Mürskude säilivus ja ümber laadimine

[Veiko Palm]

Mürskude uue lõhkeainega täitmise eesmärk on olnud pigem kvaliteedi tõstmine, kui säilivusaja pikendamine. Selliselt laadisid nt soomlased ümber (eriti) IIMS ajal valmistatud miinipildujamürske. Kiiruga valatud, kehvem inimeste väljaõpe, kehvemad masinad jms tingisid nt õhumullid lõhkeaine sees ja seetõttu ebarahuldava kildumise. Ja loomulikult ka see ülalmainitud keemiline reaktsioon.

Uue lõhkeainega täitmine ei ole mingi eriline või eraldisesisev operatsioon, vaid laskemoonatehase normaalne tegevus. Ja loomulikult on see tasuv - nii nagu mainitud, maksab metallkesta tegemine suhteliselt palju.

[mart2]

Mürskude uue lõhkeainega täitmise eesmärk on olnud pigem kvaliteedi tõstmine, kui säilivusaja pikendamine. ...

Uue lõhkeainega täitmine ei ole mingi eriline või eraldisesisev operatsioon, vaid laskemoonatehase normaalne tegevus. Ja loomulikult on see tasuv - nii nagu mainitud, maksab metallkesta tegemine suhteliselt palju.

Oma tagasihoidlikud 2 senti...
1980 suvel olime Kaliningradi oblastis Dobrovolski polügonil, kus tegelesime väga hullu asjaga - nimelt põletasime lahtisel tulel I Ilmasõja aegsetest vene kahurimürskudest eemaldatud ipriiti. Kedagi ei huvitanud see, kui palju seal lõkkest vedelikku läbi läks, kuid eemal asuvas riidas kontrolliti keermed ja pesti kõik kestad üle ning võeti tüki kaupa arvele. Kuidas neid arvestati ennem polügonile toomist, seda ei tea.

Tollel ajal huvi ei tundnud, kuid praegu mälu järgi arvestades oli tegemist 152mm moonaga.

[Lemet]

Tollel ajal huvi ei tundnud, kuid praegu mälu järgi arvestades oli tegemist 152mm moonaga.

Kas sefa mõõtu kaliiber oli Esimeses ilmasõjas levinud?

[VH80]

Ipriidi on mürkgaas vedeliku vormis. Vbla põletasid ikka pikriinhapet. Kui oli ipriit, siis pidi olema mingi kaitseülikond hingamis aparaadiga.

Ei teagi, mis ained tänapäeva mürskudes on. Kasutatkse vist igasugu segusi. 2MS hakati juba torpexit kasutama suuremates lõhkekehades.

Saatan on pisiasjades. Osades mürskudes on heitelaengus peale sütikut väike kott musta püssirohuga(et suitsuta püssirohi kiiremini põlema läheks). Olen neid kotte peale mürskude hävitamist näinud nõuka aegses kiirlaske kahurite laskemoonas.
Must püssirohi on hügroskoopne..

Tuttav pensionil olev Kanada kaitseväelane rääkis, et neil Lääna Saksamaal polüglonil üks mürsk suitses sütiku ja kesta vahelt. Oli maailma aja rekord tehtud mürsu kahurisse laadimise ja lasu tegemisega.

Heitlaenguid laeti ka ümber ja 1MS aegsetel hülssidel olen ümberlaadimise järel tehtud templeid näinud.

Suurte lahingulaevade arenguga tekkis kordiidi probleem. Erinevad riigid valisid erineva lahenduse. Inglased võimendasid nitrotselluloosi väikese koguse nitroglütseriiniga. Nitroglütseriin kippus välja aurama ja sadestuma ladustamiskohtade seintele(lahingulaeva suurtüki torn). See oli lisaks kehvale kordiidi distsipliinile Jüüti merelahingus inglaste laevade nõrkuse põhjuseks.

2MS ajal andsid ameeriklased inglastele lennuki kuulipildujaid, algselt jäi lukk laskmise lõpus kinni ja uus padrun rauas. Inglaste omatoodetud laskemoona tõttu pidi selle ringi ehitama(lukk laskmise lõpus lahti ja uut padrunit rauas ei ole). Eelneva laskmise tõttu kuumaks läinud raud pani kuulipilduja edasi laskma(püssiroht ei kannatanud kuuma).

[Kilo Tango]

...

Ei teagi, mis ained tänapäeva mürskudes on. Kasutatkse vist igasugu segusi. 2MS hakati juba torpexit kasutama suuremates lõhkekehades.

...

Torpex töötab ikkagi kõige tõhusamalt vee all ja seetõttu on see enamasti torpeedode ja meremiinide sees.

Mürskude sees on enamasti ikkagi TNT (hinna tõttu). Moodsamates kasutatakse vähemtundlikke segusid nagu näiteks IMX-101 (https://en.wikipedia.org/wiki/IMX-101) ja teatud juhtumitel ka polümeerlõhkeaineid (https://en.wikipedia.org/wiki/Polymer-bonded_explosive). Lõhkejõu suurendamiseks on seal muu hulgas tihti kasutusel ka RDX ja HMX.

[mart2]

Ipriidi on mürkgaas vedeliku vormis. Vbla põletasid ikka pikriinhapet. Kui oli ipriit, siis pidi olema mingi kaitseülikond hingamis aparaadiga...

AKF-le teadmiseks, et ajateenistuses keemiavägedes seersandina, erialaks degaseerimine, kuid tegelik amet tuli lõpuks keemialuure ...
Kui ta minu postitust uuesti loeb, siis näeb, et kirjutasin vedelikust! (muuses, ka kloorpikriin oli vene sõjaväes vedelikuna).
Loomulikult olid kaitseülikonnad ja gaasimaskid, filtri vahetus oli iga 2 tunni tagant, kaugelt kasteti vahepeal APC-14 voolikust, et meid jahutada.

Akf Lemetile: huvi pärast uurisin netis ja nägin, et Venemaa kasutas jah 152mm mõõtu suurtükke (ametliku nimega "6-tollist") - kahte erinevat Schneideri mudelit.

Aga oma leelotuse lõpetan. Panin siia ainult selleks, et tuli meelde akf Palmi posti lugedes, kuidas mürsukestasid hoolikalt kontrolliti ja uuesti arvele võeti.