www.militaar.net

Nüüd ei saa ma enam aru, millest jutt käib, või mis protsessist.

Praktiliselt iga metallitöötlusprotsess muudab struktuuri, kõige vähem ehk lihvimine ja erosioontöötlus. Ulatus loomulikult varieerub

Illike kirjutas: ↑01 Apr, 2023 16:01 Nüüd ei saa ma enam aru, millest jutt käib, või mis protsessist.

Illike, äkki sa avaldad meile, kus sa oma teadmised metallide töötlemisest oled omandanud?

Ma ei ole väitnud, et struktuuri ei muuda, minu väide on, et sepistamise eesmärk on materjali vormimine, mitte struktuuri muutus, mis puutub kirjandusse, siis esmaspäeval tutvub uuesti mõningate kirjutistega.

Ma ei ole väitnud, et struktuuri ei muuda,

Illike kirjutas:Vormimine ei muuda terase kristallstruktiuri. Muudab temperatuur.

Tänan tähelepanu juhtimast. Siin om hea näide kuidas ühe sõna ärajätmine muudab lause mõtet. Tegelikult peab olema lokaalset struktuuri, st: "ma ei ole väitnud, et lokaalset struktuuri ei muuda". See ei muuda kehtetuks väidet, et raua kristallstruktuuri muudab temperatuur.

Illike kirjutas: ↑02 Apr, 2023 16:02 See ei muuda kehtetuks väidet, et raua kristallstruktuuri muudab temperatuur.

Temperatuur võib raualt kristallstruktuuri lausa ära võtta

Tundub, et teema läheb laialivalguvaks. Vaidlus alga AKF väitest, Sepistamine ongi muide metalli tugevamaks muutmine tema struktuuri tihedamaks tagumise teel pehmes olekus, vasara ja või pressi löökide abil.
Siin on tõlgendatud sepistamist kui metallile löökkoormuse andmine. Sepistamine on küll iseenesest natuke laiema tähendusega, kuid see selleks.
Aga kui kodanik räägib, et mõõgatera tuleb piisavalt taguda, et see tugev saaks, no siis on juba küll naljakas.
Raua struktuur on kristallvõre.
Ruumiline kristallvõre määrab metalli siseehituse – struktuuri, millest sõltuvad aine tihedus ja materjali kõik omadused: mehaanilised, elektrilised, magnetilised, füüsikalis-keemilised, tehnoloogilised.
Metalli või sulami vedelast olekust tahkesse üleminekul moodustuvad kristallid kasvavad vabalt ja omavad korrapärase geomeetrilise kuju. Kristalliseerumisprotsess kogu ulatuses toimub ajavahemikul, mil aine jahtub alates oma sulamistemperatuurist kuni toatemperatuurini.
Metalli tera suurus sõltub kristallide kasvu kiirusest. Mida suurem on metalli jahtumiskiirus, seda vähem jääb ruumi kristallide kasvamiseks ning tulemuseks on peenemateralisema struktuuriga metall, millel on suurem tihedus, paremad mehaanilised, elektrilised ja magnetilised omadused.
Seega saab raua struktuuri muuta läbi termilise töötluse, mitte läbi mingi müstilise tagumise.

Pea nüüd hoogu, selles postis on sul praktiliselt iga lause vale. Äkki tutvud kirjandusega enne kui hakkad õpetama ?

Aga äkki AKF valgustab, kuidas on õige. Mina lugesin veel täna hommikul üle MEK I lk 585.
Ma vist saan aru kust tuleb meil erinev arusaam. AKF räägib deformatsioonist MEK I lk 407
Ma eeldan, et me räägime ikka veel rauast?
Kui hakata rääkima veel kristalliseerumistsentritest ja muust, siis võiks põhimõtteliselt kogu raamatu ümber kirjutada.

isakene kirjutas: ↑31 Mär, 2023 22:59

Illike kirjutas: ↑31 Mär, 2023 18:31 Kui räägime rauast, siis struktuuri muudetakse termiliselt.

No-noh...?

Sepistamise algtõed wikist: https://en.wikipedia.org/wiki/Forging

Õppevideo relvaraua sepistamisest. Milleks on vaja sihukest vaeva näha, kui termilisest piisaks? https://www.youtube.com/watch?v=ZGQoNqK_fa0

Ning autotuunija ABC lühidalt - mis vahe on valu- ja sepistatud kolbidel? https://www.dragzine.com/news/quick-tec ... t-pistons/

Seepärast, et valumaterjalis on poorid, mis muudavad toote nõrgemaks. Pehmele toorikule surve avaldamisel (nt pressiga) pressitakse nii need poorid kokku kui ka kristallvõred paiknevad ringi selliselt, mis muudab detaili tugevamaks.

No aga palun..

1)Sepistamine ongi muide metalli tugevamaks muutmine tema struktuuri tihedamaks tagumise teel pehmes olekus, vasara ja või pressi löökide abil.

-- külmsepistamine toimub metalli külmas ehk kõvas olekus

2) Raua struktuur on kristallvõre.

-- esiteks me räägime ikka terasest. Raud on terase põhiline komponent aga mitte ainuke komponent.

3) Metalli või sulami vedelast olekust tahkesse üleminekul moodustuvad kristallid kasvavad vabalt ja omavad korrapärase geomeetrilise kuju.

-- Ei omanda korrapärast kuju, juhuslikkusel on suur roll. Kahjuks. Muidu oleks teras kümneid kordi tugevam. Enamus lisandeid (vanaadium nt) parandavadki struktuuri peenteralisust.
toimub ajavahemikul, mil aine jahtub alates oma sulamistemperatuurist kuni toatemperatuurini.

4) Metalli tera suurus sõltub kristallide kasvu kiirusest. Mida suurem on metalli jahtumiskiirus, seda vähem jääb ruumi kristallide kasvamiseks ning tulemuseks on peenemateralisema struktuuriga metall, millel on suurem tihedus, paremad mehaanilised, elektrilised ja magnetilised omadused.
Seega saab raua struktuuri muuta läbi termilise töötluse, mitte läbi mingi müstilise tagumise.

-- Kui tagumine on sinu jaoks müstiline, siis järelikult on su teadmised keskaegse külanaise tasemel
Aga "mida suurem on jahtumiskiirus" ei ole praktikas õige. Suur osa kvaliteetterastest karastatakse ÕLIS just seetõttu et jahtumiskiirus oleks aeglasem.
Ja terase struktuuri muudetakse "tagumise" ja teiste protsessidega. Valtsimine, venitamine jne jne.

5) Metalli või sulami vedelast olekust tahkesse üleminekul moodustuvad kristallid kasvavad vabalt ja omavad korrapärase geomeetrilise kuju. Kristalliseerumisprotsess kogu ulatuses toimub ajavahemikul, mil aine jahtub alates oma sulamistemperatuurist kuni toatemperatuurini.

-- Ei ole "toatemperatuurini" kui sa just põrgus ei ela. Kristalliseerumistegevused lõpevad valdavalt alla 300..400 kraadi juures.


Nii et, back to the library, mees

Kui sepistamisega samasugust tulemust saaks ainult termilise töötlusega, siis poleks sepistamisega ju tegeleda tarvis. Detailile vajalik vorm anda läbi valuvormi on ju palju lihtsam ja odavam. Minu loogika nii avar igatahes pole, et selle võimalikkust uskuda. Igal juhul valatud mootorijupid on läbi aegade endale kuulsust kogunud sellega, et kipuvad katki minema. Mõni firma arvas, et nt kepsusid võiks ka valumeetodil teha. Väntvõlle on valatuna tehtud rohkem, kuid seal on ka "agad" - et teatud piirist hakkavad murduma. Samas aeglasepöördelisele mootorile sobivad hästi - kuna valumaterjalist väntvõll on kergem.

Mina ei tea missugustele allikatele AKF tugineb. Mina tuginen praegu MEK-ile, internetist leidsin aga sellised huvitava lektüüri: https://digiriiul.sisekaitse.ee/bitstre ... sAllowed=y
Kas aitab äkki MEK-i ühest lk või peab terve raamatu sisse skännima?

Kapten Trumm kirjutas: ↑03 Apr, 2023 11:48Kui sepistamisega samasugust tulemust saaks ainult termilise töötlusega, siis poleks sepistamisega ju tegeleda tarvis. Detailile vajalik vorm anda läbi valuvormi on ju palju lihtsam ja odavam.

On ikka, sest valamisel on omad miinused, mida ise ülal kirjeldasid. Sepistamisega vormitakse toorik ümber ning selle käigus ei kuumutata seda voolava olekuni, nagu valamisel metalliga tehakse.

Kust tuleb toorik, on juba küsimus sellest, kuidas terast üldse toodetakse.

Madis Reivik kirjutas: ↑03 Apr, 2023 11:20Aga "mida suurem on jahtumiskiirus" ei ole praktikas õige. Suur osa kvaliteetterastest karastatakse ÕLIS just seetõttu et jahtumiskiirus oleks aeglasem.

Seda ju selleks, et nad üle ei karastuks, st. liiga rabedaks ei läheks?