Militaarteemad minevikust kaasaega
https://militaar.net/phpBB2/
Küll aga rünnata strateegilisi objekte nagu lennuväli, sadam ja tont teab mida veel, kasvõi laevu. MiG-id olid vaid õhukatteks. Nendes lahingutes tulistati alla ka terve rida IL-2sid ning paar Pe-2gi. MiGe on ka Eesti teistes paikades alla tulistatud, ma ei viitsinud neid enam välja kirjutada, kunagi edaspidi teen kogu ülevaate kõikide võitude kohta. MiG-3 oli Leningradi õhukaitses ja ka Baltimere laevastiku lennuväe üksustel. Kui vaja kasutati neid ka operatsioonidel vaenlase tagalas. Sinu väide, et need võidud on pluff on kõigest spekulatsioon, millel pole tõestust. Andmed on võetud Lufwaffe ametlikust allikast, kus on ära märgitud ka kõik algdokumentide numbrid registris. Seega bluffi jaoks liiga konkreetsed andmed!Kuna sealkandis ilmselt midagi olulist luurata ei olnud, siis tunduvad need andmed Luftwaffe Bravo-Sierra.
Puhas demagoogia oletuste baasil, ei ühtegi vihjed arhiivi dokumenidele, Mees! Mina kasutasin Luftwaffe ametlikke allikaid mida on sul vastu panna?!augustis olid strateegilised õhuoperatsioonid Läänemere akvatooriumi kohal (mille tunnustega on nimetatud õhulahing) Nõukogude VVS-le märg unenägu.
Tollal polnud isegi piisavalt lennukeid rindel tegutsemiseks, seda enam neid raisata sõjaliselt teisejärguliste suhtmärkide jaoks.
Seepärast tundub see asi loogikavastane. Kui jutt olnuks 1941 või 1944 suvest, on teine jutt.
Mig-3-d koristati rindelt 1941-42 paiku ära. Isegi keegi Pokrõskin sõitis 1942 juba teiste lennukitega.
Ja jälle sama jutt. Sealtkohast, kus oli rinne 1942 suvel, küünib IL-2 hädavaevu Eesti läänerannikuni, mingist ründekampaaniast avamere kohal ei saa siin küll rääkida.
Sul on kindlasti paremad andmed, aga sorry, see teemaarendus on loogikavaba. 1942 oli NL lennuvägi suures hädas hädapäraste ülesannete täitmisega ja kolamine kuskil Lääne-Eesti saarte kohal tundub natuke ulmena. Vähemalt Mig-3 ja Il-2 kindlasti.
Igatahes, kui Mig-3 oleks osalenud arvestatavas koguses 1941 suvesõjas Eestis, siis oleks sellest "kangelaslikust võitlusest" lugeda igast rublaaegsest kangelaseeposest. Aga tegelikkuses räägivad eeposed vaid I-153 lahingutest saartel 1941 sügisel ning DB-3 tegevusest hilissuvel. Samuti polnud niivõrd tähtsal asjal nagu Tallinna evakueerimine 1941 augustis, kus osales üle 100 laeva (tolle aja kohta meeletu konvoi) mitte mingit õhukatet kuni Kroonlinnani.
Ka ei olnud Tallinna piiramise alguses siin mingeid lennukeid enam, kõik olid ida poole jalga lasknud. Välja arvatud 1 I-153 üksus ja 1 MBR üksus Saaremaal, mis pidi vist rohkem moraalseks toeks olema oma ürgaegsete lennukitega. MBR-id kadusid ka ära.
1942 ei olnud ka mingeid lennukeid Hankos
Ja tõestuseks on ülal toodud väike valik arhiividokumentidest. Tallinna ja Pärnu sadamat kasutasid sakslased oma tehnika ja varustuse ligitoomiseks ja venelasele oli väga oluline seda takistada ja samuti oli oluline takistad Saksa laevastiku tegevust Soome lahe piirkonnas ja ma ei näe selles midagi loogikavastast 
Ilus põndak, puud kasvavad ümberringi ja äkki õõtsik, ca 100m2. Tundub, et sinna ka on midagi potsatanud. Kas lennukipomm jätab selliste mõõtmetega augu turbapinnases?Kõigepealt tuleks välja segitada miks oleks vaja olnud sinna pommi heita? 10X10 m auk on üsna suur, iga pomm sellist auku ei tee. Tasuks magnetomeetriga järgi kontrollida.Täna leidsin soosaarelt kõrgema koha pealt õõtsiku Ilus põndak, puud kasvavad ümberringi ja äkki õõtsik, ca 100m2. Tundub, et sinna ka on midagi potsatanud. Kas lennukipomm jätab selliste mõõtmetega augu turbapinnases?
Võtame näiteks ühe IL-2, mis tulistati alla ruudus 4964 10 m kõrgusel. Ruutu jääb vasakakkalda Pärnu, Papiniidu ja Raeküla ala. Mida tegi IL-2 10 m kõrgusel seal? Ründas niitval lennul mingit objekti. Seega oli mingi suurem operatsioon Pärnus ja selle ümbruses paiknevate objektide või vägede vastu. MiG hävitajad tulid varem kohale, et õhk "puhtaks teha". Seda taktikat kasutasid venelased sõja vältel tihti.Seega siis 05.08 oli miskit suuremat sorti lahing? Hävitajatega puututi kokku kella 5 paiku ja Il-2 kella 9 paiku?
