www.militaar.net

jäi sinna, aga tean kohta. kui vaja toon kevadel ära

Olen kuulnud legendi et eelmisel suvel oli mingi seltskond Sõrves leidnud terve orelimürsu. Ja metsa vedelema jätnud.
Katsun seda infot pisut kontrollida.

ictta.Kui raskusi ei valmista.Kujult väga ilus asi.Samuti oled suvel meile Säärele külla oodatud koos antud asjaga.
Tõnu

Oliver.Kas terve orelivile ohtlik ei ole?

Kui ta lastud on siis kindlasti
Agu kui lihtsalt üle jäänud ja kuskile vedelema jäetud siis ei tohiks nii ohtlik olla.
Stabilisaatoreid ja lõhkisi torujuppe olen ma igatahes hulgi leidnud, kevadel võib minna ja veel otsida

Kõrvemaa juures asub Aegviidu. Nii 9 km Tallinna poole sõita on põhiline teeots, kust saab laskeplatside juurde. Autoga üle silla ei saa - ropp ring on selle jaoks vaja teha.

Kas Studel olid ka need nn. ankrukujulised kapotikinnitused? Kui mitte siis mis autol need olla võisid?
Leidsin metsast jupikese kapotti kunagi, seal olid need kinnitused küljes.

Leitnant Carius kirjeldab uduheitjate tulelööki ,mille alla oli tal õnnetus jääda. Tuld andis 20. aprillil hauptsturmführer Flecke 521. SS-reaktiivmiinipildujate patarei. Kestis see 5. minutit ja tulistati süüte ja brisantlaengutega.Carius kirjutab..... olen küllalt tihti viibinud vene katjuushade tule all,kuid see mida tegid uduheitjad -sellest on katjuushad oi kui kaugel! Selle viieminutilise tulelöögi tulemusena jäid tankid küll terveks ,kuid saatejalavägi -pataljoni suuruses oli hävitatud!

Martti wrote:

> Valdo mainis et suurem osa läksid lups-lups ookeani aga mina olen
> kuulnud teist versiooni sellest. Vanaisa rääkis: Oli vaja viia autod
> laevapeale, Tallinnasse, pesti kõik autod ilusti puhtaks ja tehti korda et
> näidata kui korralik on NL. Autod jõudsid sadamasse, laev ootas ja
> autod sõitsid sisse, kohe seal ees oli olnud vanaraua press millega loodi
> kõik autod laiaks et laevale rohekem metalli mahuks, ja kõik läks
> Ameerika poole.

Minu vahendet versiooni üks allikaist - http://www.autogallery.org.ru/gstuder.htm (alaosas). Ilusas inglise keeles kirjas. Mis ei välista (Martti vahendet) versiooni nr 2, et osa pressiti kokku ja metallina siiski ka ookeani asemel meerikamaale jõudis.

Valdo.Kuidas selle Stude veljega on? Kas katkisi rattaraame tahad(s.t.roostes).Kui soojemaks läheb, teen pilte.

Selline lause kirjas seal: American ship with tremendous press machine arrived into Soviet Far East. Eesti keeles oleks see umbes nii: Ameerika laevad saabusid Nõugogude kaug-itta kohutavate/võimsate pressmasinatega (mõeldud siis neid autopresse vist?).

Ka minu teada läks lõviosa lend-lease masinatest tagasi laeva(de)le läbi suure pressi. Kui kaldal järjekorras seisvad sohvrid nägid, mis nende poolt üle antud autodest saab, hakati kohe "matti võtma" - kes jättis endale mõne tööriista, kes kruvis autol mõne vidina küljest. Kui ameeriklased seda märkasid, jäeti laeval olev press kohe seisma ja kamandati asjad autode külge tagasi. Laenatud asi (antud juhul auto) tuli ju tervelt tagastada. Arvestades Venemaal valitsevat sõjajärgset viletsust ja kvaliteetsete asjade defitsiiti, võib arvata, mis tunne oli vene autojuhtidel seda pilti vaadata. Selle loo rääkis mulle üks Kaug-Idas aega teeninud vanem mees.

Põhja - Kõrvemaal igasugust nänni vedelemas näinud. Samuti ka "oreli" juppe ja osasid. Ühel sihtmärkide alal on seal aga palju õppemürske, tankitõrjemürkse. "Erna" ajal viis ka trass sealt läbi. Aga võistlejana ei hakanud silma hakanut kaasa tassima. Niigi oli varustust piisavalt tassida.

Teine selline huvitav koht on Paldiski juures polügon, kus ühes vanas põlenud majas olid sütikute läbilõiked ning palju muud õppekraami. Seal vedeles maas sütikute osi, etc. Ja ka saksa mürsukonteinereid. Kuidas need vene polügonile sattusid... siiani imestan?!?!? Ühe tassisin ka mälestuseks kaasa. Võimalik, et nesllist kraami veel siiani sealt leida.

Oman USA War Departmenti poolt 1943. a. välja antud ingliskeelse
raamatu (technikal manual) sõja ajal toodetud studebakerite mudelite kohta. Kui kedagi huvitab, võtke palun kontakti.

Kuna juba tuli signaal mulle, siis ärge ajage segi katjuusat ja Gradi - kõrvemaalt võib Gradi pastlaid ohtralt leida - tollel käivad stabikad vedrudega kinni-lahti.
Samas vedeleb ka vanemat tõugu raketijuppe - on kellegil pilte orig. katjusa sabadest?
Vanem versioon asjast, mis seal näinud olen, on selliste "sooneliste" ja jäikade stabikatega.