www.militaar.net

kui ma ka muu jutuga nõus olen, siis 30 m süvisega jäälaama ei suuda meie vetes küll ette kujutada. Arktikas küll.

EOD kirjutas:...Praktiliselt kuni 30 meetri sügavusel on näiteks laevavrakid täiesti jää poolt lõhutud.

Tsiteerin siis Vello Mässi raamatut " Upunud laevu otsimas " ,mida ütleb üks Eesti tunntumaid allveearhiolooge selle kohta : Karidel vöi rannda jooksinud laevad on määratud kiirele hävimisele Lainetest veel purustavama toimet avaldab triivjää .Tuulte liikvele pandud jäämassid kuhjuvad sagali karide ja rannikule ,ulatudes alumise äärega 10-15 meetri sügavusele .Nagu tähelepanekud on näidanud ,kahjustab jää randade ja karide läheduses lebavaid vrakke kuni 15 meetri sügavuseni .
Mis puutub sellese 30meetrisse siis alates sellest on lootus leida terviklike vrakke . Nii et vale see jutt küll pole 30 meetrist . Võimalus on et laev on ka madalamal ???

Kaartide järgi on 500m kaldast 10m sügavust ja 20m annab pooleteise kilomeetri peal. Täitsa võimalik, et jää suuremat rauda kaldale toob.

See kant on olnud vist suht strateegiline koht, kuna raudtee ka mere äärde läheb. Võib arvata, et seal ei ole ainult üks vrakk, arvestadades seda, kui palju Eesti vetes on laevu põhja läinud(lastud).

Karuke kirjutas - Seda ma tahaks küll näha kuidas roomikud 20m sügavusest randa ronivad [/quote] Olen kevadel rannast toonud ära ca 1,5 tonnise laeva ankru, millel kolme meetrine kett taga. Oli teine veepiirist ainult 5-6 meetri kaugusel meres.

Aega on läinud. Kas keegi käis ka seal asja uurimas\sukeldumas?

mina pole jõudnud, kiired ajad. aga plaanis on

Üks tuttav käib sinna kanti võrke panemas ja on mitu korda sattunud kohta, kust võrku enam kätte ei saa.On mitu korda plaaninud gps kaasa võtta ja koht ära märkida, et enam sinna ei satuks võrke viskama, aga plaaniks on see siiamaani jäänud.

Tasuks lugeda ka lätlaste foorumit, seal migi sll pajatab saksa vraki kohta Tallinna lahes. Pidavat olema täislastis põhja läinud.

Mina ostsin ühe lätlase või venelase käest eelmisel Kurtnal pea ideaalses konditsioonis deaktiveeritud 2 cm Flaki mürske mis olevat pärit Tallinna lahest. Ei usu, et ta jama ajas, nii et miski kolistamine seal merepõhjas ikka nähtavasti käib.

ictta kirjutas:Saksa sadam Aseris oli ja seda ka palju pommitati. meres peaks palju vene lennukeid olema, aga et saksa laev, seda ma ei teadnudki. peab vanaema käest uurima.

Kas keegi omab aimu millised laevad seal Aseris olid, mis üksusesse nad kuulusid ja mis sellest üksusest või laevadest sai september 1944 järel.

Vaat Aseri vrakist pole miskit kuulnud, kuid kuna jutt juba vrakkide peale läks, siis kunagi paarkümmend aastat tagasi lugesin ühtesid mingi vene "allveeässa" memuaare, kus oli juttu 1944.-l Riia lahes, kusagil Saaremaa lähedal juhtunust. Nimelt oli seal antud ära tema allveelaeva täpneasukoht ja kirjeldus, kuidas ta periskoobist siis jälgis uppuvat saksa transpordilaeva, missugust siis tema laeva poolt olla torpedeeritud. Andis kirjelduses ka asimuudi oma asukohast ja uppuva laeva ligikaudse kauguse. Kirjeldas veel sealjuures, kuidas taolla näinud kuidas saksa transpordilaev end pisitasa püstloodi ajas ja ratas- ning roomikmasina ja tankid tekilt merevoogudesse libisesid.
Vaat selline lugu oli. Arvestades tänapäeva sukeldumistehnikat ja täpseid merekaarte, peaks ka selline projekt, see vrakk leida ja sealt miskit ilusat-meelepärast päevavalgele tuua, teostatav olema.
Muidugi on iseasi, et kui tõepärased need veneaegsed memuaarid ikka olid, ja kui palju neis üldse päriselt tõelevastavat oli. Ega asjata pole levinud anektoodid veteranide kangelastegudest, missugused iga sõjast möödunud aastaga aina suuremaks kasvavad. Pealegi oli tollal taolistele "kangelaslikele" lugudele riiklik tellimus.
Kahjuks enam ei mäleta, et mis "teosega" tegu oli, neelasin ju sellelaadset kirjasõna lausa hunnikutena (ja seda juba toona jätkus). Ehk on keegi foorumlastest oma loetu hulgas miskit sarnast kohanud?
P.S.
Aga kui heas seisus esemeid võib peale 60 aastast merevees olndud aega päevavalgusesse tuua, olen ise näinud. Nagu vabrikuväravast tuleva kaubaauto kastist. Lausa konservandis ja õlipaberis (no-jah, õlipaber oli küll na närusevõitu, kuid see selleks).

erilist usku ei ole selle alvelaevniku juttu aga alati võib kontrollida. Kahju muidugi, et sa ei mäleta millises teoses sellest juttu oli. Väga palju oleneb alati kes on teose välja andnud.
Vees säilivad asjad meil väga hästi võrreldes lõunamaade meredega kuna vesi väga hapniku vaene.
Aga erinevat kola vedeleb saaremaa ümbruses päris palju

Leitud on viimane Saksa suurtest lahingulaevadest-ristleja Karlsruhe. Laev leiti tegelikult juba mitu aastat tagasi aga jäi siis põhjalikult uurimata(490 m sügavusel). Oli juba eelnevalt leitud, kuid nüüd tehtud videod ja pildid ning sonariga kaardistamine annavad kinnitust, et tegu on selle laevaga. 1977 aastal merre paigaldatud elektrikaablid läksid laevast väga lähedalt (15m kauguselt) mööda ja ei lõhkunud seda ära. Pilte ja videosid ning juttu.

Of the large German warships, only one is missing. One ship that has not been found, of those believed to have sunk in Norwegian waters during World War II. Kristiansand's response to Blücher, the cruiser Karlsruhe, the flagship towards Kristiansand. The last large piece, at least physically speaking, in the most landmark day in Norwegian history, April 9, 1940. The day was also landmark for the 174 meter long cruiser Karlsruhe. But shouldn't it be there?

Eleven nautical miles southeast of Kristiansand's archipelago, the side sonar captures a blurry image of something very huge, only 15 meters from one of the powerful submarine cables to Denmark.

https://www.nrk.no/norge/stort-vrakfunn ... 1.15141691

https://en.wikipedia.org/wiki/German_cruiser_Karlsruhe