www.militaar.net

Fucs kirjutas: ↑04 Jaan, 2023 16:19See on reality. See mis seal seadustes kirjas on, on teooria.

Jah. Kui need lahku lähevad, on õigus kahjunõue esitada. See on niisuguste normide peamine mõte.

Lemet kirjutas: ↑04 Jaan, 2023 14:01
Ja ma pean südaöösel laskma politsei tuppa, et see saajs tuvastada, kes mul voodis magab??. Tõsiselt või?

Üldiselt jah. Nad võivad kaasa ka viia aga siis peab enne ütlema mis on põhjuseks. Sitt lugu küll aga teiselt poolt kui igal pätil on õigus kõiki pikalt saata siis poleks politsei tegevusel üleüldse mingit mõtet. Üldiselt pole aga väga viga, kuniks ise esinema ei hakka. Ma sain kunagi ammuammu kiiruselaksu. Uhasin viimase praami peale. Peeti kinni, et kle sa nüüd saad aru ka, et 90 alas 110 on ikka tiba üle võlli ? Seletasin, et jah, teadlikult sõitsin, et viimane praam ja muul juhul ööbin kuskil autos. Uuriti siis et joonud ei ole, kehtivaid asju ka pole. Lasti minema ja öeldi, et pmst jõuad ka siis kui 100 sees on ja vahepealsetes kohtades isegi hoo ilusti maha võtad. HIljem kuulsin, et mingi tädi võeti ka rajalt maha aga see oli suutnud vist juba neljanda lausega seletada kuidas tal on kuskil mingi tuttav ja küll see alles näitab. Tädi jäi mitte ainult järgmisest vaid ka ülejärgmisest praamist maha, sest apteegist leiti mingid aegunud tabletid.

Kriku kirjutas: ↑04 Jaan, 2023 14:33 Akf Fucsi juhtumit käsitlev norm on § 50 lg. 4 p. 1 või 2, olenevalt isiku jutust, kes politsei kutsus. Võib vaielda, kas kriteeriumid olid täidetud (ja kui veenev selle isiku jutt oli, kes politsei kutsus), aga iseenesest õiguslik alus sisenemiseks on olemas.

Kui Fucsi ümberjutustus on tõene, siis selle taha ei poe:

NP samal ajal: Korterist pidavat kostma imelikud helid ja hääled.
Mina: Mis asja? Teie arust kostavad siis minu korterist praegu mingid imelikud helid või?
MP: See mis praegu kostub või ei kostu pole oluline. Enne olevat kostunud. Kas te olete siin praegu üksi või on siin korteris veel keegi?

Siin tunnistab politsei, et "teist isikut oluliselt häirivad kestvad või korduvad mõjutused" puuduvad. Otsest ohtu elule aga ei saa tuvastada patrullpolitseinik ilma mingite tõenditeta. 112-le helistanu väide "veidratest häältest" selleks ei kvalifitseeru. Kui helistanu ütleks konkreetselt, et kuulis "löön su maha" hüüatust ja sellel järgnevaid appihüüdeid vms, vaat siis oleks iseasi.

Mul naine õpib parasjagu advokatuuri eksamiks. Jälitustegevus oli viimase saunaskäigu teema. Ütleme nii, et seal on "pisikesed" augud õigusruumis sees küll

PS. Brittide politsei kaosega sain kokku puutuda pea 10 aastat tagasi, kui käisin konsulteerimas ühe Inglismaa maakonna (rahvaarvult pisut Eestist rohkem) pääste/politsei/kiirabi operatiivjuhtimise süsteemide ühishanget. Ühe põhilise probleemina tõid välja isiku tuvastamise (põhiprobleem, sest >90% tegudest pannakse toime <10% isikute poolt). Ei käi sugugi iga nurjatusega kaasas süüdlase sõrmejälgede (või koguni DNA) võtmine. Kuivõrd isikutel ka unikaalset isikukoodi ei ole, siis käis isikusamasuse tuvastamine stiilis "sama nimega, sündinud samal kuupäeval, käinud samas koolis jne". Ma siis võtsin rahakotist oma ID-kaardi ja seletasin "alustada tuleb õigusruumi muutmisest. Isikutele tuleb omistada unikaalne kood ja see peab kaasas käima igasugustel isiku dokumentidel ja isikuga tehtavatel registritoimingutel." Loomulikult tuli vastuseks "jälgimisühiskond" jms jura. Ma siis ütlesingi "aga alustage kurjategijatest - kes tahab kergemat karistust, peab omaks võtma unikaalse koodiga isikuttõendavad dokumendid ja leppima sellega kaasnevaga vähemalt N aasta jooksul". Kui siis sellisele dokumendile külge liita järjepanu igasugu teenuseid (rehabilitatsioonist arstiabini), siis võivad mingil hetkel inimesed aru saada, et tegelikult polegi nii paha.

Ei ole nõus, korduv ja kestev on ise asjad. Korduvad võisid olla ka enne kordunud.

"Vahetu kõrgendatud oht" on ka tõendite tõlgendamise küsimus - kui teatatakse politseisse, et naaberkorterist kostavad röögatused "Tapan su ära!" või läbi nutu alandlikud palved mitte rohkem vägistada, mis siis tegema peaks...?

"Varasem korduvus" ei puhu pilli. Piidad võib maha joosta kestva häiringu korral, et häiring lõpetada. Vastasel juhul võidakse sul piidad täna õhtul maha joosta, sest uusaasta öösel olla sa korduvalt kõvasti "HUA!" hüüdnud (ja Moskva ajas elav naaber ei saanud oma viinauimas uinuda). Meede ei vasta olukorrale - seega siin politseinik otseselt eksis kui väitis, et "praegune olukord pole oluline".
Ainsaks õlekõrreks jääbki helistanu tegelik teade. "Kummalised hääled" pealt on võrdlemisi keeruline otsest ohtu elule järeldada. Kui kasutati konkreetsemaid väljendeid, siis ehk küll. Sellisel juhul aga peab olema võimalik ka välja võtta, et patrullile edastatud sõnumis on ka otsene oht elule määratletud/järelduv. Kas seda tehakse edastades patrullile täpne kõne sisu ja otsus jäetakse patrullile või langetab otsuse keskus ja ütleb patrullile "oht elule" ette, on juba detail. Igal juhul ei saa piitasid maha joosta teate peale "öeldi "kahtlased hääled", minge vaadake, mis seal on".

Fucs. Kui sind partull ikka regulaarselt külastab, siis ma paneks oma korteriukse kõrvale nööri otsa kaustiku, millest saabunud ülbemale partullile hea ette lugeda nende õigusi ja kohustusi. Vajadusel panna sinna kirja ka külaliste andmed. Valdav enamus politseinikest on täitsa mõtlevad inimesed ja valdaval osal ajast kedagi niisama ei peedistata. Töö on neil aga selline, et vahel võib närv mustaks minna ja siis võib mõni ka ilmaasjata pähe saada. Seda ei tohiks juhtuda aga ... inimesed.

2korda2 kirjutas: ↑05 Jaan, 2023 16:38"Varasem korduvus" ei puhu pilli. Piidad võib maha joosta kestva häiringu korral, et häiring lõpetada. Vastasel juhul võidakse sul piidad täna õhtul maha joosta, sest uusaasta öösel olla sa korduvalt kõvasti "HUA!" hüüdnud (ja Moskva ajas elav naaber ei saanud oma viinauimas uinuda).

Ei ole õige. Esiteks, kui piisavaks tunnuseks oleks politsei saabumise hetkel kestev häiring, siis poleks korrakaitseseaduse § 50 lg. 4 p. 1 üldse vaja korduvust mainida. Seal öeldakse aga, et häiring peab olema kestev või korduv. Teiseks, sinu analoogia on vale. Mõeldud on olukorda, mil samal ööl aset leidnud korduv mõjutus on katkenud enne politsei saabumist: näiteks kell 23:45 ja 0:00 karjutakse, politsei saabub kell 00:15 ja siis ei karjuta. § 50 lg. 3 ütleb selgelt, et valdusse sisenemisel tuleb eelistada päevast aega ning ainuüksi selle pärast on järgmisel ööl sisenemine õigusvastane (rääkimata ajast 5 päeva hiljem).

Lõpliku hinnangu andmiseks akf Fucsi juhtumile oleks vaja teada, mida politseid välja kutsudes öeldi - asjaolusid arvestades võidi seal aga öelda ükskõik mida. Minu arvates on põhjust eeldada, et politsei käitus antud juhul õiguspäraselt.

Kriku on ikka õigemal teel.

Selles märkmikus piisab paarist reast. Korrakaitseorganil on kohustus korrarikkumine kõrvaldada. Selleks on õigus korterisse siseneda kui seda ei saa muul viisil lahendada. 99,9% piisab pelgalt muul viisil lahendamisest. See on rääkimine ja selgitamine/hoiatamine. 0,1% ajast tuleb kasutada sundi ja korterisse siseneda koos piitadega või ilma.

Fucs. Kui sind partull ikka regulaarselt külastab, siis ma paneks oma korteriukse kõrvale nööri otsa kaustiku, millest saabunud ülbemale partullile hea ette lugeda nende õigusi ja kohustusi. Vajadusel panna sinna kirja ka külaliste andmed. Valdav enamus politseinikest on täitsa mõtlevad inimesed ja valdaval osal ajast kedagi niisama ei peedistata. Töö on neil aga selline, et vahel võib närv mustaks minna ja siis võib mõni ka ilmaasjata pähe saada. Seda ei tohiks juhtuda aga ... inimesed.

Ärge saage valesti aru. Mul ei ole regulaarseid ega rutiinseid probleeme politseiga ega politseipatrullidega.
Kunagi ammu, siis kui kodanike kõned jms läksid otse kohaliku politseijaoskonna töötajatele, võis olla teatud probleeme vähem, sest kohalikud teadsid tihti peale oma piirkonna "probleemseid inimesi" ja "probleemseid kohti". Praegu annab esmase ohuhinnangu saabunud teatele kusagil seitsme maa ja mere taga asuva keskuse töötaja. Edasi informeerib ta siis juba vastava piirkonna kas keskust või patrulle (ma ei tea seda praegust operatiivteadete täpset ahelat). Neile edastatakse ka need väljakutsed/teated, mis vbl varemalt osaliselt juba eos "välja filtreeriti" sündmuse lähipiirkonnas kohalike poolt. Nüüd edasi oleneb politseipatrullist (või kohalikust keskusest?), kuidas nemad olukorda edasi hindavad ja kes tegeleb väljakutse ajal edasi/paralleelselt tausta väljaselgitamise ja sihtmärgi ning allika tuvastamisega. Seda viimast ilmselt eriti ei tehta.. pole aega (kuigi pädevate andmebaaside olemasolul on see minutite küsimus), pole ressursse jne. Vahel võib olla oluline teave lisainfo paari "hiireklõpsu" kaugusel, eriti praegusel ajal kus kõik on varustatud igasuguste hüpperpupper IT lahenduste, andmebaaside ja vahenditega, aga seda klõpsu ei tehta, või pole kes teeks, või pole õigust teha... See ei puuduta ainult politseid vaid ka näiteks kiirabibrigaade. Lihtsam on kohapeal üritada selgust saada, kas ja mis toimub, ning kellega või millega võib tegu olla.

Viimane juhtum detsembrist, kus mul olukorra sunnil politsei ja meie "riiklike süsteemidega" pistmist oli:
Väljast visati sisse ühe korteri aknad. Lihtne. Ikka juhtub Tegin kannataja esindajana avalduse.
Patrull tuli mingi hetk kohale, sattusin õnneks olema samal ajal seal sündmuspaigal, muidu me poleks kohtunud.
Vaatasime sündmuspaiga üle. Leidsime tunnistaja, kes nägi kuidas visati, milline viskaja välja nägi ja kuhu viskaja edasi jooksis.
Käisime läbi pool põgenemisteekonda ja näitasin patrullile, kus asuvad sellel teekonnal valvekaamerad, milliste salvestustele kurikael võis ilmselgelt jääda. Patrull pani kõik ilusasti kirja. Minu kontaktid, tunnistaja kontaktid, korteriomaniku kontaktid. Kuulas kõikide jutud ära ja ilmselt koostas selle kõige kohta ka mingitsorti raporti.

Umbes kaks nädalat+ hiljem helistab uurija. Mul selleks ajaks põhimõtteliselt teada, kes tegi. Tõendeid loomulikult minul ei ole. Puhas OSINT, vestlused inimestega, analüüs ja loogika. Uurija helistab, et küsida, kas oleme kahjude suuruse kindlaks teinud ja oskame talle ütelda pädevaid numbreid. Avalduse tegemise ajal polnud neid kusagilt võtta. Ikka olema ja oskame. Ei ole probleeme. Küsin siis, et kas kahtlusalune on tuvastatud või väärteo tegija kindlaks tehtud? Ei ole. Pole pädevaid vihjeid ega tõendeid. Kui ka mingi kahtlusalune on, siis väga raske on tõestada.
Küsin siis, et kas turvakaameratest polnudki abi? Et kas ei jäänudki peale või polnud need kaamerad töös?
Uurija küsib, et mis turvakaamerad?
Mina, et see ja see turvakaamera. Tunnistaja ju nägi, kuidas ta nende eest läbi jooksis kui põgenes.
Uurija küsib, et milline tunnistaja?
...
no comments

Ma saan aru, et mingid tühised aknad kusagil ja on prioriteetsemaidki juhtumeid mida peab lahendama... ja ressursse napib ja aega pole ja...
..aga no com on!?

Ma võiks nendest EV "süsteemi erroritest" kogemustele tuginedes ja konkreetseid näiteid tuues pikalt jahuda, aga ei viitsi.

Nüüd (oli vist aastaks 2020) pidid lõpuks erinevad ametkonnad uue "arengukava" raames välja töötama "Sündmuste tüüpjuhtumite kirjeldused, ohtude hindamise juhendid ja sündmustele reageerimise reeglistik" ning need vist siseministeeriumile või kusagil kellelgi esitama. Enne seda selliseid imeasju polnud. Võimalik, et olid mingid "aseained", ei tea. Aga tundub, et midagi nagu oli puudu, kui oli vaja selliseid dokumente hakata välja arendama...
https://www.siseministeerium.ee/media/218/download

See minu "korterist kostvate imelike häälte" juhtum pole üldse tegelikult spetsiifiliselt võttes oluline. Ma nägin/kogesin sellega seoses lihtsalt seda, kuidas reaalsuses võib ka täiesti olematu teema baasil olukord muutuda suvalise kodaniku jaoks ootamatult ekstreemseks, kui ta kohe nagu tuppa lasknud kass oma seisusest aru ei saa, kui politseinikku kohtab. Ma saan aru, et politseinike õpetataksegi juhtumite lahendamisel kohe "kohe haarama initsiatiivi", "säilitama külmalt ranget hoiakut", "olema rõhutatult ametlik" ja "panema kohe esimestel sekunditel paika jõujooned". Sealt ongi ilmselt palju või naiivne tahta, et vestlust alustataks nt naeratusega (või vähemalt mitte altkulmu tigedalt põrnitsemisega) ja vbl äkki kuidagi nii, et "vabandage, et me Teid sellisel kellajal tülitame" või inimlikul toonil selgitusega, miks sul ühel suvalisel hetkel politseipatrull ootamatult ukse taga on.

Selliste valeväljakutsete ohvriks võib langeda meist põhimõtteliselt igaüks. Eriti kui keegi pahatahtlikult otsustab teie elu põrguks teha ja leiab, et selliste valeväljakutsete tegemine on muuhulgas ka üks hea vahend. Kuigi mulle keegi seda infot ei avaldanud arvan ma 99% tõenäosusega teadvat, kes ja miks selle väljakutse toona tegi.

Kes on näinud Prantsuse filmi "Amelie", kus peaosaline maksab kätte/keerab si**a tegelaskujule Collignon (Urbain Cancelier), see saab aru, kuidas kaval olles lihtsate vahenditega, kuid järjepidevalt ja sihikindlalt tegutsedes, võib kaaskodaniku(d) hulluks ajada

AGA ma saan väga hästi aru ka patrullpolitseinikust, kes on saadetud keset ööd mingit "kahtlast" või isegi äkki "kriminaalset" olukorda lahendama ainsa info ja teadmise baasil, et "korterist kostuvad imelikud hääled", sest kui seal oleks tegelikult midagi tõesti märkimisväärset ja seadusevastast toimunud, siis me räägiksime sellest juhtumist hoopis teistsuguses vaates....

Lõpliku hinnangu andmiseks akf Fucsi juhtumile oleks vaja teada, mida politseid välja kutsudes öeldi - asjaolusid arvestades võidi seal aga öelda ükskõik mida.

Just. Ja kui helistaja jääb endale kindlaks, et tema ikkagi kuulis, ja tema vaimses tervises pole põhjust kahelda, siis ei ole ka politseil võimalik seda väljakutset kohapeal kvalifitseerida, kui "valeväljakutse"... veelvähem anda hinnanguid, kas see "valeväljakutse" oli pahatahtlik ja sihilik, inimene lihtsalt eksis ja ajas midagi segi, või on tegemist vaimselt haige inimesega. Viimase variandi kohta info peaks aga politseinikule (tegelikult juba häirekeskuse töötajale) olema kättesaadav kohe, ühtsest riiklikust andmebaasist, kuhu kõik hullukesed, skisod ja paduhelistajad/sariväljakutsetetegijad ilusasti kantud on.

Aga see ei ole nii. Isegi kiirabibrigaad väidetavalt ei pääse kõikidele isiku kohta käivatele terviseandmetele kohe operatiivselt alati ligi, et hinnata haige inimese terviseseisundit muude võimalike terviserikete kohta ja näha nt infarkti või insuldi saanud patsiendi psühhiaatrilisi diagnoose.
Ma ei tea, kas nad isegi seda näevad (kui kodanik on pannud kusagil EERiigis kusagile pädevasse kohta linnukese, et tema terviseandmed ei ole avalikud), kas kodanik on nt allergik või mitte ja milliste ravimite jms vastu tal võib nt eluohtlik allergia olla.

Juuni alguse seisuga ehk viie kuuga oli politseile tehtud 701 väljakutset öörahu rikkumise kohta. Igaüks võib nüüd hetkeks pakkuda, mitme puhul politsei sündmuskohale läks... Vastus on 660! See tähendab, et vastupidi levinud müüdile “lärmitsejate karistamatusest” kontrollib politsei koguni 94 protsenti väljakutsetest kohapeal. “Seega väita, et politsei põhimõtteliselt ei käigi kohal, on tugevalt liialdatud,” ütleb Politsei- ja Piirivalveameti avalike suhete juht Harrys ­Puusepp.

Aga ülejäänud kuus protsenti? Need on kas tühistatud, s.t inimesed saavad mure ise klaaritud, või lahendab politsei probleemi distantsilt. “Kui teile ikka ­öösel politseist helistatakse ja öeldakse, et nende teada te ei maga ja häirite naabreid, siis normaalsele inimesele sellest piisab. Teiste puhul tuleb patrulli mõjule loota,” räägib Puusepp.

Väärteomenetlus, mis tavaliselt lõpeb trahviga, on alustatud 125 juhul. Selleks on vaja, et rikkumine oleks eriti vastik, korrarikkuja eriti ülbe ning kolmandaks – et kaebuse esitaja ametlikult kinnitaks, et tema rahu rikuti.

Juhtub ka valeväljakutseid: näiteks Pärnu politsei sai teate ühe kortermaja elanikult. Kaebuse kohaselt naabrid pidutsesid, kaklesid ning loopisid toole akendest välja. Kontrollimisel selgus, et ei toimu ei pidu ega kaklust.

Ükskord sattusime “hakkaja” otsa. Lärm, alaealised. Küsisime dokumente. Nemad – ei anna, nad on oma kodus ega ole kohustatud meile midagi andma. Mis siis ikka – istusime televiisorit vaatama. Ütlesime: meil aega on, enne ei lahku, kui dokumente näeme. Nemad ootavad, meie ­ootame. Külalised lahkusid, siis loobus ka perepoeg puiklemisest.

Aga pensioniealised?

Nendega on teised probleemid – neil ei ole und ja nad kuulevad iga krõpsu. Läheme kohale ja kutsuja küsib: “Kuulete, kuidas lärmab?” ja mina ei kuule mitte kui midagi. Aga tema kuuleb. On juhtunud, et läheme väidetava lärmaja ukse taha, koputame ja ... selgub, et inimesed magasid. Piinlik. Või on probleemiks, et ülal kõnnitakse. Ei trambita, hüpata, tantsita, vaid kõnnitakse. Või lapsed jooksevad – aga mida need lapsed siis tegema peavad? Neil juhtudel palume pöörduda korteriühistu juhatuse poole või pöörduda avaldusega kohaliku konstaabli poole, mitte ei lähe ise öösel prõmmima.

https://ekspress.delfi.ee/artikkel/6927 ... i-tosiselt

Kordades suurem on aga kõnede hulk, mis saabuvad Ida-Eesti häirekeskusesse: ööpäevas on neid kogu Virumaa peale keskmiselt 800-900. Ning neist vaid 150 on reaalsed väljakutsed. Keskuse juhataja Meelis Mesi jagab tühikõnelejad kolmeks.

Esimene seltskond on sisuta kõned, kus keegi võib lihtsalt torusse nohiseda või midagi seosetut rääkida. Teise rühma kuuluvad kuritahtlikud valeväljakutsed. Kolmandad on aga need, kes helistavad häirekeskusesse, sest arvavad, et on sattunud hädaolukorda või näevad kusagil metsatukast suitsu tulemas. “On ka UFO-teateid, kuid neid on aastas mõni üksik,” sõnas Mesi.

Abikõnede vastuvõtjad, nagu ka psühholoogid, teavad, et mõnedele inimestele mõjub aktiveerivalt täiskuu. “See on täiesti nii,” kinnitab Ivo Tamm.

https://www.delfi.ee/artikkel/20498867/ ... -supipotis

Et aga nähtusele läbi sõrmede vaadata ei saa, kinnitab Põhja politseiprefektuuri juhtimiskeskuse ülemkomissar Valdo Põder, kelle sõnul aktiveerub teatud, ütleme inimkonna erksama närvisüsteemiga osa just paar päeva enne ja paar päeva pärast täiskuufaasi. «Rääkisin oma töötajatega ja kõik tunnistasid, et kindlat sorti kodanikud muutuvad siis tunduvalt aktiivsemaks,» ütleb Põder.

Valeväljakutsete arvu, mis tehtud huligaansetel ajenditel, pole täiskuu ajal täheldatud, küll aga teist sorti kõnesid, mille kohta äsja tööle tulnud arvavat, et keegi tahab neid proovile panna. Nii see siiski ei ole. «Eks algul kuulatakse huviga, saab naeru kihistada, aga lõpuks tüütavad need kõned ära,» teab Põder.

https://elu.ohtuleht.ee/164675/ettevaatust-taiskuu

Tartu aktiivseimad luulude põdejad on juhtimiskeskuse töötajatele hääle järgi tuttavad. «Niikui tuleb täiskuu, hakkab telefon tirisema,» räägib Lõuna politseiprefektuuri juhtimiskeskuse komissar Toomas Raig. «See on nagu aamen kirikus. Need umbes kümmekond inimest on meie püsikliendid.»

Politsei ei võta vaimuhaigeid valeväljakutse eest kriminaalvastutusele.

Varem võtsid kõnesid vastu politseikorrapidajad, edaspidi teevad seda tööd nii konstaablid kui ka eraisikutest spetsialistid.

https://www.postimees.ee/1452979/polits ... uu-seisust

2korda2 kirjutas: ↑05 Jaan, 2023 12:59 Mul naine õpib parasjagu advokatuuri eksamiks.

Karm teema, viimati 64-st alustanust 4 esimese korraga tegid ära, mu poiss nende hulgas

Kõik on kinni suhtumises , näide : Kui üks politseinik kaitseväelase käest kolki ehk peksa sai olid järgmine päev kõikide vastasmaja kaamerate videosalvestised uurijal olemas , see katkine aken ei huvita politseid , see on ühistu vara ja ühistu parandab .

Kriku kirjutas: ↑05 Jaan, 2023 16:55 Mõeldud on olukorda, mil samal ööl aset leidnud korduv mõjutus on katkenud enne politsei saabumist: näiteks kell 23:45 ja 0:00 karjutakse, politsei saabub kell 00:15 ja siis ei karjuta.

Mitte üks kohus ei anna sellises olukorras politseile õigust, kui nood piidad maha jooksid ja ainsaks tõendiks 2 kõnet häiringute kohta.
Kui politsei käis 00:15 kohal, rääkis/selgitas ja saab uue kutse 00:30, siis on teine asi. "Korduvus" on siin selleks, et anda politseile võimalus siseneda olukorras, kus muud vahendid (eelkõige selgitamine) on ära proovitud ja ei ole töötanud (rikkuja teadlikult kordab oma tegevust). See annab aluse eeldada, et ilma sisenemata võib häiring korduda. Kui haudvaikses ja pimedas majas tuleb padjanäoga pidzhaamas Fucs uksele ja küsib silmi hõõrudes "milles asi?", siis võib sellele eelneda kasvõi 20 kõnet tervelt majarahvalt - politsei jõuga sisse tulla ei tohi.
Ma ei mõtle seda praegu oma peaga välja - seda selgitab mulle 10+ aastase haldusasjade staazhiga kõigis kolmes astmes otsuseid kirjutanu.

Hetkel on muide käimas 2 päris huvitavat protsessi, milles muuhulgas (vähemalt minu jaoks) ilmselged ametnike liialdamise tunnused: Kajar Lember ja Eveli Vavrenjuk. Ma väga loodan, et mõlemad jõuavad RK-ni välja ja võetakse seal ka menetlusse.

2korda2 kirjutas: ↑06 Jaan, 2023 14:15

Kriku kirjutas: ↑05 Jaan, 2023 16:55 Mõeldud on olukorda, mil samal ööl aset leidnud korduv mõjutus on katkenud enne politsei saabumist: näiteks kell 23:45 ja 0:00 karjutakse, politsei saabub kell 00:15 ja siis ei karjuta.

Mitte üks kohus ei anna sellises olukorras politseile õigust, kui nood piidad maha jooksid ja ainsaks tõendiks 2 kõnet häiringute kohta.

Ei mina tea, seaduses on kirjas täpselt nii, nagu ma kirjutasin

Kriku kirjutas: ↑06 Jaan, 2023 15:11 Ei mina tea, seaduses on kirjas täpselt nii, nagu ma kirjutasin

Ma arvan, et siinkohal veidi eksite.
Lõige 4, p.1 on seadusesse lisatud erand madalama ohuastme korral eluruumi sisenemiseks.

Näited:
- Korteris on tulekahju. Tuletõrjuja lõhub korteri ukse, likvideerib tulekolde ning toob korteris viibinud elanikud välja.
- Korteris on veeavarii ning see on põhjustanud uputuse. Elanikke samal ajal korteris ei viibi. Korrakaitseorgan lõhub korteri ukse, siseneb korterisse ning sulgeb veekraanid
- Korterist kostub vali lärm, mis häirib oluliselt teisi naabreid ning märguande peale häirimist ei lõpetata. Politseil on sellisel juhul õigus valdaja nõusolekuta valdusesse siseneda ning korrarikkumine kõrvaldada.

- inimene teeb seda korduvalt öö jooksul.

Politseil on õigus valdaja nõusolekuta korterisse siseneda, et korrarikkumime kõrvaldada.

croman40 kirjutas: ↑06 Jaan, 2023 16:31 ...
Näited:
...
- Korterist kostub vali lärm, mis häirib oluliselt teisi naabreid ning märguande peale häirimist ei lõpetata. Politseil on sellisel juhul õigus valdaja nõusolekuta valdusesse siseneda ning korrarikkumine kõrvaldada.

AKF Fucs loo puhul see ei ole pädev, sest politsei kohaleilmumisel mingit häirimist ei tuvastanud. Ja kuna ennem seda ka ei oldud "märku antud", siis oleks ukste mahajooksmine olnud ilmne liialdus. Kui akf oleks veel purjus olnud, siis ehk oleks saanud veidi kahelda, kuid lihtsalt niisama?