www.militaar.net

Kust sa uurisid? Mingi raamat, teatmeteos, evakuatsiooni juhend, interneti lehekülg?

Kui lugupeetav viitsib neid tsiviilkaitseteemasid läbi lehitseda, siis on neid teatmeteoseid ju siin foorumil päris mitu korda tutvustatud. Ja isegi kaante skaneeringud peaks pildina olemas olema. Näiteks:

Teema: Militaar
Pealkiri: Tsiviilkaitse. Õpik keskkoolile
Autor(id): Toimetanud P. Jakubovski
Kujundaja: D. Paalamäe


Kirjastus: Valgus
Linn: Tallinn
Aasta: 1972
Originaalkeel: vene keel
Tõlkija: M. Kitsing
Lehekülgi: 152

Mustamäe ja Õismäe varjendid 1994 seisuga. Seal pole ühtegi üldkasutatavat, vaid tööstusobjektide omad ning seal ei sisaldu ühtegi lihtsalt keldrit.

Veergude tähendus

3 - kaitseklass
6 - kohtade arv
7- hermeetilisus
8 - generaatori olemasolu

Klass III annab kaitse 2,0 bar ülerõhu eest ja vähendab ioniseerivat kiirgust 2000 korda. Klass I (5 bar) Tallinnas pole olnud, klass II on üksikuid, mis on ehitatud üldjuhul juba 80ndatel.

Sellelt lehelt pos 125 leiab ühe vähese II klassi varjendi (Pärnu mnt 139, Kalev). Klass II kannab 3,0 bar ja vähendab ioniseerivat kiirgust 3000 korda. Olen tähele pannud, et need klass II-d on tavaliselt seal, kus ehitasid soomlased.

Siin pos 57 leiate Rannavärava bastionis olnud tsiviilkaitse juhtimispunkti, mis oma tagasihoidlike kaitseomadustega (klass IV) oli kuni Kose kutsekooli ja Kose-Vardja varjendite valmimiseni kuskil 80ndate alguses oli ainus suurem "nomeklatuuri" vajend siinkandis.

Kesklinnas rohkelt leiduvad IV ja V klassi varjendid oma kehvakeste omadustega on seal lihtsalt seepärast, et need on ehitatud Pätsu ajal, mitte seepärast et need nii ilmvajalikud asutused oleks. Uuslinnajagudes, mida EW ajal ei eksisteerinud (nt Õismäe ja Mustamäe) selliseid ei ole. IV klass on 1,0 bar ja V klass 0,5 bar - need võivad tõesti olla mingid tummisemad keldrid.

Täname siinkohal kasutajat Castellum, tänu kellele need materjalid kättesaadavaks said.

Tallinnas Nõmme linnaosas Hiiul asuva viljaelevaatori ala arhitektuurivõistluse võitis KOKO arhitektide töö, mille järgi saab senine tööstuslik piirkond uue ilme ja muutub asumi keskuseks, elevaatorihoone konstruktsioon säilitatakse. Peale teist maailmasõda rajatud viljamahuti hoonest ehitatakse äri- ja kortermaja, kus esimesel ja viimasel korrusel hakkavad asuma äripinnad. Ülejäänud korrustel paiknevad korterid ning maa all autoparkla.

Planeeringu järgi jaguneb arendatav piirkond 30 protsendi ulatuses äri ja ühiskondlikuks alaks ning 70 protsendi ulatuses elukondlikult kasutatavaks. Olemasolev tsiviilkaitse varjend elevaatori kõrval on kavandatud säilitada ja võtta kasutusse.

https://www.err.ee/1608880682/fotod-hii ... rtermajaks

Olemasolev tsiviilkaitse varjend elevaatori kõrval on kavandatud säilitada ja võtta kasutusse. https://www.err.ee/1608880682/fotod-hii ... rtermajaks

Olen skeptiline selles mõttes, et kas ikka võetakse kasutusele varjendina? V-b mingi lao, baarina vms?

Sest ega meil kõiki varjendeid pole lammutatud, need on lihtsalt seest tehtud kõigest puhtaks ja võetud mingisse muusse kasutusse.

Üks näide - end Punane Koit e sukavabrik, praegune Kunstiakadeemia peahoone.

Seal oli täiesti korralik varjend, suht hästisäilinud paigaldisega. No juhtmed vist oleks pidanud vahetama välja...kui hakkas ehitamine pihta, juhtisin veel rektori tähelepanu, et nad dokumenteeriks põhjalikult ja säilitaks maksimaalselt algset paigaldist. Rekonstrueerida varjendiks oli tollal (2015) nii utoopiline, et isegi ei teinud sellist ettepanekut.

Praegu osaliselt avalikus kasutuses WC-dena. Avalikus osas säilinud kaks varjendiaegset ust, piiratud pääsuga tehnilistes ruumides olevat ka midagi säilinud, sinna pole enam pääsenud.

Varjendi sisustus seega läinud. Mingi pommivarjendina toimiks, sest seinad ja lagi on alles ja kaks ust ka. Loomulikult tekib aga kohe õhuvahetusprobleem, kui uksed oleks kinni - sest ega VK, elekter ega vent pole ju mõeldud eriolukorras toimima. Lisaks lammutati sel suvel veel r/b tagavaraväljapääs/õhuvõtutunnel.

Seega varjend pole lammutatud ja justkui võetud kasutusele, aga varjendit ikka pole

Igasugu "varjumiskohtade" narratiivide juures tuleb arvestada seda, et sellised ehitised tuubitakse päris korralikult rahvast täis, tegemist pole enam olukorraga, kus istute oma kortermaja keldriboksis üksi ja teil venti vaja pole - õhku keldris on piisavalt ja läbi seinapragude ventileerib ka.

Näiteks varjendite pinna normatiiv on tavaliselt 0,75 m2 põrandapinda (sh tamburid, sanitaarruumid, ventkambrid jne, kus inimesi ei asu) ühe inimese kohta. Selline tihedus on saavutatav ainult naride kasutamisega (tavaliselt 3 korrust), kus alumisel istutakse ja kahel ülemisel lamatakse. See tähendab, et ainuüksi naride puudumine tähendab kaitstavate arvu 2-3 kordset langust. Rääkimata ventilatsiooni probleemidest - selliselt täis tuubitud ruumis juba tundide kaupa olemiseks on vajalik vent, muidu saab õhk lihtsalt otsa.

Lisaks õnnestub harva saavutada rajatise 100% hermeetilisust, sestap ehitatakse vent selliselt, et varjendis hoitakse kerge ülesurve, mis vältib soovimatute ainete tungimist siseruumidesse läbi mõne prao või muu ebatiheduse.

Mitu liitrit õhku sekundis näkku need varjendi normid ette nägid? Hetkel projekteeritakse mingi 10. Vahel ka 8. Ja mõnikord üldse pinna järgi - 2l/s/m2.Varjendisse nii ei saa ilmselt projekteerida. OT: Tallinna ühistranspordi norm olla olnud 100% täituvust = 8 in/m2(üks kunagine linnatranspordi võll pajatas). Ehk siis bussid sõidavad ka tipptunnil praktiliselt tühjalt ringi .

Forelli ja Laki tänava nurgal asus hoone all väga korraliku varustusega suur varjend. Et maja on siiani kasutusel, siis on ka varjend füüsiliselt olemas, iseasi, mis selle sisseseadest on saanud. Üks sissepääsudest jääb praegu selle madala kollase kuurikese taha, teine oli maja fuajeest keldrisse laskudes.


https://maps.app.goo.gl/JsNzNr1Q59VSdz259

Enim kahju tekitab varjendile see, kui sinna imbub vesi. Seinte pealt kooruv vene õlivärv või väliselt roostes vendi torud pole fataalne viga.
Paljalt aja toimel vanuvad ära ainult elektrijuhtmed ja filterventilatsiooni filtrimaterjal (selle eluiga peaks olema 30a kui ei kasutata).
30 aastat vee all hävitab kõik.

Video suurimast mittemetroo-varjendist Moskvas (7500 m2, 10 800 inimest)
https://www.youtube.com/watch?v=kbvYUlr8o8A

Mis seadmeid sisaldab ja kuidas töötab.

On see propa või mis see on, aga mitte igalpool pole kõik ära rüüstatud. Pöörake tähelepanu, et tekstis öeldakse, et generaatoreid käiakse kontrollimas kord nädalas.

Video lõpus leiate ka varuväljapääsu ja mis on seal tehtud, et tavalised korrusmaja trepid tugevamad oleks.

wolfgang kirjutas: ↑13 Veebr, 2023 10:39 Mitu liitrit õhku sekundis näkku need varjendi normid ette nägid? Hetkel projekteeritakse mingi 10. Vahel ka 8. Ja mõnikord üldse pinna järgi - 2l/s/m2.Varjendisse nii ei saa ilmselt projekteerida. OT: Tallinna ühistranspordi norm olla olnud 100% täituvust = 8 in/m2(üks kunagine linnatranspordi võll pajatas). Ehk siis bussid sõidavad ka tipptunnil praktiliselt tühjalt ringi .

Pane venekeelse klahvistikuga "varjendite normid" ja tuleb nagu saelaudu.
Varjendi kasutamise esimesed tunnid võivad olla ilma ventilatsioonita, seesistujad peavad võimalikult vähe liikuma (ja hapnikku tarvitama), sest väljast tulev õhk koosneb põlemisgaasidest või on lihtsalt liiga tolmune. Suuremates kohtades võivad olla ka selleks ka hapnikupudelid. Vent pannakse käima siis, kui suurem tomu on maha vajunud.

Aastal 98 sain käia Tamsalus sealse jahutsehhi (Terko oli vist nimi) all ruumides. Mäletan seal paksu ca. 20 cm. neljakandilist raudust, keskelt rattaga, vist. Oli ruum kus asus diiselmootor, generaatorit ei olnud. kõike läbi käia ei saanud, sest vesi oli sees. seal oli lasketiir, tsiviilõppe klassid, ühes ruumis pehkinud kastides gaasimaskid ja suur kogus kollaseid karpe. Ühes kohas oli kaevu või sahti moodi ava mis läks veel allapoole ja sinna sisse läksid mäletamist mööda trossid, loomulikult vett täis. Käimist ja kolamist oli palju, aga midagi täpsemalt enam ei mäleta.