine liiklus Kihelkonna-Sôrve liinil, harudega Môntusse, Kargile ja Austlasse.
1954-56: ehitustöid jätkas üks pataljon Kihelkonna-Pammana liinil, Liini ei avatud ehituse ootamatu keelamise tôttu 1956.aastal.
Valminud teed anti üle Eesti raudteele ja paari aastaga raudteed lammutati ja neli auruvedurit läksid vanarauda.
Allikas: raamat "125 aastat rauidteid eestis"

Aasta-paari eest ilmus Küllo Arjaka koostatud Eesti Raudtee ajalooraamat -- kas seal ei ole selle raudtee kohta midagi lähemalt?

http://www.histrodamus.ee/?event=Show_e ... g=est#2762
Kui kaardile lähed, olengi hetkel tähistanud ainult laia raudtee paiknemise.

Kas Pammanani pole rööpad läinud, valmis ainult tamm (Maa-ameti pärandkultuurirakenduse järgi)?

Kas varem hansaco.ee-s olnud rdt-lood on nüüd Histrodamuses? Tegijad samad?