www.militaar.net

Enne kui foorumi lennundusspetsid täpsemalt vastavad, siis ikka tiibades. Oleneb muidugi lennukitüübist kuipalju ja kus täpselt kütus asetseb aga ka moodsates reisilennukites on tiivad kütust täis.

Heinkel 111 joonis kus kütusepaagid ka ära toodud: https://www.ww2site.eu/wp-content/uploa ... lities.png

747 kütusesüsteemidest: http://www.boeing-747.com/boeing-747-in ... ystem.html

Miks tiibades aga mitte kuskil mujal, siis:
https://baaflightschool.com/2018/06/06/ ... e-located/
https://www.youtube.com/watch?v=VpzUbYex4dg

Ehk oli abiks.

Nii tiibades kui keres. Nii mitmetelgi tänapäevastel lennumasinsl on tiivad ise paagid, nn. wet wing.

Tänud ja leidsin nüüd ise ka korraks aega otsida ning leidsin kus f-22 ja f-35 kütusepaagid asetsevad;
https://www.quora.com/Where-does-the-F- ... e-diagrams
Müstika ikkagi minu jaoks kui palju sinna tiibadesse seda ollust mahub...

Kilo Tango kirjutas:

richard kirjutas:Väidetavalt Stingeriga toodi Kiievi juures alla SU-34.

https://t.me/kyivoda/2370

Su-34 on üsna eraldi asetsevate mootoritega kahemootoriline. Stingeriga see alla tuua peab päris õnnelik juhus olema. Trumm, kas sina tead, kas Su-34 hüdraulikat käitatakse ühe mootori pealt või on mõlemad mootorid pumbaga ühendatud? Kui ühega, siis kumb mootor? Parempoolne?

Enne spekuleerimist ootaks äkki pildid ära? Võimalusi on palju: polnud Stinger, polnud üks Stinger, lucky hit, polnud Su-34, ...

Kilo Tango kirjutas:

richard kirjutas:Väidetavalt Stingeriga toodi Kiievi juures alla SU-34.

https://t.me/kyivoda/2370

Su-34 on üsna eraldi asetsevate mootoritega kahemootoriline. Stingeriga see alla tuua peab päris õnnelik juhus olema. Trumm, kas sina tead, kas Su-34 hüdraulikat käitatakse ühe mootori pealt või on mõlemad mootorid pumbaga ühendatud? Kui ühega, siis kumb mootor? Parempoolne?

Sõjalennukitel on funktsioonid mitmekordselt dubleeritud.
NL ajal Tartu lennuväljal baseerunud TU kaugpommitajatel oli 3 mootorit.
Igal mootoril oli 4 generaatorit, millest iga generaator iseseisvalt, oleks suutnud mingi aja jooksul lennukit elektriga varustada, isegi kui kaks mootorit ja viimase mootori 3 generaatorit on oma töötamise lõpetanud.
(Väidetavalt olevat need TUd olnud võimelised kiireks põgenemiseks ületama helibarjääri teatud ajaks ja sellisel koormusel oleksid 2 külgmist mootorit ärapõlenud 10 minutiga ning lennuk oleks maandunud ainult keskmise töötava mootoriga.)

OLAVI kirjutas:

Kilo Tango kirjutas:

richard kirjutas:Väidetavalt Stingeriga toodi Kiievi juures alla SU-34.
https://t.me/kyivoda/2370

Su-34 on üsna eraldi asetsevate mootoritega kahemootoriline. Stingeriga see alla tuua peab päris õnnelik juhus olema. Trumm, kas sina tead, kas Su-34 hüdraulikat käitatakse ühe mootori pealt või on mõlemad mootorid pumbaga ühendatud? Kui ühega, siis kumb mootor? Parempoolne?

Sõjalennukitel on funktsioonid mitmekordselt dubleeritud.
NL ajal Tartu lennuväljal baseerunud TU kaugpommitajatel oli 3 mootorit.
Igal mootoril oli 4 generaatorit, millest iga generaator iseseisvalt, oleks suutnud mingi aja jooksul lennukit elektriga varustada, isegi kui kaks mootorit ja viimase mootori 3 generaatorit on oma töötamise lõpetanud.
(Väidetavalt olevat need TUd olnud võimelised kiireks põgenemiseks ületama helibarjääri teatud ajaks ja sellisel koormusel oleksid 2 külgmist mootorit ärapõlenud 10 minutiga ning lennuk oleks maandunud ainult keskmise töötava mootoriga.)

Millisest TU pommitajast on jutt?
Kui üle helikiiruse, siis vist ainult TU-22 ja TU-22M*

TU-22 Powerplant: 2 × Dobrynin RD-7M-2 afterburning turbojet engines
TU-22M* Powerplant: 2 × Kuznetsov NK-25 Afterburning turbofan engines

TU-16 ei ületanud helikiirust, aga ka sellel oleks nagu 2 mootorit.
Powerplant: 2 × Mikulin AM-3 M-500 turbojets

Või on silmas peetud abimootorit TA-6? See peaks olema ette nähtu maa peal elektri saamiseks.
https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%A2%D0 ... 0%BB%D1%8C)

hundu1 kirjutas:

OLAVI kirjutas:

Kilo Tango kirjutas:Su-34 on üsna eraldi asetsevate mootoritega kahemootoriline. Stingeriga see alla tuua peab päris õnnelik juhus olema. Trumm, kas sina tead, kas Su-34 hüdraulikat käitatakse ühe mootori pealt või on mõlemad mootorid pumbaga ühendatud? Kui ühega, siis kumb mootor? Parempoolne?

Sõjalennukitel on funktsioonid mitmekordselt dubleeritud.
NL ajal Tartu lennuväljal baseerunud TU kaugpommitajatel oli 3 mootorit.
Igal mootoril oli 4 generaatorit, millest iga generaator iseseisvalt, oleks suutnud mingi aja jooksul lennukit elektriga varustada, isegi kui kaks mootorit ja viimase mootori 3 generaatorit on oma töötamise lõpetanud.
(Väidetavalt olevat need TUd olnud võimelised kiireks põgenemiseks ületama helibarjääri teatud ajaks ja sellisel koormusel oleksid 2 külgmist mootorit ärapõlenud 10 minutiga ning lennuk oleks maandunud ainult keskmise töötava mootoriga.)

Millisest TU pommitajast on jutt?
Kui üle helikiiruse, siis vist ainult TU-22 ja TU-22M*

TU-22 Powerplant: 2 × Dobrynin RD-7M-2 afterburning turbojet engines
TU-22M* Powerplant: 2 × Kuznetsov NK-25 Afterburning turbofan engines

TU-16 ei ületanud helikiirust, aga ka sellel oleks nagu 2 mootorit.
Powerplant: 2 × Mikulin AM-3 M-500 turbojets

Või on silmas peetud abimootorit TA-6? See peaks olema ette nähtu maa peal elektri saamiseks.
https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%A2%D0 ... 0%BB%D1%8C)

Ei ole mõtet kf OLAVI postitustele eriti reageerida. Kes on uued tulijad, siis neile teadmiseks, et antud kf on varem näiteks autoteemas igasuguseid huvitavaid teooriaid ilma konkreetsete viidete ja näideteta harrastanud. Lootsin, et ta siia teemasse ei postita. Eksisin kahjuks.

hjl85 kirjutas:SEPKA ( kui ei ole sinna veetud)Ukraina SU tegi hädamaandumise. Vaadates seisukorda on see ikka täielik ime
https://twitter.com/uaweapons/status/15 ... 21412?s=21

Selles midagi väga uut ei ole, taolised lennukid (ka A-10) on ehitatud vastu pidama ekstreemseid vigastusi.
Näiteks Su-25 lendurikabiin asub titaanist vannis, mida võib külje pealt Sergeist tulistada.
Lennuki lendamine taoliste vigastustega on selgitatav asjaoluga, et taolistel lennukitel on juhtimise seadmed dubleeritud ja need on peidetud tugevate konstruktsiooni elementide sisse, mitte ei asu kuskil õhukese kerepleki all nagu enamasti hooldatavuse pärast tehakse.

Taolised asjad kehtivad siiski päris ründelennukite kohta, mitte õppelennukitest või hävitajatest kohandatud "ründelennukite" kohta, mis on enamasti sama kergelt vigastatavad kui nende originaalmudelid.

Kapten Trumm kirjutas:... Lennuki lendamine taoliste vigastustega on selgitatav asjaoluga, et taolistel lennukitel on juhtimise seadmed dubleeritud ...

Tartu Raadi lennuvälja prügimäe kolahunnikust sai varases nooruses erinevaid vidinaid hangitud ja hiljem sain erinevaid seadmeid tuttavatelt, kes seal lennukite remonditsehis töötasid.
Näiteks autonoomse tulekustutussüsteemi kraan oli nelja erineva avamise võimalusega. Elekter, hüdraulika, käsitsi ja termopanusega.

Kapten Trumm kirjutas:

hjl85 kirjutas:SEPKA ( kui ei ole sinna veetud)Ukraina SU tegi hädamaandumise. Vaadates seisukorda on see ikka täielik ime
https://twitter.com/uaweapons/status/15 ... 21412?s=21

Selles midagi väga uut ei ole, taolised lennukid (ka A-10) on ehitatud vastu pidama ekstreemseid vigastusi.
Näiteks Su-25 lendurikabiin asub titaanist vannis, mida võib külje pealt Sergeist tulistada.
Lennuki lendamine taoliste vigastustega on selgitatav asjaoluga, et taolistel lennukitel on juhtimise seadmed dubleeritud ja need on peidetud tugevate konstruktsiooni elementide sisse, mitte ei asu kuskil õhukese kerepleki all nagu enamasti hooldatavuse pärast tehakse.

Taolised asjad kehtivad siiski päris ründelennukite kohta, mitte õppelennukitest või hävitajatest kohandatud "ründelennukite" kohta, mis on enamasti sama kergelt vigastatavad kui nende originaalmudelid.

Video on küll ülilühike aga vähemalt on näha, et saba praktiliselt pole ja üks mootor on puudu. Kahtlane, et selliste vigastustega oleks võimalik lennata. Samas, üks juut suutis maanduda sisuliselt ühetiivalise lennukiga. Hiljem ütles, et oleks vigastusi teadnud oleks katapulteerunud. Lennuk asub Israeli Lennundusmuuseumis.

an2 kirjutas:...

Video on küll ülilühike aga vähemalt on näha, et saba praktiliselt pole ja üks mootor on puudu. Kahtlane, et selliste vigastustega oleks võimalik lennata. Samas, üks juut suutis maanduda sisuliselt ühetiivalise lennukiga. Hiljem ütles, et oleks vigastusi teadnud oleks katapulteerunud. Lennuk asub Israeli Lennundusmuuseumis.

Ilma tiivata on võimalik lennata, kui plaaner on kandev ja asümmeetrilist tõstejõudu saab kompenseerida.
Ilma sabata ei ole võimalik lennata, kuna pikijuhitavus puudub. See lennuk on selgelt saanud kaks tabamust. Neist teise pärast maandumist. Või on piloodid ise õhanud, et vältida taastatava lennuvahendi sattumist vastase kätte.

Mehed-mehed, pidage hobuseid!

Ärge vaadake ainult lennukit, ikka sama oluline on maapind selle ümber! Lennuki ees ja kõhu alla on näha sellised sõiduki samasuunalised jäljed, mida see "lind" ise teha ei saanud.
Keegi vedas kohale ja demonstreerib!

Detailidesse takerumine hägustab üldpilti.

Lõpetame!

mart2 kirjutas:...

Ärge vaadake ainult lennukit, ikka sama oluline on maapind selle ümber! Lennuki ees ja kõhu alla on näha sellised sõiduki samasuunalised jäljed, mida see "lind" ise teha ei saanud.
Keegi vedas kohale ja demonstreerib!

...

Selle põhjal ei saa sellist järeldust teha. Arvestades, et see lennuk ei ole platsile maandumiseks mõeldud, siis võis piloot ka valida enam-vähem sisse sõidetud raja. Õhust ei ole aru saada, mis kvaliteediga see tee on, kuid tee on igal juhul parem, kui kurat-teab-mis seisukorras plats.

Su-25 on läbinud väga korraliku "järelmodifitseerimise-soomustamise" alase programmi, mis viidi läbi Afganistaanis saadud kogemuste alusel. Peale täiendamisi oli küllalt juhtumeid, kus pihta saanud Su-25 suutis pöörduda tagasi ja maandus kodubaasis. Need näited tulid jälle Afg-st. See isend on ikka väga raskelt pihta saanud. Saba nagu polekski, kandepinnad läinud, ei kujuta ettegi, et need kandepindade kujud, mis pildil näha, suutsid veel lennukit üleval hoida.
P.S. Selle video all oli märge, et tegemist on lennuväljal maa peal rappida saanud isendiga, mis perroonilt eest ära on lükatud. Seal samas all oli ka postitus ühest põllule hädamaandunud Ukraina lennukist, aga kohe oli ka fikseeritud, et see ei ole teps mitte see lennuk. Ma pigem pakun kah, et see lennuk sellisena ei maandunud.
P.S.2 Ma õhutõrjujana võtsin koolipingis ka läbi A-10 versus Su-25. Kui see sõda 2014 lahti läks, ja käis "jutt" võimalikust A-10-te kasutamisest, siis korraks kangastus, et kas nüüd näengi reaalses elus seda A-10 versus Su-25 õhulahinguid, mida õhutõrjujatena käsitleti.
P.S.3 Kui uurisin millalgi NA lennukite kaotuste tabelit AFG-s, siis jäi silma, et enamus alla lastud lendureist olid viibinud Afg-s mitte rohkem kui pool aastat. Keskmiselt 3 kuud. Neid lendureid, kes olid suutnud üle aasta vastu pidada, ja siis alla lasti neid jäi sellest 450-sest loetelust silma ehk vast 5-10%. Ehk siis julgelt 3/4 allalastud vene lendureist võisid küll oma kodueskadrillides olla kõvad mehed ja isegi eskadrilliülemadki, siis vaatamata sellele polnud neil Afgaani saadetuna pikka iga- maks kolm kuud. Meie mees Olev Jaasson läks pea samamoodi, tsitaat Küllo Arjakaselt: Teenis pikemalt Kaug-Ida õhuvägedes (Amuuri oblastis, Primorskis jm). 1982. aasta mais ülendati Jaasson majoriks, juulis saadeti Afganistani. Neli kuud hiljem – ühel lennuretkel, kus ta ülesandeks oli pommituslennukite katmine – sai tema juhitud lennuk seniitraketiga pihta.
Kui väljaõpe pole paranenud, siis võib järeldada ehk, et tublide Ukraina õhutõrjujate töö tulemusena saavad sügiseks Verel ehk lennukid koos pilootidega lihtsalt otsa (pean silmas Ukrainasse lennata soovijad)? 100 ju juba täis kuu ajaga!
P.S. Liigutage see siis juba kah uute teemasse!

Jaassoni kohta liigub kõvasti legende, kuid olen lugenud temaga koos lennanu meenutusi.
Jaasson lendas mingi Kaug-Ida sõjaväeringkonnast pärit üksikus luureeskadrillis lennukil MiG-21R. Need lennukid tegid fotoluuret kaartide koostamiseks ja lendasid palju. Et lend ei läheks "tühja", paigutati lennukile tavaliselt reaktiivmürskude konteinerid, millega sai siis rünnata ette sattunud kolonne või kishlakke.

Sellise rünnaku käigus Jaassoni lennuk ei tulnud pikeest välja ja põrkas vastu maad. Kuna õhk oli täis trasserit, peetakse tõenäoliseks, et lennuk sai DshK-st pihta ja ei olnud juhitav või sai piloot pihta. Mingitest Stingeritest ei räägita.

Mis puudutab sealsete pilootide oskusi, siis tegemist oli üksustega, mis pidid üksi või paarikaupa lendama vastase territooriumi kohal. Läänepoolsetes sõjaväeringkondades oli tavaliselt üksik luurelennu polk (mis allus otse kohaliku õhuarmee ülemale), sisemaistes ja kaugemates ringkondades piirduti üksiku luure eskadrilliga.

See, et spetsialiseeritud luurelennukid (MiG-21R oli spetsiaalselt selleks ehitatud ja erines tavalisest MIG-21st) "saatsid pommitajaid" paistab selge jama. See on aga üldiselt teada, et "mitte raisata lennutunde", kasutati nii hävitajaid kui luurelennukeid teele ette jäävate juhuslike sihtmärkide ründamiseks.

NSVL suurte lennukikaotuste põhjuseks (enamasti DShK-le) oli küündimatu kasutamine, on näiteks üks juhtum, kus Su-17 lasti alla peale seitsmendat (!) pealelendu objektile. Samasse kategooriasse käib ka Jaassoni case - minna spetsialiseeritud luurelennukiga ise duhhide õhutõrjetule alla?