www.militaar.net

Kindlasti paljudel nähtud aga mõtteainest siiski
https://www.youtube.com/watch?v=mGaF1BUF-BE

Mu ema on ikka õpetanud, et võõraste kultuuride ja kommete üle pole viisakas naerda. Et see näitab vaid naerja enese lollust ja piiratust.
Nii ma ikkagi enamuse ajast käituda püüangi.
Kui ei teaks, et mehed EI PÜÜA elueest nalja teha, võiks arvata, et nad on selle haubitsa kusagilt teiselt poolt rindejoont pihta pannud ja nüüd lihtsalt irvitavad sellega vaenlaste üle.

Aga ausõna......no miks ei võiks seda kõike inimese kombel teha? Isegi, kui on esitlus!

äkki saab mõne idee siit

https://www.youtube.com/watch?v=NI7K_ojMUoo

Enamikus riikides on sõjaväeorkestrid ja seega dirigendid ja muusikud palgal, aga Indias on ka sõjaväe koreograafid ilmselt olemas

Kümmekond etendust on läbi.

Kahuriesituse-videolt sai käed-rinnal-põlvetõstejooks sisse pandud. Ja ka mulle saadetud väljendid "kui teil on mõlemad jalad vasakud, ei alusta paremaga" ning " noh, karvajalad, te rivi on kõver, nagu kõhu-uss".

Tundub olema päris naljakas stseen.

Tarmo Männard kirjutas: Samas palun ka, et kui keegi mäletab mingeid toredaid väljendeid, millega ohvitser kirub sõdureid, neidki siia kirja panna.

Teenistuses olles kuulsin "Te olete nii nirud mehed, et kui p*rsest sisse puhuda, lendab pea otsast ära!"

Ahh, kui ilus väljend. Kahju, et etendused läbi said. Seda oleks saanud vabalt kasutada
Kuna minul oli etenduses sel hetkel monoloogikoht, siis oli üsna ükstaskama, mida suust välja ajasin. Oluline oli, et repliik lõpeks õige lausega.
Viljandi kultuurikolledži poisid pidid seisma rivis ja valvelseisangus vahtima otse publikusse.

Ühel etendusel käsutasin pikematel poistel suud lahti, vaatasin sinna sisse ja röögatasin
"Nojah, seda ma arvasingi. Päike kumab teil läbi kuklanaha vastu. Ajusid pole peas ollagi..."


Mul oli seal teine roll veel- Purjus laevakapten. Sain mingi kriitiku käest, nii et tolmas....sest alguses tassisin ühe punasesse ja musta riietatud neiu "kajutisse" ja hiljem, lugesin talle "Suure Tõllu" kaptenisillalt luuletuse:

"Ma tulen sinu juurde,
ma tulen aknast SISSE!
Võttan saapad jalast ära
ja jõllitan su.....
...eeee...ooda.... a mis ma sealt aknast tulen...ma olen ju kapten...olen parem väljas! Tuuleke puhub...laine loksub....päike paistab....lilleke õitseb....
Ma tõstan pilgu üles
ja lendamas näen LINDU!
Ja niikui alla vaatan,
näen jälle sinu.....
.....eeee..äääää....ooda...ooda...a mis ma sinna üles üldse vaatan? Vaatan kohe alla.....eeeee.....ääää....kuulge mehed, läheme ja joome parem RUMMI!

pataljoni zampoliidi kild sõdurite pesematuse kohta oli et sõduril pesta pole vaja sest s.tt mis üle 5 cm paksusne kukub ise pealt maha...

Sekeldaja kirjutas:

Tarmo Männard kirjutas: Samas palun ka, et kui keegi mäletab mingeid toredaid väljendeid, millega ohvitser kirub sõdureid, neidki siia kirja panna.

Teenistuses olles kuulsin "Te olete nii nirud mehed, et kui p*rsest sisse puhuda, lendab pea otsast ära!"

Rivilaulu laulate, siis tehke suud lahti mitte ärge inisege läbi peanaha.

Ah et magasite vähe? Öösel tuleb käed teki peal magada.

Kui reamees on väike, siis püüab ta endale lollustega tähelepanu. Kui reamees pumpab, saab ta suuremaks, lihaselisemaks ning enesehinnang kerkib. Toenglamang...

Vene poiss tuleb armaani särgiga 2 oktoober ajateenistusse. Veebel tuleb nii lähedale, et nina peaaegu vastas ja küsib kus too aprillimässu ajal oli.

Ahjaa, see veebel oli äge, kes laatsareti järjekorras ootajad appi toidukaste tassima kutsus: " Nonii värdjad, teie jääte siia, a ülejäänud passivad nakuinii niisama. Minu käsutusse!"

Tegemist on kumulatiivtoimelise miiniga kui tuvastate kumulatiivkoonuse ning kui ma ütlen nii.

Reamees hakkab tunnis magama jääma, silmad pilukil. "Reamees , te hakkaks nagu silmade kaudu sittuma, kiirelt püsti. Kurat, püsti peab tulema nii kiiresti nagu saaksite jalaga perse!"

Midagi rohkem pole küll kuulnud.

Oh taevas...kui kahju, et see etendus suvega läbi sai. Aga ehk läheb kunagi veel tarvis..see "läbi peanaha inisemine" ja "püsti peab saama nii kiiresti, nagu saaksite jalaga p...." oleksid kõlvanud, nagu rusikad silmaauku!


Vaatasin seda Ukraina-teemalist muusikapala.

https://www.youtube.com/watch?v=P39T9jCPvMI

1.02 märkasin tuld antavat tõelisest museaalist. Need tankitõrjerelvad on pärit ju Teisest Ilmasõjast. Hää küll.
Toru on pärit muuseumist ja ei kulu liiga kiiresti. Aga moon? Kas tõesti on tänapäeval kusagil tehas, mis toodab seesugusele ajaloolisele haubitsale padruneid? Või on kusagil laod, kus on tavotti uputatud padrunid? Et äkki läheb kunagi vaja....ja läkski!

Ja 2.54 on kellegi varrukal embleem.Pilt koos kirjagaga: "Küborg".
Kas niisugune üksus on reaalselt olemas või see on koduste omalooming? Umbes, nagu medal või märk haavatasaamise eest.

Tänud.

Aga küsimus kah:
Siinsel lehel hulkudes jäi silm pidama kummalisel väljendil. "Aneemiline padrun". Sellega tulistas Mauseri püstol.

"Aneemia" on minu teadmiste kohaselt haigus, kus veres pole piisavalt rauda.
Nii et midagi on padrunis tavapärasest vähem.

Misasi see aneemiline padrun siis õigupoolest on?

Eee...ma hakkasin nüüd kiiruga kontrollima, kas ma tõesti nii halvasti Gorki elulugu mäletan ja tuli välja, et põhilised faktid olid ikka õieti meeles. Gorki haigestus kolmeaastaselt koolerasse ja ta isa hoolitses isiklikult tema eest haiguse ajal, nakatus ise samuti ning suri. Seega EI LÄINUD ta kuskile. Ja ka ta ema kõrgest haritusest ja raamatute kirjutamisest ei leidnud mingeid fakte (väga põhjalikult ei otsinud ). Pärast mehe surma ta loobus lapsest ja Gorki kasvas üles vanaisa-vanaema juures.
Mälupete?

Mis puutub "aneemilisse padrunisse", siis on see kõigest Leo mitte just päris korrektne väljend Mauseri 7,63x25 mm püstolipadruni kohta, mis tegelikult tagas tänu pikale kestale kuulile täiesti normaalse algkiiruse (430 m/s) ja suudmeenergia (509J). Lennukilt kasutamiseks oli see muidugi nõrgavõitu.

Troll kirjutas:Eee...ma hakkasin nüüd kiiruga kontrollima, kas ma tõesti nii halvasti Gorki elulugu mäletan ja tuli välja, et põhilised faktid olid ikka õieti meeles. Gorki haigestus kolmeaastaselt koolerasse ja ta isa hoolitses isiklikult tema eest haiguse ajal, nakatus ise samuti ning suri. Seega EI LÄINUD ta kuskile. Ja ka ta ema kõrgest haritusest ja raamatute kirjutamisest ei leidnud mingeid fakte (väga põhjalikult ei otsinud ). Pärast mehe surma ta loobus lapsest ja Gorki kasvas üles vanaisa-vanaema juures.
Mälupete?

On olemas selline tore raamat nagu 1913-14 kirjutatud "Lapsepõlv" (näiteks Ilukirjandus ja Kunst, Tallinn 1946. Betti Alveri tõlge). Kuna Gorki oli iseenesest hea kirjanik, on üsnagi nauditav lugeda tema ladusalt kirjeldatud mälestusi vene patriarhaalsest ühiskonnast.

Lemet kirjutas:Mul kah loll küsimus- kuidas saab treipingis ümmargusest toorikust kuuskandi välja treida??

https://www.youtube.com/watch?v=Tk-r1MN ... e=youtu.be

Tädi ju räägib selge sõnaga seal, et kuidas