www.militaar.net

See viimane oli päris hea

Eks neid pärleid leiad plaadilt küllaga veel

Wikingi jutt õige, see kommiraha tuleb tõesti leida! Eriti, kui sellega veel õiget asja toetada saab. Torust võib tirida mida iganes, siin on juba moraali küsimus. 99 kronu pole raha. Kui mingi mainstream saasta eest ligi kolm sotti välja käia tuleb. Taoline muusika peaks iga militaarhuvilise riiulis aukohal seisma.
Muideks veel: tuhnige vene kassetimüüjate kastides-riiulites. Praegu on ilmumas nii uusversioone kui vanu salvestisi venelaste sõjaaegsetest lugudest, isegi sarjade kaupa. Olen omale mõned soetanud.

ahti kirjutas:kas keegi seda plaati torusse ei tahaks üles peksta?

Mu meelest niipalju raha peaks ikka olema, et vähemalt eesti artistide plaate poest osta, seda enam, et ostes selle Untsakate plaadi, oled andnud ka oma panuse ja ehk ilmub ka tulevikus samasuguseid plaate!
Aga plaadist - esimene meeldib millegipärast rohkem Mitte, et see teine plaat mul juba nädal aega autos poleks mängind

EDIT:

Charlemagne kirjutas:Wikingi jutt õige...

Õpetuseks mulle, loe ikka teema lõpuni ja hakka siis alles kribama aga noh, mõtte jääb ikkagi samaks

Laul nr 17-Punaste ennesõjaaegne laul!!! Meie meeste poolt ümber miksitud, kuid ikkagi Punaste laul, täpsemalt muusika.Plaadil kirjutatud: on "kuuldud".Oligi kuuldud ja sellest tekkiski sama laul toredas Eetsi interpretsioonis.

Mõttetu vaidlus.Katsun leida esialgse laulu autori ja sõnade looja.Samuit, millal see tehtud on.Ja ongi vaidlus läbi.

Kui jutt käib laulu ümber"Jesli zavtra voina", siis palume väga-muusika Dmitri Pokrass, sõnad Lebedev-Kumatsh.

Kui jutt käib laulu ümber"Jesli zavtra voina", siis palume väga-muusika Dmitri Pokrass, sõnad Lebedev-Kumatsh.

On tegu sama loo viisiga Charlemagne
Aga sulle stilett: kunagi pole vaidlus mõttetu, iga asi vajab selgeks rääkimist, või arvad sina, et niikui sina ütled nii ongi

Antud laulu puhul küll.Kui kuulaksid algul üht, siis teist laulu, siis mõistaksid, kellel on õigus.Vaevalt, et venkud selle juba enne Isamaasõda metsavendade tagant sisse vehkisid??? Ja väga vähe tõenäoline, et kahes korras kirjutati ühesugune muusika?


Mida näiteks Charlemagne arvab, usun, et o n juhutunud kuulma vene-keelset varianti?

Olen kuulnud ja oksendamiseni. Seal,kus NL teenimiseks elu ilusamad aastad mööda läksid. Ma ei ütleks, et untsu, sest midagi õpib inimene isegi kroonus või vangis olles.
Lugu pärit 1937 aastast ,samanimelisest patriootlikust filmist ja oli väga populaarne. No eks suurem jagu tollasi hitte - nii vene kui saksa omad olid filmimuusika.
http://download.sovmusic.ru/m/zavvoina.mp3

"Esli zavtra voina"
Esli zavtra voina, esli vrag napadiot,
Esli tiomnaia sila nagrianet -
Kak odin chelovek, ves' sovetskii narod
Za svobodnuiu Rodinu vstanet!
Pripev: Na zemle, v nebesakh i na more
Nash napev i moguch i surov:
- Esli zavtra voina, Esli zavtra v pokhod,-
Bud' segodnia k pokhodu gotov!
Esli zavtra voina - vskolykhnetsia strana
Ot Kronshtadta do Vladivostoka.
Vskolykhnetsia strana, velika i sil'na,
I vraga razob'iom my zhestoko!
Pripev. Poletit samolet, zastrochit pulemet,
Zagrokhochut moguchie tanki.
I linkory poidut, i pekhota poidet,
I pomchatsia likhie tachanki!
Pripev. My voiny ne khotim, no sebia zashchitim -
Oboronu krepim my nedarom.
I na vrazh'ei zemle my vraga razgromim
Maloi krov'iu, moguchim udarom!
Pripev. Podymaisia narod, sobiraisia v pokhod,
Barabany, sil'nei baraban'te!
Muzykanty, vperiod! Zapevaly, vperiod!
Nashu pesniu pobednuiu grian'te!
Pripev.
1937
Lisan veel ühe salmi,mis tundub, et on hiljem juurde loodud,aga siiski enne II MS:
V tselom mire nigde netu sily takoi,
Chtoby nashu stranu sokrushila, -
S nami Stalin rodnoi,
i zheleznoi rukoi
Nas k pobede vediot Voroshilov!

Ega ikka ei viinud.Kolleg Chrarlemage ei vastanud mu tagasihoidlikule küsimule, kas siis on muusika sama (või vähemalt äärmiselt sarnane)?Olen NL kroonus sama laulu ka oksendamiseni laulnud kahe aasta jooksul, senini ei saa peast kustutada..........Loomulikult olid kustutatud ja asendatu nimed Stalin ja Vorošilov. Sõnadega Brežnev ja Ustinov.

On ikka sama viis. Natuke vast tempo muutust, slaavi voolavust vähem ja rohkem soome humppa moodi. Aga viis seesama.

Ometi! Loodan, et kamraad Wiking nõustub, et meie metsavennad miksisid oma vaenlaste laulu ära. Ja kasutasid suurepäraselt, sest tõesti laul tuli vägev.

Tänan Charlemagne!