www.militaar.net

Ei, sugugi ei tundu liiga lohisev. Palun lahkesti samas taktis edasi panna.

Pane samas vaimus edasi, ei ole lohisev.

no jätkan siis samas vaimus kui aega saan, lapselaps ka redigeeris viimast kirjutist minu tungival soovil, ütles et ta ei saa suurt midagi aru, aga arvas et vanaisa ikka päris loll ka ei olnud, et oskas isegi vene keelt

Väga hea töö. Jätkake.

Frantzuz võiks ka selguse mõttes oma DMB siia kirjutada

Siis oleks kõigil selge mis ajastust jutt on

kalleb kirjutas:Frantzuz võiks ka selguse mõttes oma DMB siia kirjutada

Siis oleks kõigil selge mis ajastust jutt on

algas see värk 22.04.1985 Lasnamäel ja lõppes 23.06.1987 kodukülas, tugev kaks kuud ületööd

No siis on Frantzuuzil DMB-87

Minul isiklikult on DMB-89 ja õnnestus durdomis olla 28.06.1987 kuni 24.05.1989 , seega kuu aega najebaitasin ikkagi aega vähemaks , üle aja ei teeninud

Kurat need sõjaväepileti kaaned haisevad siiamaani jubedalt mingi keemilise jura järgi kuigi juba 33 aastat on möödas , saab hoida ainult kilekotis , ma usun et paljud mäletavad seda haisu, selline trükivärvi moodi

frantzus kirjutas:

kalleb kirjutas:No siis on Frantzuuzil DMB-87

Minul isiklikult on DMB-89 ja õnnestus durdomis olla 28.06.1987 kuni 24.05.1989 , seega kuu aega najebaitasin ikkagi aega vähemaks , üle aja ei teeninud

Kurat need sõjaväepileti kaaned haisevad siiamaani jubedalt mingi keemilise jura järgi kuigi juba 33 aastat on möödas , saab hoida ainult kilekotis , ma usun et paljud mäletavad seda haisu, selline trükivärvi moodi

vot, ma ei tea mis trükikojast Sinu kaaned tulid, minu kaaned küll ei haise, täitsa tore on korra kümne aasta jooksul vaadata kui kõva tegija ma omal ajal olin , UAZ 3351: Kamaz 53212: UAZ 452: GAZ-24:, selle tehnikaga oli mul luba sõita ja tegelikku koolitust ei olnud mitte muhklitki, staabiülem kirjutas mida pealik käskis,; auastmetega veel eri teema; sai frantzus jefreitoriks ja kahe nädala pärast oli jälle reamees . ei midagi isiklikku, nagu eelnevalt kirjasin et kuuendikul planeedil oli ikka väga palju erisusi

frantzus kirjutas:

frantzus kirjutas:

kalleb kirjutas:No siis on Frantzuuzil DMB-87

Minul isiklikult on DMB-89 ja õnnestus durdomis olla 28.06.1987 kuni 24.05.1989 , seega kuu aega najebaitasin ikkagi aega vähemaks , üle aja ei teeninud

Kurat need sõjaväepileti kaaned haisevad siiamaani jubedalt mingi keemilise jura järgi kuigi juba 33 aastat on möödas , saab hoida ainult kilekotis , ma usun et paljud mäletavad seda haisu, selline trükivärvi moodi

vot, ma ei tea mis trükikojast Sinu kaaned tulid, minu kaaned küll ei haise, täitsa tore on korra kümne aasta jooksul vaadata kui kõva tegija ma omal ajal olin , UAZ 3351: Kamaz 53212: UAZ 452: GAZ-24:, selle tehnikaga oli mul luba sõita ja tegelikku koolitust ei olnud mitte muhklitki, staabiülem kirjutas mida pealik käskis,; auastmetega veel eri teema; sai frantzus jefreitoriks ja kahe nädala pärast oli jälle reamees . ei midagi isiklikku, nagu eelnevalt kirjasin et kuuendikul planeedil oli ikka väga palju erisusi

gaz-24 maakeelne nimetus oli "Volga", ja selle aparaadiga käis frantzus isegi Afgaanis ära, kindral oli konduktoriks

jätkan....

jõudsime siis väeossa, kandsime ausalt ette et meie enam hetkel narjaadist kohe mitte ei saa osa võtta ja otsigu endale hommikuseks tööliste veoks uus autojuht, lubasin heldelt selleks isegi oma autot kasutada, ja et mina lähen nüüd kasarmusse surmamõistetute und magama. tema esialgu arvas et kuna ma talle ilge pasa olen kokku keeranud siis on minu õige koht karaulka kartseris, aga lõpuks lubas ikka oma koikusse minna. magada suurt ei saanud, räige masendus kallal, õnneks enesetapu mõtteid pähe ei tulnud. hommikul ajasin koos teistega kargu alla, jooksma muidugi ei läinud sest kirjutama reeglite järgi hoz-zvoodi ametnikud tegelesid sel ajal juba tähtsamate asjadega. habe maha, saapad läikima, uue krae õmblesin ka külge sest ees ootas kindlasti linna sõit(garnisoni kubusse), hommikusöögil käisin üle pika aja paraaduksest, kuidagimoodi lürpisin hommikukohvi koos võileivaga ära ( kohvi jah, kondenspiimaga, olime 40.armee toidunormil, spetspajok, ikkagi rindeväeosa). peale sööki platsi kõrval kurilkas valgustasin lähemaid kaasteelisi oma õnnetusest ja soovitasin ikka razvoodile ka tulla sõud jälgima, leivaauto juht ja peakokk lubasid tulla kuigi neil oli ka tähtsamaid toimetusi. ohvitserid kogunevad ka staabi ette, pealik ju kohe tulemas. lendab siis willis staabi ette, korrapidaja kamandab kogu väeosa valvele ja hakkab kohustuslikku luuletust lugema pealikule: et tema valvekorra ajal tsepeesid pole juhtunud va valveautojuhi kogenematusest eksimus marsruudil. pealik selle käsitlusega rahul ei olnud, tema arvates on iga jama tsepee, polevat vahet kas pätist autojuht või tulekahi saunas( aasta hiljem põles saun ka maha ). enne suurt razvoodi oli väikene ohvitseride razvood staabi ees, prappor sai korraliku peapesu ja strogõi võgovor koos teenistuslehele kandmisega( arvan et tema teenistuslehel oli juba mitu lisalehte märkuste jaoks), noh täpselt nii nagu ta ennustas, pagunid ja töökoht jäid alles. kurilkasse oli see ooper kenasti kuulda, ca 50m kaugusel staabist. rivistub siis kogu väeosa platsile, ca 300 matsi ühes servas ja teises servas staabiülemate komitee, pealik koos oma asetäitjatega. seisan oma prappori kõrval, pikkuse järgi nii ette nähtud, ja too pobiseb mulle et läkski nii nagu ta arvas, aga mind ta ei saa millegagi aidata sest pealik käskis uut juhti otsima hakata minu asemele, seega olevat minuga pizdõk!

järgneb...

lohistan edasi...

prappori jutt oli muidugi väga rahustav ja motiveeriv! hakkab siis see suur igahommikune palagan pihta, ikka partei ja valitsuse kiitmine ja et meie peame omalt poolt kõik andma et meie relvavennad 40.armeest duschmanitele korralikult peksa annaks, tavaline bla-bla. kõik pealiku asetäitjad juba sõna saanud, siis hakkas pealik kõnet pidama, ikka sama bla-bla! mul tekkis juba uitmõte et see öine värk oli mingi piilukaamera teema ja asi tegelikult polegi nii hull , see oleks ju pidanud päeva esimene teema olema ! ja siis tuli käsk et reamees Frantzus ikka mitu sammu rivist välja, pealikele lähemale et mu nägu ikka selgelt näha oleks kui nutma hakkan. et meie hulgas on veel selliseid sõdureid kes suhtuvad kodumaa teenimisse eriti lohakalt( halatnost?) , jne täis bla-bla jutt poliitkasvatuse mõttes teiste hirmuks, et see mees vehib viimsepäevani roodus kuvaldaga ja tema sõidud on sõidetud, va täna päeval linna kubusse ja sedagi autokastis, ja on viimane dembel kes siit väeosast koju saab ja sedagi viimasel päeval( krt, selles osas läks ennustus täppi, aga see teine teema ) . ja et täpsema karistuse kuulutan välja peale staabi koosolekut, et kas 7 või 10 päeva garnisoni kubus, ja nüüd rivisse tagasi! igatahes uhke tunne oli, esimest korda kogu väeosa ees mina pildis, vähemal nüüd teavad kõik kellega tegu kui trehvame, ka nimepidi, isegi ohvitserid . noh aeti see punt laiali platsilt, omi toimetusi tegema, mul polnud kuskile minna peale kurilka, saatust ootama. ise mõtlesin mida kuradit staabiülemate komitee minu asja arutab, aga siis tuli meelde et see ju igahommikune rutiin, staabiülemate koosolek kell 10, ma ise sellest majast juba pool aastat teadlikult kaugemale hoidnud ja meelest läind, mulle lajatab pealik ikka ainuisikuliselt . kurilkas lasin krae haagi lahti(talvevorm oli viimast nädalat, läki-läki oli ka veel peas, kuigi päeval viskas juba +25 ), jagasin kõigile soovijatele filtriga suitsu ("lendav lits" kui keegi veel mäletab), kubusse kaasa ei saa võtta ja peita polnud ka kuhugi, oma autot ju polnud enam. tunnike juba läinud, vaatan et staabi käskjalg jookseb nagu peata kana kasarmute vahel ringi, otsib vist kedagi. noor ja roheline nagu ta oli aga lõpuks jõudis ka kurilkani, küsis viisakalt et ega me ei tea kus reamees frantzus võiks olla, et pealik kutsub staapi enda juurde. krt, kõva tahtmine oli noort veits lollitada ja autoparki saata frantzusi otsima, aga see mind ei päästa. ütlesin et mina olen ja eks ma siis tule. tegelikult ta oleks võinud staabi ukselt hõigata et frantsus inkvisiitori jutule, aga anname algajale andeks, ja selline karjumine staabi ukselt ei olnud talle veel ette ka nähtud. loivasin siis diagonaalis üle püha platsi mida peeti ka millegipärast pühaduse teotamiseks päevasel ajal, mul savi. küsisin viisakalt korrapidaja käest et kas pealik ikka veel ootab mind või on juba jalga lasknud; ootab-ootab! koputan vaikselt uksele et pealikku mitte ehmatada ja hiilin vaikselt kabinetti, krt, too kohe sõimama et voobsee ohuiel, krae haak pane kinni! vot krt, see ka veel . tegi siis lühikese kokkuvõtte minu pikast paturegistrist ja küsis et mis ma siis sinuga teen, razpizdjai selline. sellele küsimusele mul vastust ei olnud ja ega ta seda ei oodanudki. tegi siis oma seifi lahti ja võttis sealt mulle väga armsa dokumendi välja ja keerutab seda näpuvahel. ja siis läks jutt huvitavaks; et homme tuleb okrugi staabist meie otsene ülemus polkovnik Raganov kohaliku piirkonna väeosade automajandust inspekteerima ja meie väeosa peab talle isikliku transpordi korraldama nädala lõpuni( hetkel oli esmaspäev), ja võibolla on ka teiselpool jõge vaja korraks käia. ja vot temal selline mõte et mina oleks selleks täitsa sobiv isik, piirkonda tunnen, mängureegleid ka( ) ja tegelikult tal ei olegi kedagi muud pädevat selleks tööks meie väeosast võtta, ja oma autot ja autojuhti ei saa ka selleks kasutada; temal selline plaan et mina lähen nüüd autolattu, valin uue willise välja, viin selle vajalikku konditsiooni ja homme kell 11 olen stardivalmis et Termezi tsiviillennuväljale kimada, Taschkendi lennuk maandub kell 12. krt, ei tea mis sääsk mind hammustas, aga julgesin kobiseda et ma sõidaks heameelega ikka Kamaz-iga edasi. pealik ei hakanudki selle peale karjuma, võttis prillid eest ja jätkas isalikul toonil: tõ nerusskii, kas sa tõesti ei saanud aru mida ma sulle just rääkisin, sul on ainult kaks varianti, valik on sinu, ja lükkas mu juhiloa minu poole laua servale, võta või jäta. võtsin. siis tulid edasised korraldused: nüüd pizdui autolattu ja vali auto välja, seal peaks 7 uut willist olema, kui miskit veel vaja siis sealt kõrvalt autoosade laost saad ka vajaliku, ladude ülemad on kursis asjaga, ülejäänud asjad pead ise korda ajama( numbrid, logod, jne), suvevorm ka välja võtta ja selga panna, prapporile ütled et komandöri käsk; ja homme kell 11 staabi ees täielik lahinguvalmidus täispaakidega, pizdui! tgl ta oligi suht konkreetse jutuga ja platnoide sõnavaraga. ega ma ka jutumees olnud, ei öelnud isegi et "heil" vaid astusin kabinetist välja, tundus et läheb kiireks . astusin staabist välja, rabasin läki-läki peast, pühkisin otsa eest higi ja laususin kõva häälega oma ette "allahu akbar", samal hetkel tuli just mingi võõras starlei vasta, viskas silmamunad pahempidi, et seltsimees sõdur, kuhu kiiret ja miks au ei anna. tirisin läki-läki pähe ja kandsin ette reamees frantzus sai just 10 päeva kubu ja kiirustan bussipeale et enne lõunasööki linna kubusse jõuda! starleil viskas suu kõrvuni ja soovis mulle kenasti head teenistuse jätku! krt, mõni nädal hiljem sain teada et see 4.osakonna mees kes kureeris ka meie väeosa, aga see jälle eraldi teema .

täna rohkem ei jaksa, mõisa köis, las lohiseb...

Ei lohise kuskilt otsast ja lugeda on huvitav

Ma ise olen enda napid kogemused Afgaaniga kuhugi siia mälestuste rubriiki üles tähendanud ja nii, et üles enam ei leiagi.
Üldiselt oli niimoodi, et kui olime kuskil kuu, maksimum poolteist, teeninud rivistati kõik noored üles ja kolmainsus kombati, zampoliti ja staabiülema näol laskus staabi tasapinnalt rivi ette. Näod olid kõigil kolmel natuke kurvad kuid otsustavad - nagu oleksid tulnud reeturiks osutunud sõpra hukkama. Mingit päevakäsku hakati lugema ja korraga astus oma pool rivi sammu ette. Mina ei astunud. Ma toona veel vene keelt suurt ei tönganud ja ei saanud seekordsest teemapüstitusest aru.

Pärast selgitati oskajamate poolt, et Afgaani oli vabatahtlikke vaja. Eino, krt, oleks siis kohe öelnud! Võib-olla oleks isegi tundnud sisemist põlemist internatsionaalset kohust täita aga mis nüüd enam. Ja ega vist poleks võetud kah. Etteastunud Baltikum ja teisest äärmusest ilmselgete tsurkatunnustega isikud kupatati kohe rivvi tagasi kui ideoloogiliselt ebaküps element. Pärast pikka jagelemist valiti kolm kanditaati välja. Kaks olid meie roodust - üks Siberi venelane Kemerovost ja üks kasahh kes sarnanes väliselt pigem neegrile mitte hiinlasele. Sellega vist pettiski kombati ära. Nad saadeti kolmekesi minumeelest Usbekistani, kuhugi õppeväeossa ja kasahh tuli varsti kõrvad lontis tagasi. Sealne konsiilium eriosakonna meestest ja kohalikest dr. Lombrosodest jõudis pärast vaatlusi järeldusele, et silmad on tavaolukorras ikkagi liiga pilukil ja see viitab selgelt kalduvusele vaenlase poole üle joosta.

Akf frantzusi meenutustest aga loen, et piiri taha võis sattuda ka ilma selliste kadalippude ning kolba kuju mõõtmisteta. Muidugi on huvitav lugeda.
Ajajärk iseenesest on pea sama. Ma läksin 2. juulil 1986 sõjaväkke. Soliidne kontoora - lubati jaanipäev ja keskkooli lõpuõhtu ja muud tähtsamad asjatoimetused rahulikult ära pidada. Enne mahalaskmist (kui oleks ette tulnud) oleks viimane sigaret ilmselt samuti lastud lõpuni tõmmata. Lõpuks tehti maja poolt veel 6,5 % alet ehk koju lasti kas 13. või 15. või 17. mai. Peab sõjaväepiletist täpsemalt järgi vaatama.

P.S. selles sõjaväepiletis haiseb mitte paber ega trükivärv vaid koolnulilla kroonu tint millega sissekandeid tehti. Roodu kirjutajana julgeks sellise hüpoteesi püstitada sest see tint tõesti haises.

meie kolp mõõdeti jah juba Lasnamäel ära, Tondi kasarmus tehti järel järelmõõtmine koos veregrupi määramisega ja arstiraamatusse löödi tempel sisse et kõlblik teenistuseks piiratud väekontingendis Afganistaani demokraatlikus rahvavabariigis, templi sees oli veregrupi lahter kah. ja nii 44 matsi seda teekonda alustas tallinna lennujaamast lõuna suunas...

P.S. selles sõjaväepiletis haiseb mitte paber ega trükivärv vaid koolnulilla kroonu tint millega sissekandeid tehti. Roodu kirjutajana julgeks sellise hüpoteesi püstitada sest see tint tõesti haises.

See hais on seal olnud algusest peale ja tundub et tuleb kaantest

Muuseas mul oli kunagi mitusada komsomolipiletit ja nende kaaned haisesid täpselt samamoodi , selline kirbe hais ja kestab aastakümneid , peab ikka mingi eriline keemia olema

Võibolla oli see ka tehase iseärasus , äkki neid pileteid valmistati mitmetes tehastes

Sõjaväes kui see pidevalt rinnataskus ei pööranudki haisule tähelepanu aga praegu jah on hermeetiliselt suletavas kilekotis ning see hoiab ära haisu levimise

krt, nende vabatahtlikega oli ka paras oooper, vastavalt oma ametikohale olin sellise siseinfoga kursis väga hästi. staabiülema lauale laekus iga päev kümmekond raportit kus lausa nõuti nende saatmist vabatahtlikult afgaani mingi võla maksmiseks. kedagi ei saadetud, kui sulle oli ette nähtud teenida selles väeosas siis sinna sa ka jäid, süsteem toimis, juba kaugemalt oli asi paikka pandud, ohvitserid ka pommitasid raportitega, eks mõni ludri saadetigi jalust ära aga seda ei otsustanud kohalik staabiülem või komandör, palju kõrgemad jõud otsustasid. ja frantzusi oleks igal ajahetkel saanud sinna saata kui keegi oleks tahtnud sest mina olin sinna ju algselt määratud, huvitaval kombel mind isegi ei kotitud sel teemal, suht lihtsalt oleks ju minusugusest pätist lahti saadud . üleüldse suhtuti neisse "patriootidesse" suht negatiivselt, et noored poisid ei saa ju ise ka aru, propagandast pimestatud, ega pealikud ka lollidemaalt olnud, mõtlevad inimesed enamuses