www.militaar.net

Saksa kroonu jah.

Pole minu periood Tulekivi nad seal igatahes ei noki, niipalju sain aru.

Siis on huvitav küsimus küll, et kuidas peahoone vigastused haakuvad puitsilla puudumisega pildilt.

Sama pilti on osta.ee-s annoteeritud niimoodi:

Saksa okupatsioon 1941a. Kavastu, siit tulin ma üle Emajõe 17. sept 1944. Sellest lossist jäid järele ainult varemed. Fotograaf Sarap. J. Triefeldt on teinud postkaarte ka okupatsiooni aegu Saksa sõjaväest.

https://www.osta.ee/en/kavastu-mois-sil ... 33010.html



Et siis väidetavalt juba 1941 sai peahoone pihta. Pole võimatu, vigastused on ju vähesed.

Ma tõlgendaks teemaalgataja väidet järgnevalt:

Varasem pilt on dateeritud aega enne puitsilla ehitamist. Hilisem pilt on peahoone vigastuste alusel dateeritud aega veidi enne puitsilla õhkimist. Kuna mõlemal pildil on sama sild, siis mingit teist silda ei saanud samal ajaperioodil samas asukohas olla.

Variant on veel, et kirgi küttev sild asus kusagil mujal, aga piisavalt lähedal, et mälestustes Kavastuga seostuda.

lamjak kirjutas:Hilisem pilt on peahoone vigastuste alusel dateeritud aega veidi enne puitsilla õhkimist.

Sain aru, aga kui vigastustega pilt dateeritakse juba 1941, siis see ei ole õige.

Fotodel Kavastu A ja Kavastu B on erinevad pontoonid minu silma jaoks. Kahtlustan et osta.ee fotol on vale daatum, peaks olema ikka "1944 aasta Saksa okupatsioon". Purustused mõisahoonele said tekkida ikka peale 1941 aastat, retti postitatud Kavastu A fotol on terve mõisahoone ja pontoonsild, Kavastu B fotol aga tabamusi saanud mõis ja pontoonsild, vaevalt et keegi tegeles lahingutevahelisel ajal krohvimise ja muude remonttöödega.

Purustused on vähesed. Need 2 akent ja natuke katust võidi 1941-1944 kolme rahuliku aasta jooksul ära parandada.

Alati on kõige lihtsam oletada, et keegi tegi kirjavea, kuid see on paraku allikate mugandamine oma teooriaga sobivaks.

See ikkagi ei seleta kolossaalse puitsilla puudumist kummalgi fotol

Miks ei seleta? Mõlemad pildid võivad olla varasemad puitsilla ehitamisest.

Fotodel "Kavastu A" ja "Kavastu B" on erinevad pontoonsillad, eks. Ja "Kavastu A'd" vaadates torkas silma, et osa sellest on ülejäänust teisema ehitusega toetudes (kummi?)paatidele 1, 2 ja 3. Ka näeme et miskipärast on erinevate silla osade vahel käsipuu postid topelt ja selge aste sees. Näeb küll väga sedamoodi välja, et see lühem osa oli liigutatav. Ja siit küsimus semantikutele: kui tunnistajad kes arusaadavalt on tänaseks kõik kõrges eas inimesed ütlevad, et paat käis "silla alt läbi" siis kas nad väidavad kindlasti, et paat sõitis sillakaare alt läbi? Või hoopis et silla kõrvalt, sillast mööda, allavoolu, kalda lähedalt vms.?

Akf Retti Kavastu A pildil (eelmises postituses uuesti) on pealegi raske hinnata peahoone seisukorda. Ülemisel korrusel, kus pildil B on purustatud aken, on ka A pildil kahtlane tume laik. Võimalik, et mõlemal pildil on tegelikult samasugused purustused

lamjak kirjutas:Ma tõlgendaks teemaalgataja väidet järgnevalt:

Varasem pilt on dateeritud aega enne puitsilla ehitamist. Hilisem pilt on peahoone vigastuste alusel dateeritud aega veidi enne puitsilla õhkimist. Kuna mõlemal pildil on sama sild, siis mingit teist silda ei saanud samal ajaperioodil samas asukohas olla.

Variant on veel, et kirgi küttev sild asus kusagil mujal, aga piisavalt lähedal, et mälestustes Kavastuga seostuda.

Ei saanud asuda.Silla juurde kuuluvad ka teed.Aga neid ei olnud kuskil mujal.
Veel 1973 aasta Edasi artiklis mainitakse et Luunja-Kavastu tee on suurema osa aastast läbimatu.

retti kirjutas:

lamjak kirjutas:Variant on veel, et kirgi küttev sild asus kusagil mujal, aga piisavalt lähedal, et mälestustes Kavastuga seostuda.

Ei saanud asuda.

Sellega ma olen nõus. Kui ikka pealtnägija ütleb, et nägi parve, pontoonsilda ja suurt puitsilda mingil hetkel kõrvuti, siis on kaks tõlgendamisvõimalust:
1) tõepoolest nägi;
2) kogu jutt on jama.

Võimalus, et puitsild oli kuskil mujal, ei haaku enam tema tekstiga kuidagi.

tornio kirjutas:Fotodel "Kavastu A" ja "Kavastu B" on erinevad pontoonsillad, eks. Ja "Kavastu A'd" vaadates torkas silma, et osa sellest on ülejäänust teisema ehitusega toetudes (kummi?)paatidele 1, 2 ja 3. Ka näeme et miskipärast on erinevate silla osade vahel käsipuu postid topelt ja selge aste sees. Näeb küll väga sedamoodi välja, et see lühem osa oli liigutatav. Ja siit küsimus semantikutele: kui tunnistajad kes arusaadavalt on tänaseks kõik kõrges eas inimesed ütlevad, et paat käis "silla alt läbi" siis kas nad väidavad kindlasti, et paat sõitis sillakaare alt läbi? Või hoopis et silla kõrvalt, sillast mööda, allavoolu, kalda lähedalt vms.?

Sillapontoonide lahtiühendamine laevade läbilaskmiseks oli Emajõel väga tavaline nähtus.
Pontoonsildu on Emajõel olnud - lühidalt
- Marja-Lubja tänavatel kohe peale sõda
- täpselt teadmata arv Komsomoli/Kroonuaia ja Vene t vahel Botaanikaaia juures
- mitmeid erinevatel kohtadel Kivisilla ja Sadamateatri vahel
neid kõiki on vajadusel laevade läbilsakmiseks lahti ühendatud.Ajaliselt kestis see max pool tundi.

Need ei saa olla sama hoone