Pole küll vist samade süütemakaronidega otseselt seotud, aga väga kummaline teade aastast 1920 ja Saaremaalt:
"Püssirohust keppisi on paljudel jalutajatel näha. Et niisugused kepid kergesti põlema lähevad, sellepärast on nende läbi ka õnnetus võimalik. Mõni aeg tagasi läks Roomassaare sadamas kellelgi selline kepp põlema ja mõni päev tagasi linna pargis ka. Põledes lõhkeb niisugune kepp ja võib tõsiseid vigastusi sünnitada."
Sellele 20nendtate uudisele lisaks;
jalutuskepiks sobiv pulk oli ilmselt suurema toru laengust; rannakaitse või laev
Nö plahvatust võib põlemisel põhjustada:
pulga keemilise koostise muutumine ajas
pulga konstruktsioon.
Makaron võib konstruktsioonilt olla regressiivne, neutraalne ja progressiivne;
regressiivne, nö täis pulk, põledes põleva osa pindala väheneb
neutraalne; pulk ühe sisemise avaga, põledes välispindala kahaneb, sisepindala kasvab
progressiivne; pulk mitme sisemise avaga; päledes pindala kasvab ja põlemine kiireneb
Infot on palju ja erinevatel riikidel olid erinevad lähenemised püssirohu valmistamiseks.
Kõige rohkem on seda lahatud seoses Jüüti merelahingule järgnenud statistikaga. Seal oli mitu tegurit
kordiidi käitlemisel ja osa sellest oli ka inglaste teistsugune püssirohi.
Inglastel probleemid jätkusid ka 2MS ajal. Olukorra kirjeldus mul mälu pühjal, kuskil on ka see loeng.
USA tarnis lennukitele kuulipildujaid, millel laskmise lõpetamisel lukk kinni ja värske padrun rauas.
Inglise püssirohuga kippus rauda jäänud padrun raua soojuse tõttu edasi laskma. Kuulipildujad
ehitati ümber, et laskmise lõpetamisel jääks lukk lahti ja uut padrunit rauda ei lükka.
