www.militaar.net

Soome muuseumi ameti arhiivist ajaloolised fotod Tüarsaarest:

https://www.kuvakokoelmat.fi/pictures/q ... 3%A4rsaari

Luurelendudeks kasutati põhiliselt heade lennuomadustega PTO-4-sid, “Dragon Rapide” osutus aga väga sobivaks varustuslendudel, mida sooritati Tütarsaarte kaitsemeeskondadele toiduainete, posti ja muu vajaliku kohaletoimetamiseks.

H. Arro: Eesti lendurid lahingute tules lk. 14


Suursaar oli soomlaste valduses, Tütarsaared sakslaste. Suur-Tütarsaarel garnison rohkete rannakaitse- ja õhutõrjepatareidega, radarid, helipüüdjad, Väike-Tütarsaarel aeg-ajalt ajutiselt üksus raadiosidega. Suur-Tütarsaarel polnud vist kuni lõpuni (1944.a. september) lennuvälja/maandumisriba. Talvel kasutati maandumiseks merejääd. Üks kord on märgitud, et lennuk maabus spordiplatsil, aga lennukitüübiks oli siis Fieseler Storch

Sakslased kirjutavad saarelt vaadates lennuväe varustuslendude kohta järgmist:
lennud alates 1942.a. aprilli keskpaigast, alguses ilmselt ratastelikuga lennukid, sest 17. aprillil on kirjas, et lennuk oli suuskadega. Samal päeval aeti jääle püsti ka tuulelipp. Aga juba 23. aprillil visati post õhust alla, kuna lennuk ei saanud enam maanduda. Kirjas on, et enne seda toodi ka kaks inimest lennukiga saarele.
Lennukitüüpi, millega lende tehti, pole märgitud. Kirjutati "Kurierflugzeug/Kuriermaschine". Siin võib olla tõesti olukord, et lendasid eestlased mingite tundmatute lennukitega

Alates 27. aprillist kuni kuu lõpuni on märgitud, et saart varustas õhust [Junkers] W 34, visates alla posti, leiba ja ehitusmaterjale, edasi kuni mai keskpaigani pole viitsitud üldjuhul lennukitüüpi kirja panna, v.a. üks kord 15. mail, kus jällegi kirjas W 34. Arvatavasti siis teised lennud tehtud ka sama lennukiga? Antud lennukitüüp tundub mulle visuaalselt erinev Buschmanni käsutuses olnud lennukitest, seega lendas saare kohale võib-olla keegi veel?

18.-19. mail tehti merepäästet - saarelt triivis merele paat, mõne aja pärast saadi paat kätte, aga 2 meest olid juba surnud ja 2 haiged. Siis on kirjas, et nad viis Tallinna Heinkel 115, võttes lisaks veel ka posti kaasa. Siinkohal tuli mulle meelde see pilt: https://militaar.net/phpBB2/viewtopic.p ... 80#p814380 aga on olemas ka selline foto: https://militaar.net/phpBB2/viewtopic.p ... 95#p545395

Mai lõpust alates nähti lendamas Arado 196, need arvatavasti selle üksuse omad: https://militaar.net/phpBB2/viewtopic.p ... 05#p550105
Juunis visati ühe korra lennukilt ravmit saarele, lennukitüüpi pole kirjas.
28. juulil olevat mingilt Klemm tüüpi lennukilt posti alla visatud. Siin võib olla ka tegu valesti identifitseeritud PTO-4 või Miles Magisteriga, kui tuvastati kui Klemmi sportlennuk.

21. septembril viskas üks lennuk õhust posti, tüübiks pandi kirja kui Arado.

5. oktoobril on lõpuks kirjas, et Heinkel 60 viskas õhust ravimit difteeriahaige jaoks. See siis vast esimene kindel Buschmanni lennuk?

1. detsembril nähti Aufklärungsstaffel Ostsee Junkers 88 allakukkumist vette, telliti kohale miinitraaler, mis päästis meeskonna.

Talvel siis visati regulaarselt (detsembri keskpaik 1942.a. kuni aprilli keskpaik 1943.a.) saare kohal posti alla Heinkel 60 pardalt, tavaliselt lennati kahekaupa.
13. jaanuaril 1943.a. on kirjas, et Fieseler Storch tegi proovimaandumise. Kuhu ta maandus, kas jääle või saarele, seda kirjas ei ole.
25. jaanuaril tõi Fieseler Storch mereväe õhutõrjepatareile ühe saksa ohvitseri ja viis teise minema.
30. aprillil käis saarel veel üks Fieseler Storch.

20. mail tegi saare lähedal vette hädamaandumise üks Arado 95, ilmselt ka eestlaste oma, sest järgmine päev olevat He 60 toonud kohale mehaaniku ja varuosi ning 3,5 tundi peale seda lennanud mõlemad lennukid saarelt minema.

27. juulil olevat veest päästetud soome hävituslendur, arvatavasti seersant Pekka Tanner, kes lendas Lentolaivue 34 lennukil Messerschmitt MT-220.

6. septembril käis saarel Heinkel 59 ja viis ühe haige minema. Võib-olla oli see lennuk: https://militaar.net/phpBB2/viewtopic.p ... 99#p638699

16. oktoobril on siis kirjas, et Fieseler Storch maandus saarel spordiplatsile. Ära lendas järgmine päev.

30. oktoobril on kirjas et vette maandunud Arado 95 toodi puksiir "Loots" poolt saarele, lennuk lendas minema 2. novembril.

14. novembril raporteeriti Väike-Tütarsaarelt, et seal olevat Heinkel 60 saarel metsa tuletorni lähistel tulistanud. Keegi pihta ei saanud.

9. märtsil 1944.a. nähti saarel 4 lennuki allakukkumist edelasuunas kell 19:29 kuni 20:25, seda peeti ööhävitajate tööks.

Bernhard Juursalu sõjapäevik, käis Lavassaart luuramas ja osales Suur-Tütarsaare lahingutes: https://militaar.net/phpBB2/viewtopic.p ... 35#p859435

Ma käisin Tütarsaarel 1976 aasta jaanipäeva ajal , siis polnud seal sõjaväest haisugi , oli vaid majakavaht perega , polnud seal õiget kaid kus randuda ega midagi , militaarkola oli paksult : kiiver mille kõrval roostes konservikarp , suurtükid , suurtükimoona hülsse kuhjadesse korjatuna mille siis kaks korda kuus saart külastav hüdrograafia laev tollasesse Leningradi viis , kaks kirikut , ühest oli saanud laut ja teisest heinaküün ja seal nägin ka sellist kihilist paasi , millest olid tehtud katusekivid . Üritasime ka Suursaarel jala maha saada kuid sealt kästi kohe kaduda .

1661 kirjutas: ↑08 Sept, 2006 22:46 Oli ka plaan see 8,8 FLAK ära tuua, aga pilt riigi kaardile
tõi maa peale tagasi. Saared kuuluvad Venemaale.
Puhta p...... see ilus plaan.
Toomas.

Nägin hiljuti ühte vene dokumentaali, kus lähiminevikust näha, mida seal veel tänapäeval vedeleb...
Minujaoks vähemasti tundus, nagu sõda oleks seal läbisaanud mõni kuu tagasi, - kõikjal vedeles seal kõike WW 2 haakuvaga.