www.militaar.net

Armenia to nationalize Russian assets

Yerevan is showing clear intent to break free from its energy dependence on Russia.

The Armenian parliament has officially passed a law allowing the nationalization of Electric Networks of Armenia — the country’s largest energy company, owned by Russian-Armenian oligarch Samvel Karapetyan.

The amendments give the government the authority to intervene in the management of private energy firms, remove owners, and appoint external administrators. In cases of violations, the state will be able to force the sale of the asset, with the state having the right of first purchase.

Karapetyan has repeatedly criticized Armenian Prime Minister Nikol Pashinyan. During Pashinyan’s conflict with the Armenian Church, the oligarch sided with religious leaders — and was later detained for allegedly “calling for the seizure of power.”

According to The Moscow Times, mass inspections targeting Russians have begun in Azerbaijan — citizens of the occupying country are reporting widespread searches and acts of violence.

The Russian embassy in Baku has issued a statement citing numerous appeals from its citizens who complain about constant inspections, searches, and alleged waves of physical abuse. According to Russian nationals, unknown individuals in civilian clothing — sometimes disguised as police officers — approach their residences, check documents, and question the reasons for their presence in Azerbaijan.

Russians claim that these “inspections” were sometimes accompanied by threats or even the use of force against them and their family members. These incidents have provoked concern at the Russian embassy, which has urged Azerbaijani authorities to provide clarification and ensure the safety of Russian citizens.

Venemaa ja Aserbaidžaani vahel kasvavad pinged ja politsei vahistas Moskvas tähtsa aseri maffiabossi Vagif Suleimanovi.

Urams kirjutas: ↑02 Juul, 2025 18:46 Paljud vasjad on ennast Türki elama sättinud ,hakkavad kõik ,,kukkuma,, ,vaevalt enam Türgis purjus peaga laiata julgevad.

The head of the Azerbaijani diaspora in Moscow Region, Elshan Ibrahimov, is being deported from Russia.

He recently lost his Russian citizenship and is expected to be flown to Baku on an evening Aeroflot flight.

Sõja kaotamise järel on Armeenia püüdnud Moskva mõjust vabaneda ja läheneda Euroopa Liidule. Veelgi tähtsam on see, et Jerevan on intensiivistanud jõupingutusi suhete normaliseerimiseks Türgiga – riigiga, kellega suhted on olnud mürgised 1915–1916. aastal toimunud Armeenia genotsiidi tõttu. Pašinjan on proovinud juhtida Armeeniat mööda leinast ja ajaloolisest kaotusvalust, mille sümbol on Türgi territooriumile jäänud Ararati mägi. Ta on rõhutanud leppimist, mitte kibestumist. Jerevani julgeolekuteemalise mõttekoja juht Areg Košinjan ütleb, et veel hiljuti nähti Venemaad Armeenias ainsa kaitsjana Türgi vastu. Nüüd aga nähakse ohtu just Venemaas.

Türgi ja Armeenia piiri avamine, mis on suletud alates 1993. aastast, tugevdaks Ankara positsiooni Lõuna-Kaukaasia tõusva jõuna ja piirkondliku julgeoleku garandina. Türgi on siiski ettevaatlik, sest ei soovi tegutseda ilma Aserbaidžaani nõusolekuta – viimane on Türgi majandusse tugevalt investeerinud.

Aserbaidžaan aga venitab läbirääkimistega ja esitab uusi nõudmisi: ta tahab, et Armeenia korraldaks referendumi, millega eemaldataks põhiseadusest igasugune pretensioon Mägi-Karabahhile, ja samuti nõuab ta takistusteta juurdepääsu Nahhitševanile läbi Lõuna-Armeenia. Need nõudmised näitavad mitte ainult sügavat usaldamatust endise vaenlase vastu, vaid ka majanduslikku ebakindlust – vaatamata oma naftarikkusele on Aserbaidžaani SKT elaniku kohta väiksem kui loodusvaradeta Armeenial. Taolised nõudmised võivad kokkuleppe aga põhja lasta. Armeenlased oleksid valmis põhiseaduslikke muudatusi kaaluma tõenäoliselt alles siis, kui nad on näinud kaubandussuhetest ja avatud piiridest tulenevat kasu. Armeenia soovib, et Türgi piiri avamine käiks käsikäes koridori rajamisega läbi oma territooriumi – isegi siis, kui lõplik rahulepe Aserbaidžaaniga veel puudub.

Ilham Alijev, kes on olnud Aserbaidžaani president alates 2003. aastast, ilmselt mõistab, et Pašinjan on parim võimalik partner rahu sõlmimiseks – kuid avalikult ta teda ei toeta. Liigne surve võib destabiliseerida Armeeniat – riiki, mis on Aserbaidžaanist kolm korda väiksem – just ajal, mil Venemaa teda ähvardab.

Putini režiim on teinud kõik, et Pašinjanist vabaneda. Arvestades, et järgmisel aastal on Armeenias valimised, loodab Venemaa, et kordub Gruusia stsenaarium, kus Vene-meelne oligarh Bidzina Ivanišvili ja kirik pöörasid riigi läänekursilt tagasi Venemaa rüppe. Juunis teatas Pašinjan, et valitsus nurjas sügiseks plaanitud riigipöördekatse. Vahistati vene-armeenia miljardär Samvel Karapetjan, keda süüdistatakse avalikes üleskutsetes riigivõimu ebaseaduslikult haarata (Karapetjan ise eitab seda). Vene propagandakanali RT juht Margarita Simonjan nimetas Pašinjani „antikristuseks“ ja reeturiks.

Last night Russia bombed the Azeri Embassy to Ukraine. This is now the 11th Embassy/Consulate bombed by Russia in Ukraine previous attacks have struck the diplomatic quarters for

Russian special services are conducting raids across the country targeting members of the Azerbaijani diaspora. As a result, several Azerbaijani citizens have been detained and accused of collaborating with the criminal underworld.