www.militaar.net

Madis Reivik kirjutas:...

ÜHES LIITRIS merevees on piisavalt deuteeriumi et toota sama kogus energiat kui sisaldub 400 LIITRIS BENSIINIS ja seejuures jääb suurem osa vett alles.

...

Jällegi - saadan on detailides. Deuteeriumi ikka leidub, kuid ilma triitiumita ei tule asjast midagi ja seda toodetakse praegu konventsionaalsetes reaktorites.

Kilo Tango kirjutas:Jällegi - saadan on detailides. Deuteeriumi ikka leidub, kuid ilma triitiumita ei tule asjast midagi ja seda toodetakse praegu konventsionaalsetes reaktorites.

Saatana ja detailide osas 200% õigus. Triitiumit ise saab õnneks sünteesireaktsiooni käigus piisavalt juurde tekitada. Vaja vaid Liitiumit ja Berülliumit sisaldavat "tekki" reaktori ümber.

See pole aga sugugi ainus ega suurim probleem - Soovitan selle 15 minutise video ära vaadata või mu ülalolevat kokkuvõtet lugeda.

Suur osa sellest ei ole kahtlemata uudis, aga vähemalt minu jaoks pani see klassikaliste Tokamak lahenduste (SPARC, ARC, ITER) probleemide tuuma palju paremini paika.

Investeeringud tulevikureaktori uuringutesse näitavad, et ka ärahellitatud eliidi tasemel saadakse aru, et tuulikute ja hüdroelektri peale maailma ikka üle ei vii. Aga kõva häälega seda ei öelda ja propamasinas jahvatatakse täpselt vastupidist juttu.

Gideonic kirjutas:Kui kedagi huvitab, mida on termotuuma reaktoriks vaja - Mis on kerge ja mis on tegelikult probleemikohad, siis soovitan väga seda suhteliselt lühikest (15min) videot:
https://www.youtube.com/watch?v=JurplDfPi3U

Eestikeelset lugemist ka
http://www.horisont.ee/arhiiv-2017/Horisont-6-2017.pdf

kana tagumik kirjutas:Kui mõnigi neist tuleviku tuuumasüneesijaamdest asjalikuks osutub, kaotab muu rohenergia tootmine muul viisil ( tuulekad ja päiksekad) oma mõtte.

Ei usu. Ma arvan, et leidub kohti, kus tuule- ja päikeseenergia on ka siis konkurentsivõimelise hinnaga käes. Termotuumareaktorist võib ju väga odavat energiat joosta, aga sellise ehitamine on ikkagi parajalt suur töö, mis tuleb hiljem tasa teenida. Ekspluatatsioonikulud veel peale selle.

Ei usu. Ma arvan, et leidub kohti, kus tuule- ja päikeseenergia on ka siis konkurentsivõimelise hinnaga käes. Termotuumareaktorist võib ju väga odavat energiat joosta, aga sellise ehitamine on ikkagi parajalt suur töö, mis tuleb hiljem tasa teenida. Ekspluatatsioonikulud veel peale selle.

Termtuumareaktsiooni puhul on see ikka 100,00% kindlalt vajalik kontrollitavaks muuta, vastasel juhul võib termotuumajaamas tekkida termotuumaplahvatus.
Kuna tuumareaktsioon on vähem vägivaldsem, siis viimast on õpitud suht hästi kontrollima (kasvõi varraste abil) ja reaktori materjalid on ka täiesti maiset laadi. Kuna seda reaktsiooni on võimalik teoorias hoida soovitud kohas miskite plasmaseinte abil, siis mul tekiks sellise jaama lähedusse sattudes tahtmine kiiresti põgeneda.

Tuumaplahvatus on teoorias võimalik ka tekitada tuumajaamas, aga seal on reaktsiooni kontrollimine muudetud suhteliselt lihtsaks ja vaevalt seal konstruktorid on jätnud võimalusi, et neutronite paljunemistegur saab üldse minna selliseks, et kontrollimatu tuumareaktsioon ehk tuumaplahvatus üldse tekib.

NB! Tsernobõlis ei toimunud tuumaplahvatus, vaid reaktori sisse kogunenud gaaside plahvatus, mis tõstis reaktoril kaane pealt.

Kapten Trumm kirjutas:
Termtuumareaktsiooni puhul on see ikka 100,00% kindlalt vajalik kontrollitavaks muuta, vastasel juhul võib termotuumajaamas tekkida termotuumaplahvatus.
Kuna tuumareaktsioon on vähem vägivaldsem, siis viimast on õpitud suht hästi kontrollima (kasvõi varraste abil) ja reaktori materjalid on ka täiesti maiset laadi. Kuna seda reaktsiooni on võimalik teoorias hoida soovitud kohas miskite plasmaseinte abil, siis mul tekiks sellise jaama lähedusse sattudes tahtmine kiiresti põgeneda.

Tuumaplahvatus on teoorias võimalik ka tekitada tuumajaamas, aga seal on reaktsiooni kontrollimine muudetud suhteliselt lihtsaks ja vaevalt seal konstruktorid on jätnud võimalusi, et neutronite paljunemistegur saab üldse minna selliseks, et kontrollimatu tuumareaktsioon ehk tuumaplahvatus üldse tekib.

NB! Tsernobõlis ei toimunud tuumaplahvatus, vaid reaktori sisse kogunenud gaaside plahvatus, mis tõstis reaktoril kaane pealt.

Minu arust plasmaseinte kadumisel protsess lihtsalt katkeb. Termotuumaplahvatuse tekitamiseks peaks seda "aitama" tavalise tuumaplahvatusega. Võin ka eksida, eks asjaga rohkem kursis olevad foorumlased parandavad.

Some kirjutas:

Kapten Trumm kirjutas:
Termtuumareaktsiooni puhul on see ikka 100,00% kindlalt vajalik kontrollitavaks muuta, vastasel juhul võib termotuumajaamas tekkida termotuumaplahvatus...

Minu arust plasmaseinte kadumisel protsess lihtsalt katkeb. Termotuumaplahvatuse tekitamiseks peaks seda "aitama" tavalise tuumaplahvatusega. Võin ka eksida, eks asjaga rohkem kursis olevad foorumlased parandavad.

Termotuumaplahvatuse tekitamine termotuumareaktoris on praktiliselt võimatu. Või siis peab reaktor olema spetsiaalselt selleks ehitatud. Reaktsiooni muutumisel juhitamatuks see sumbub järsult ja kiiresti. Lisaks ei toodeta erinevalt tavalisest tuumareaktorist ka mingit jääksoojust. Termotuumarektor on kindlasti mitu suurusjärku ohutum, kui tavareaktor (tuumade lõhustumisel põhinev reaktor).

Lihtsustatult võib öelda nii, et kui termotuumareaktoris peab tuumasid ühinemisele kõvasti-kõvasti sundima ülikõrge temperatuuri abil, siis tuumalõhustumisel põhinevas reaktoris üritatakse kontrollida ebastabiilsete tuumade loomupärase lagunemise tempot läbi selle, et kiirendatakse või aeglustatakse neutronite liikumist või üritatakse neutronid kinni püüda. Nii nagu seal termotuumareaktoris midagi valesti läheb, siis langeb temperatuur järsult ja reaktsioon katkeb.

Ainus pidevalt toimiv termotuumareatsioon, mis meile käegakatsutav on, toimub Päikesel.
Selle keskpunktis on temperatuur 16 miljonit kraadi. Suvaline inimesele teadaolev materjal aurustub sellisel temperatuuriga hetkeliselt.
Siit küsimus, et kuidas see reaktsioon hoida kuskil "kinni". Päikese pinnatemperatuur on ca 6000 kraadi, sest ümberringi on ju külm avakosmos, mis seda jahutab. Aga termotuumareaktsiooni temperatuur on miljonites.

Sarnaste keskme temperatuuridega on ka termotuumaplahvatuse tulekera. Termotuumaplahvatuse saabki seepärast teha nii võimsa (vabaneb palju energiat), et selle tulekera "põleb" palju käredamalt.

Kui keegi ütleb, et seda tehakse plasmaseintega või suure elektromagnetitega, siis sellest eksperimendist ma tahaks kaugemale kolida.

Kapten Trumm kirjutas:...

Kui keegi ütleb, et seda tehakse plasmaseintega või suure elektromagnetitega, siis sellest eksperimendist ma tahaks kaugemale kolida.

Trumm, sa käitud sisuliselt nagu mõni vaktsiinivastane - sa ei tea termotuumareaktoritest mitte udumütsigi, aga levitad mingeid hirmujutte. Ole hea, tee omale asjad selgeks enne, kui edasi kärgid. Loomulikult hoitakse reaktsiooni kontrolli all ülitugevate elektromagnetitega. Vahe on selles, et kui magnet seisma jääb, siis reaktsioon kustub hetkega.

Pmst. saab ka termotuumareaktor plahvatada, kuid see ei saa olla termotuumaplahvatus. Pigem võib juhtuda näiteks midagi sellist, et kui kõik ülijuhitivad magnetid kaotavad korraga oma ülijuhtivuse, siis tekib järsk temperatuuri tõus ja magnetite mähised võivad plahvatada, kui failsafe seadmed ei sekku.

Kui soovid, siis siin on toodud terve hulk argumente, miks termotuumareaktor ei ole kõikide energiamurede lahendus: https://www.youtube.com/watch?v=FrUWoywZRt8&
Lihtne vastus - mistahes mõeldav fuusionreaktor on pööraselt kallis ja vajab pidevalt kalleid materjale, et seda käigus hoida.

Lisaks veel, et kosmos (vaakum) on jahutuseks üks viletsamaid keskkondi üldse... Päike kaotab energiat seda välja kiirates, kosmos ei jahuta seda praktiliselt üldse. Termotuumareaktori osas annan hääle Kilo Tango poolt. Termotuumarelva plahvatama saamiseks peab roppu vaeva nägema.

Ärge laske ennast eksitada termotuumareaktori üübertemperatuuridest. Osakestekiirendis on ka osakestel tinglikult superkõrge energia / temperatuur kuid mis loeb on tihedus - tokamakis on termotuumareaktsiooniala ülipeenike niit mis magnetvälja kadudes hajub koheselt ning ei suuda reaktori ruumalas märkimisväärset keskmist temperatuuri tekitada.

Materjali aurustumiseks on vaja teatud minimaalset energiakogust - mida tokamakis ühelgi ajahetkel ei ole.

Analoogiaks ehk tilk kanget pipart mis pannakse suurde välikatlasse.

https://en.wikipedia.org/wiki/Tokamak

When the plasma touches the vessel walls it undergoes rapid cooling, or "thermal quenching". In the major disruption case, this is normally accompanied by a brief increase in plasma current as the plasma concentrates. Quenching ultimately causes the plasma confinement to break up. In the case of the major disruption the current drops again, the "current quench". The initial increase in current is not seen in the VDE, and the thermal and current quench occurs at the same time.[83] In both cases, the thermal and electrical load of the plasma is rapidly deposited on the reactor vessel, which has to be able to handle these loads. ITER is designed to handle 2600 of these events over its lifetime.[84]

Meenutan, et termotuumareaktsiooni temperatuur on 10 astmes 7 kraadi.

Kapten Trumm kirjutas:Meenutan, et termotuumareaktsiooni temperatuur on 10 astmes 7 kraadi.

Ja siis?

Meenuta meenuta, natuke isegi eksid - ITERis on 10 astmel KAHEKSA ehk 150 milkut. Päris soe

Kui ITER (ilmselt mõni teine, ITER ei saa teatud põhjustel iial valmis) on 500MW, siis see tähendab et seinad jms on arvestatud soojuse pidevaks ärajuhtimiseks (vesi vms keskkond). Kui magnetväli kaob, siis praktiliselt kohe reaktsioon ka lõpeb. Termiline inerts "plasmaniidil" on praktiliselt olematu. Kui "niit" mingil põhjusel vastu seina puutub (suht keeruline, sest niidina hoiab seda ikkagi magnetväli) - siis plasma hävineb koheselt ja energiat enam peale ei toodeta. ITERi artiklis kirjutati, et selliseid "sähvakaid" kannatab sisekest üle 2000tk. Nii et ei saa suurt midagi halba juhtuda - veelkord, see ei ole mingi miljoni tonnine rehvihunnik, vaid reaktsioon katkeb koheselt, sisekambri maht on 800+ m3 aga plasma mass on ..jään vastuse võlgu aga pakuks et heal juhul grammides.

Päikesel sarnane temperatuur aga Päikese tihedus on rängalt suur ja plasma püsib koos gravitatsiooni abil. Ning energiatoodang 1m3 kohta on Päikesel ülimalt madal. Sama mis käärival kompostihunnikul.