2. leht 2-st
Postitatud: 16 Aug, 2006 7:35
Postitas Andres
Postitatud: 21 Juun, 2008 22:45
Postitas Noor
Lisan vanasse teemasse kah ühe fotode seeria....
Inglased eestlastele Madseni käsitlemist õpetams Tallinnas:

Postitatud: 21 Juun, 2008 22:47
Postitas Noor
Postitatud: 21 Juun, 2008 22:52
Postitas Noor
Ja siin üks pilt näiteks, millist tulejõudu võisid omada kergekuulipildujatega relvastatud üksused I Maailmasõja prioodil. Pildil Baieri motoriseeritud pataljon, sõjasaagiks saadud Lewis kuulipildujatega.

Postitatud: 21 Juun, 2008 23:14
Postitas represseritu
Huvitav millise kaliibriga olid Eesti Kaitseväe Madsenid? Madseneid oli toodetud Saksa , Rootsi ja Vene vintpüssi kaliibritega. Lewised olid tõe-näoselt Inglise kaliibriga kuna neid toodeti põhiliselt Inglismaal.
Postitatud: 22 Juun, 2008 10:25
Postitas Zuslik
Eestis hinnati Madsenit kiire ja lihtsa raua vahetuse pärast, mistõttu oli Madseni praktiline tulejõd pikema aja jooksul tunduvalt suurem kui Lewis`el, mille rauda polnud võimalik vahetada . Vabadussõjas sai Eesti inglastelt 723 7,70 mm Madsenit M1916 . Järgnesid ostud Taanist -mudel 1925 ja lühem versioon "Gamma" Ratsarügemendile . Lisaks vahetatti Lätist 110 Madsenit Lewis`te vastu . Osa M 1916 moderniseeriti Arsenalis , kus toodeti peaaegu kõiki Madseni osi ja Madseni eeskujul tehti samasuguseks ka Arsenali püstolkuulipilduja päästik ja kaitseriivi käsitlemine. 1937 ostis Eesti Soomelt ära peaaegu kõik üle 600 Soome Madseni M 1920 , mis sobisid tänu 7,62 mm padrunile Vene püssidega varustatud üksustele . 1940 katsid 1671 Madsenit 90% Eesti kergekuulipilduja vajadustest . Madsenil liiguvad laskmise ajal raud ja lukk koos tagasi ning lukk liigub pendli kombel üles-alla ja lastud kestad eemaldavad ning uue padruni söödevad rauda erilised hoovad .