Vana uudis,aga ikkagi
Mulle jäi meelde kuskilt saatest Leedu teletornilahingute ja Tbilisi labidaorgiate ajast mingi Dudajevi vihje või ähvardus a´la "Katsuge ainult Eestis midagi niisugust teha!" vms. Igatahes jäi mulje, et ta polnud Nõukogude väejuhatusele kuigi lojaalne.
Kas ta just tänavanime väärib, aga päris tavaline punaväeülem ta kindlasti ei olnud. Nagu hiljem Tsetseenias paistis.
Kas ta just tänavanime väärib, aga päris tavaline punaväeülem ta kindlasti ei olnud. Nagu hiljem Tsetseenias paistis.
Vaid Siil mu kõrval lebas siin. Ta suri ammu.
[img]http://www.soobel.planet.ee/TGMB.gif[/img]
[img]http://www.soobel.planet.ee/TGMB.gif[/img]
Dudajev läks erru maikuus 1990. Viimane amet oli Tartu linna garnisoni ülem. No mis käsud ja millal võis ta saada? Ja mis ajast Nõukogude Armees teenisid juhtivatel positsioonidel ebalojaalsed ohvitserid?Soobel kirjutas:Igatahes jäi mulje, et ta polnud Nõukogude väejuhatusele kuigi lojaalne.
NLKP liige aastast 1968, esimene tšetšeenlastest kindral, diviisi ülem, laitmatute iseloomustustega -- no kust on näha sellist ebaloojalsust? Läks erru ja siis juba hakkas poliitikaga tegelema.
Estoolog ju tõi tsitaadi: Dudajevi käest küsiti, kas tal on kirjalik korraldus jõu rakendamiseks Eestis (sündmused talvel 1990, tõenäoliselt) või mitte. Ja ta vastas, et mitte. See on ikkagi midagi muud kui keeldumine käsu täitmisest, eks ole?
See ilus legend Džohharist kui mässajast jääb aga legendiks. Fakte selle taga ei ole.
No vähemalt me jõudsime siia, et räägime oletatavast Dudajevi käitumisest.marksman kirjutas:usun, et Dudajev sai juba aru küll, mis seis tuleb ja on. raudselt olex ta kõik (tsenseeritud venekeelne roppus) saatnud, kui tal olex kästud tartu rahvale sõdurid peale saata.
Mashadov jaanuaris 1990 täitis kõik talle antud käsud Vilniuses. Osales teletorni hõivamises.
Miks Dudajev ei saanud samamoodi käituda, oleks ta saanud sarnane käsk? (aga garnisoniülemana ta vaevalt ka saaks sellise, aga see pole enam oluline)
Viimati muutis Sasha, 23 Mai, 2006 22:06, muudetud 2 korda kokku.
-
toomas tyrk
- Site Admin
- Postitusi: 5711
- Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
- Kontakt:
Oli aus inimene. Lõpetas korrektselt ühe teenistussuhte ning alles siis asus asja kallale, mida südameasjaks pidas.Sasha kirjutas: Dudajev läks erru maikuus 1990. Viimane amet oli Tartu linna garnisoni ülem.
/skip/
Läks erru ja siis juba hakkas poliitikaga tegelema.
/skip/
See ilus legend Džohharist kui mässajast jääb aga legendiks. Fakte selle taga ei ole.
Minu isklik ja erarvamus on tänase päevani see, et Venemaa suurim viga oli Dudajevi tapmine. Tema oleks olnud mees, kellega oleks olnud võimalik pooli pidavaid kokkuleppeid saavutada. Et regioonis ka mingi tsiviilvõim oleks võimalik üles ehitada.
Praegu toimib ainult terror...
Oli aus, jah. Ja andekas ka. Räägingi, et tore ohvitser oli.toomas tyrk kirjutas:Oli aus inimene. Lõpetas korrektselt ühe teenistussuhte ning alles siis asus asja kallale, mida südameasjaks pidas.
Loomulikult.toomas tyrk kirjutas: Minu isklik ja erarvamus on tänase päevani see, et Venemaa suurim viga oli Dudajevi tapmine.
Omaette küsimus on see, milliseid vägesid Dudajev üldse Tartus rahva vastu oleks saatnud, isegi kui selleks käsk oleks antud ja Dudajev oleks seda täita suvatsenud?
Püstolitega pommituslennukitega piloote ja navigaatoreid? Mutrivõtmetega lennukimehaanikuid? Lihunikunugadega söökla kokkasid? Vahisõdureid, kelle esmaseks ülesandeks oli lennuvälja, ladude ja lennukite valve?
Kas keegi oskab üldse öelda, kui palju tollases Tartu garnisonis oli selliseid väeosasid, kellel oleks olnud vastav relvastus ja väljaõpe, et hakata mingeid rahvamasse maha suruma (rahvast valimatult kuulipildujatest niita nõukogulased tollal enam eriti ei julgenud, eriti pärast Vilniuse sündmuseid, kui Lääs kisa tõstis)?
Isegi kui selliseid väeosasid oleks Tartus olnud, siis ma eriti ei usu, et neid tollal oleks enam kohalike vastu kasutatud, vaid selleks oleks vajaduse korral Venemaalt või mujalt toodud kohale üksuseid, mis olid Kremli silmis lojaalsed ja mida "kodanlikud natsionalistid polnud oma propagandaga laostanud".
Pole juhuslik, et 1991. aasta augustis suunati Tallinna peale õhudessantväelasi Pihkvast, kuigi selleks oleks võinud kasutada ka nt siin asuvat Matrossovi polku.
Püstolitega pommituslennukitega piloote ja navigaatoreid? Mutrivõtmetega lennukimehaanikuid? Lihunikunugadega söökla kokkasid? Vahisõdureid, kelle esmaseks ülesandeks oli lennuvälja, ladude ja lennukite valve?
Kas keegi oskab üldse öelda, kui palju tollases Tartu garnisonis oli selliseid väeosasid, kellel oleks olnud vastav relvastus ja väljaõpe, et hakata mingeid rahvamasse maha suruma (rahvast valimatult kuulipildujatest niita nõukogulased tollal enam eriti ei julgenud, eriti pärast Vilniuse sündmuseid, kui Lääs kisa tõstis)?
Isegi kui selliseid väeosasid oleks Tartus olnud, siis ma eriti ei usu, et neid tollal oleks enam kohalike vastu kasutatud, vaid selleks oleks vajaduse korral Venemaalt või mujalt toodud kohale üksuseid, mis olid Kremli silmis lojaalsed ja mida "kodanlikud natsionalistid polnud oma propagandaga laostanud".
Pole juhuslik, et 1991. aasta augustis suunati Tallinna peale õhudessantväelasi Pihkvast, kuigi selleks oleks võinud kasutada ka nt siin asuvat Matrossovi polku.
Jutt pole konkreetsete käskude täitmatajätmisest.Sasha kirjutas: See ilus legend Džohharist kui mässajast jääb aga legendiks. Fakte selle taga ei ole.
Aga fakt on see, et ümber lennuvälja protestimarssi teinud inimestesse suhtus ta mõistvalt, korraldas korduvalt lahtiste uste päevi (näitas linnarahvale lennukeid, olen isegi Tu22 piloodikohal istuda saanud) ja mingi suulise ähvarduse ta Moskva poole lendu lasi. Ja sellest ka legendid.
Või olid teised füürerid siin ka nii lahked, et näitasid inimestele tanke, rakette jne?
Vaid Siil mu kõrval lebas siin. Ta suri ammu.
[img]http://www.soobel.planet.ee/TGMB.gif[/img]
[img]http://www.soobel.planet.ee/TGMB.gif[/img]
Sõna "füürerid" on antud kontekstis ja foorumi spetsiifikat arvestades kohatu.Soobel kirjutas: Või olid teised füürerid siin ka nii lahked, et näitasid inimestele tanke, rakette jne?
Loomulikult korraldasid. Teine asi, et võib-olla eestlased ise eriti seal ei käinud.
Tallinnas ma käisin kooliklassiga Matrossovi polgus ja Mereväe staabi lahtise ustede päevadel. Võrus aga seersantide koolis, koos eesti koolist klassiga. Ükskord olin laste jaoks korraldatud ekskursiooniga ka Daugavpilsi kindluses, lennutehnikute sõjaväekoolis. Kõikjal oli soe vastuvõtt ja toit oli hea ka
Tanke näidati, rakette aga mitte, loomulikult. Aga rakette ei näidanud ka kõikidele ajateenijatele
Seoses Dudajevi naisele Eesti kodakondsuse andmisega jälle mainiti erinevates lehtedes Dudajevite perekonna mütoloogiliste "eriteenete" kohta Eesti ees. Mõnede kohalike "mäletajate" järgi Dudajev on ka 1991 putši ajal Eestile suuri teeneid teostanud
, kuigi ta selleks ajal juba Tšetšeenias elanud.
Seepärast on kindlasti huvitavaks lugemiseks Alla Dudajevi raamat "Milljon esimine" oma mehest ja nende elust:
http://www.zhaina.com/articles/152/1/%C ... 0%E2%FB%E9
Iseloomustav see maht, mis on nende Eestis/Tartus elamisele seal eraldatud.
Seepärast on kindlasti huvitavaks lugemiseks Alla Dudajevi raamat "Milljon esimine" oma mehest ja nende elust:
http://www.zhaina.com/articles/152/1/%C ... 0%E2%FB%E9
Iseloomustav see maht, mis on nende Eestis/Tartus elamisele seal eraldatud.
-
Kapral Karu
- Moderaator
- Postitusi: 1133
- Liitunud: 14 Dets, 2004 13:44
- Kontakt:
Mitte garnisoni komandant (umbes majori või alampolkovniku ametikoht), vaid garnisoni ülem. Garnisoni ülemaks on garnisoni tähtsaima väeosa komandör, ja see pole n-ö täisväärtuslik ametikoht, vaid pigem kohakaaslus. Tema ametikohaks oli tõestiA4 kirjutas:Kas Dudajev oli ka Tartu garnisoni komandant, või oli ta kõigest pommitajate diviisi komandör, mille üks polkudest paiknes Raadil?
Aga mainiksin siin üht pisikest fakti: Tartu diviisi staabi (Ülikooli 10) sidesõlme kutsung oli "Tšekist". Dudajevi viimastest Tartu-aastatest (1989-90) pärinevaist sideskeemidest on aga "Tšekist" välja jäänud ja diviisi (s/o 18378) kutsungiks on märgitud "Perforator" (pommitajate polgu kutsung, sidesõlm asus lennuraja kõrval komandopunktis). Mis sai "Tšekistist"?kõigest pommitajate diviisi komandör
Parandan end (tänud Trollile): Vilniuse sündmused, muidugi, toimusid jaanuaris 1991, mitte 1990 (öö vastu 13. jaanuari). Sisuliselt see ei muuda selles arutelus midagi, lihtsalt et hiljem see vale kuupäev ei segaks...
Mashadov oli sel ajal Vilniuses dislotseeritud 107. diviisi suurtükiülem, parteekomitee sekretär ja ohvitseridekogu esimees.
Mashadov oli sel ajal Vilniuses dislotseeritud 107. diviisi suurtükiülem, parteekomitee sekretär ja ohvitseridekogu esimees.
Kohanimed, mis Dudajevi järgi nimetatud:
Places named in honor of Dudayev
After his death, various locations in Turkey were renamed after him, such as Cevher Dudayev Meydanı (Dzhokhar Dudaev Square) in Ankara.
From 1996, there is Dzhokhar Dudaev avenue (Dzohara Dudajeva gatve) in Riga, capital of Latvia.
Dzhokhar Dudaev square (Dzocharo Dudajevo skveras) in Vilnius, capital of Lithuania.
In 1997, Chechnya's war-ravaged capital Grozny has been renamed Dzhokhar-Ghala.
On March 17, 2005 a roundabout in Warsaw, capital of Poland, was named Rondo Dżochara Dudajewa.
Mis meie kangetest plaanidest sai? Vastus- hirm Venemaa ees nullis need ära. Aga näe, suurriigid Läti, Leedu tegid ära, mis vabadust armastavale riigile õige. Neil polnud isegi otsest seost Dudajeviga, vastupidi meile. Dudajev hoidis ka verevalamise ära, eirates saadud käsku. Jäi alati eesti sõbraks. Oli väheseid nn normaalseid tšetšeeneCommanding a division of strategic bombers based near Tartu, Estonia, Dudayev worked his way up to the rank of major general. At the age of 36, Dudayev was the first Chechen to become a general. Dudayev learned Estonian and showed great tolerance for Estonian nationalism when he ignored Soviet orders to shut down the Estonian television and parliament. Instead, he allowed Estonia' s flag to fly over the base, earning the eternal gratitude of the Estonian people.
In 1990 his division was withdrawn from Estonia and Dudayev returned to Groznyy, the Chechen capital.
Mis meil siis lõpuks on? Tänava nimi jäi vististi ära. On vaid mingi hädine hotelli tuba pealinnast kaugel (Hottelli kodulehel pole Dudajevist ega toast halligi!). Ja ongi kõik!
Miks meie juhid ikka tahavad jätkuvalt mängida 'usklikumat, kui paavst ise on'. Mis see meile annab? Mis see meile 1940 a andis? See jääb mõistatuseks...
* Otsin pilte ja infot Aegna merekindluses teeninutest, eriti aastatest 1930-34 *
* Meie peaülesanne olgu peatada eestlaste väljasuremine. Ukrainlased ei sure välja ka siis, kui nad kotavad (enamasti venelastega asustatud) Ida-Ukraina ja Krimmi! *
* Meie peaülesanne olgu peatada eestlaste väljasuremine. Ukrainlased ei sure välja ka siis, kui nad kotavad (enamasti venelastega asustatud) Ida-Ukraina ja Krimmi! *
Kust sul sellised andmed saadud on? Niipalju kui mina tean ja seda kindlalt, et ta seal ei elanud vähemalt enne veneaja lõppu, mõned aastad. Tema aadress oli Põhja pst. 31 2. sektsioon 3. korrus, paremat kätt. See maja on "hiinalinna" sissesõites viimane suur maja paremat kätt. Kahjuks ei tea ta krt nr-it. Kuid tema naaber oli mul hea tuttav ja Dudajeviga nad suhtlesid. Olen ka juhtunud korra siis sinna kui Dudajev neil külas oli. Naabri nimi oli Mironov ja ta oli hilisem Tartu Autovedude varustaja. Ajas venemaa liini. Lisaks tänu sellele mehele teangi niipalju sellest Raadi sõjaväe osast ja lennujaamast. Lisaks veel, et praeguses Barclay hotellis oli ka väike väeosa muuseum. Ilmselt see siis kohandatud ümber. Viimast ei tea. Mees oli lihtne inimene, kes ei ajanud kuulsust taga!!!!! Käis ise hommikujooksu tegemas ja suhtles tavainimestega. Vaid niipalju tean tema eraelust. Naine oli tal ikka paras "baba", aga see ei puutu enam asjasse.Sasha kirjutas:Maja aadress on Sõpruse pst. 21
Muideks lahe foorum on see 
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: parkija ja 3 külalist