väike müüdimurdmisnurk

[holt]

arvestage liitunud vektoritega, tainad, ekvaatoril õhku hüpates on tegu ju lihtsalt teie ekvaatoriga samas suunas ja sama kiirusega liikumisele mingi naeruväärse lisakiiruse lisamise ja naeruväärselt väikese suunamuutusega

[Madis22]

maapinnal asudes on hüppaja joonkiirus ja nurkkiirus samad, mis maapinnal tema jalge all. üles hüpates jääb tema joonkiirus samaks, aga nurkkiirus väheneb raadiuste suhte võrra. ehk kui lasta eelpool nimetatud mürsk üles, siis maksimaalne nurkkiiruste erinevus on ligikaudu järgmine:

36,3 - (36,3 x 6378,2 / 6381,8 ) = 0,0205 mikroradiaani/sek, kus

36,3 on ekvaatori nurkkiirus maa telje suhtes mikroradiaani /sekundis
6378,2 on maa raadius kilomeetrites
6381,8 on mürsu maksimaalne kaugus maa teljest kilomeetrites

seega projektsioon maapinnal liigub sel hetkel kiirusega

465,11 x 0,0205 / 36,3 = 0,262 m/sek, kus

465,11 on ekvaatori joonkiirus m/sek

ehk maakera pöörlemisest tingitud maandumispunkti erinevus on ligikaudu:

55 x 0,262 = 14,43 m

kus 55 on mürsu lennu aeg sek.

[Satakas]

ühesõnaga, soobel....kooli tagasi!

[Satakas]

lugesime koos naisega seda lugu, itsitasime ja meenus üks tüüp, kes mõne kuu eest ülikirglikult üritas mulle seletada, et inimene ei suuda mitte mingi nipiga liikuda kiiremini kui 26 000 km/h. seda siis ei maa peal, õhus ega kosmoses. ei omal jõul ega mingi raketi abil.

ega tal peale temperamnedi muid argumente oma väite tõestamiseks polnudki. tegi küll juttu mingist G-nimelisest jõust, mis tema arvates suureneb kaasnevalt kiiruse kasvamisega. rääkis säravate silmadega, et "vaata, hakkad autoga sõitma, gaas põhjas - tunned, kuidas tõmbab! ja nagu kiirus kasvab, nii ka G kasvab". ei suutnudki talle selgeks teha, et "G" mõju avaldub vaid kiirendusel nng see kaob kiiruse stabiliseerumisel nulliks. s.t "üheks". jäin lihtsalt selle juurde et suudab küll (isegi gagarin trippis ammu-ammu 27 400 km/h) ja kuna hetkel netti polnud, lubasin hiljem tõestada, leppides võidu peale hennesy konjakis kokku. viimases hädas helistas veel mingile tuttavale lendurile,kes otsekui oleks kohe pidanud ta väidet kinnitama. aga sinnapaika see jäi ja nüüd ootan juba mitu kuud oma konjakit. veab raisal, et soomes elab...

aga ÕUDNE mõelda, et täiskasvanud, üle 30 mees võib niimoodi lapsikult vaielda, selge anloog soobeliga - tunnelnägemine. vaidluses keskendutakse vaid mingile ülimalt elementaarsele faktile - maa pöörleb. seejuures unustatakse ära kogu muu füüsika ja nagu sellest veel vähe oleks - isegi oma viimane vastupäeva sooritatud kaugushüpe, mis oleks pidanud tipnema mitmesajameetrise lennuga, ununeb. takkaotsa aetakse kohutavas tõestamistuhinas inerts ja tsentrifugaaljõud kah mingi hoopis kolmanda asjaga segi ning tulemuseks ongi ÄÄRMISELT piinlik enese lollikstegemine. krt, oleks siis veel võtaks kuulda soovitus korraks füüsikaõpikud üle vaadata - ei, seepeale soovitatakse mul endal loll jutt suhu tagasi toppida.

a kle kulla soobel, ütle mulle, oo füüsikajumal, miks inimesed maapinnalt tsentrifugaaljõu tõttu minema ei lenda? ma just täna tegelesin põhjalikult ketaslõikuriga, mille kettas välisjoon uuest peast 80 m/sek pöörleb. sädemeid lendas tohuia. maa aga pöörleb lausa enam kui 4x kiiremini...miks mina krt siit ühesähvatusega veel minema pole lennanud? isegi siis ei lennanud, kui päris ekvaatori lähedal käisin.

võta nüüd oma geniaalsed füüsikaseadused ja seleta mulle, lollile. päris põnev oleks kõige eelnenu taustal kuulda sinu teooriat. aga LUBA, et sa vastust kelleltki teiselt ei küsi

[Soobel]

Näiteks ekvaatoril liigub maapind 1600km/h ja seal nihkub ta kindlasti palju alt ära selle aja jooksul, kui kuul õhus on. Erinevus tuleb sellest, et kuul liigub sirgjooneliselt, aga püss koos maapinnaga kõverjooneliselt ja sepärast ei saa ta täpselt torusse tagasi kukkuda.

Alusta esmalt emakeeletundidest, siis tule füüsikast rääkima. Seda ma ei salga, et end sitasti väljendasin, aga seda pole ma kuskil väitnud, et maapind nihkub kohe 1600m alt ära. Või loed sa siit selle välja?

Muidugi tänud madis22-le, kes viitsis asja käsile võtta ja ta detailselt välja arvutada.

Neegrid ei lenda Aafrikast ekvaatorilt minema selle pärast, et pöörlemisest tulenev kesktõmbekiirendus on oluliselt väiksem neegri kaalust. Küll aga on samal neegril märgatav kaaluerinevus, kui ta panna seisma keset poolust või panna ta koju ekvaatorile. (Tulen su soovile vastu ega hakka kelleltki küsima ega tarku raamatuid lugema, aga arvutama ka ei viitsi su tühja pärast hakata, meelde on jäänud, et inimese puhul on see kaaluvahe sadades grammides)

Kiiruse kasvades G ei kasva, küll aga kasvab mass. Kiiruse piiriks olevat valguse kiirus, selleks hetkeks pidi keha mass tõusma lõpmatusse ja järelikult täiendava kiiruse lisamiseks läheks vaja lõpmata suurt jõudu. See valgusekiiruse värk on juba suurem tohuvabohu, sest seal jäävat aeg ka seisma (kiirus pidi aega kottima oluliselt, kui näiteks lennata kosmoselaevaga mitukümmend km/sek mitusada aastat lähime täheni ja tagasi, käivat Maal kellad kosmoselaeva omadest mitu aastat ette).

[Satakas]

soobel, soobel...aiaiai. nii tüüpiline on tulla peale ämbrisseastumist teise lohakusest tingitud kirjavigade kallal vinguma. demagoogiaks nimetatakse seda asja. oled sa demagoog?

mis muusse puutub, siis palun siiralt, ära tule enam kunagi mulle füüsikast rääkima, kui sa isegi kesktõmbe- ja kesktõukejõu sassi ajad. muudest asjadest ma isegi ei räägi...häbi võiks olla...

[Soobel]

Oled sa idioot või?

Kus olen ma rääkinud midagi kesktõmbe- või kesktõukejõust?

Hmm... Meenus, et Maakera pole ümmargune. See tähendab, et loogiliselt peaks neeger poolusel olema gravitatsioonitsentril lähemal, ja sestap ka sellevõrra suurema gravitatsioonijõu meelevallas. See paneb kaaluerinevusele veel omalt poolt lisa.

Millisest ämbrisseastumisest sa pajatad?

[Satakas]

okok, kiirendus. vahet ju pole. oluline on, kas tegu TÕMBEga või TÕUKEga.

oooooeeeh...kuule, kas tahad, ma kontakteerun ühe äärmiselt tõsiseltvõetava matemaatiku-füüsikuga, kes sul kohe eriti avalikult ja otseselt maasse trambib või lepid pisut õrnema kaotusega ja tunnistad, et panid lihtsalt mööda?

[Soobel]

Näiteks ekvaatoril liigub maapind 1600km/h ja seal nihkub ta kindlasti palju alt ära selle aja jooksul, kui kuul õhus on. Erinevus tuleb sellest, et kuul liigub sirgjooneliselt, aga püss koos maapinnaga kõverjooneliselt ja sepärast ei saa ta täpselt torusse tagasi kukkuda.

Ikka ei jõua kohale, milles ma niiväga eksisin. Madis22 seletas selle arvudes ja korralikult välja. Mida sa nii hirmsat moodi tampida tahad? Või oled ikka veendunud, et olen seisukohal, et kui kuul on õhus, siis maapind tama all liigub 1600km/h?
Mida sa niiväga tampida tahad?

Küsisid, miks sa tsentrifugaaljõu ajel kosmosesse ei lenda. Vastasin. Tambi siis vähemalt sedagi vastust. Või väidad, et sama massiga neeger kaalub ekvaatoril hoopis rohkem kui poolusel?

[Tarmo Männard]

See kõik on TÕEPOOLEST naljakas jutt!
Väga tore on siin Teiega ühel foorumil olla.
Ausõna, ma ei ironiseeri.
Kui saaks seda kirge, mis kuuli lennutrajektoori pärast vallandub, pliita all kasutada, läheks teekann mõne silmapilguga keema!

PS: Aga ühe aksioomi toon siin küll välja: Neeger kaalub poolusel ja ekvaatoril tõesti erinevalt.
Siin on mõjutajateks nii tsentrifugaaljõud, kui ka see, et maakera pole nimest hoolimata kerakujuline.
Poolusel 100 kg kaaluv neeger kaalub tsentrifugaaljõu tõttu ekvaatoril 340 graami vähem. Maa lapikuse tõttu muutub ta kaal veel 180 gr kergemaks!
Ehk pooluselt ekvaatorile asetetud murjan kaotab lihtsalt niisama, nalja pärast, oma kaalust kokku 520 grammi.
Olgu siinkohal öeldud, et nähtuse avastas juba 433 aastat tagasi prantsuse astronoom Richter, kes märkas, et tema Pariis väga täpne pendelkell hakkas Cayenne saarel sedavõrd taha jääma, et pendlit tuli tervelt 2,8 mm lühendada. Pariisi tagasi jõudes tuli õige aja saamiseks pendel pikemaks tagasi kruttida.

Ja veel. Praegusel hetkel moodustab kesktõukejõud ekvaatoril 1/289 raskusjõust.
Kui teha teoreetiline katse ja suurendada maa kiirust 17 korda, siis arvake, mis juhtub?
Katses teeks maakera teeks täispöörde mitte 24 tunni, vaid 1tunni ja 25 minutiga. Tsentrifugaaljõud suureneks 289 korda ja ekvaatoril muutuks ta gravitatsioonijõuga võrdseks!.
Meie 99,48 kilone neeger muutuks hoobilt õhupallina kaalutuks. See on veel pool muret. Igast väiksest välisest mõjutusest piisaks, et planeet lihtsalt puruneks.
See oleks juba Alfred Nobeli unistuste täitumine. Ei ühtegi sõda enam, sest meie maad tuleks tõesti hoida nagu sitta pilpa peal

[Tarmo Männard]

Tuginedes koolitarkusele ja loogikale julgen väita, et ideaalsete tingimuste korral kukub otse üles väljalastud kuul tõesti torusse tagasi.

Mäletate ju, seltsimehed militaarid, Newtoni esimest seadust:
"Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja SIRGJOONELISELT seni, kuni välisjõud seda olekut ei muuda"
St. Asi toimiks niikaua, kuni oleksid mängus ainult kaks jõudu: Püssirohugaasidest saadav võud, mis lükkaks kuuli otse üles ja gravitatsioonijõud, mis tõmbaks kuuli otse alla. Sel juhul liigukski kuul tõesti üles ja alla.
Nagu kolb silindris.
Või nagu kaevukook kaevus.
Või nagu..........eeeeee.......seesamunegi........nojah, las need näited lõppeda nüüd siinsamas....
Kusjuures see kõik toimub sirgjooneliselt!
Paraku pole ideaalseid tingimusi võimalik saavutada.
See eeldaks vaakumit. Sest kui maapinnal on tuuletu, ei tähenda see, et kilomeetrite kõrgusel oleks tuuletu.
Püss ei suuda tulistada ideaalse täpsusega. Iga kuuli trajektoor on ju natuke erinev.
Kindlasti tuleks ära koristada kuu, mis maalähedaselt orbiidilt ju hirmsaid veemasse liigutab. jne
Elimineerida tuleks kõik välisjõud. Paraku pole see päris reaalne. Ja niikaua kuul tõesti tagasi ei kuku.

Mis puutub üles hüppamisse ja maapinna alt ära sõitmisse, siis arvestage ka inertsi! Ehk hüpamise hetkel liigub keha koos maaga tema trajektoori mööda kaasa.
Lennukilt lastud pomm kukub lennukilt vaadates otse ja maa liigub all lennuki kiirusega.
Maa pealt vaadates kukub lennukipomm ju mööda kõverjoont, ent maapinnale jõudes on ta lennukiga ikka samal püstsirgel.
Liikumatult kopterilt lastud pomm kukub sirgjoones nii maalt, kui ka kopterist vaadatuna.
Päikeselt vaadates hüppab Ottojama üles kaarega ja kukub kaarega ka alla.
Kaar on pärisuunaline maa tiirlemise ja pöörlemise suundadega.
Kusagilt kaugemalt vaadates lisandub sellele ka päikesesüsteemi ja galaktika jms liikumised.
Ent geostatsionaarselt punktilt pealt vaadates hüppab lugupeetud Ottojama ikkagi otse üles ja tuleb mõne aja pärast otse alla koju tagasi.


Kui Te olete selle teema korralikult ära selgeks rääkinud, siis pakun välja uue ja veel kangema vaidlusteema: Kuidas saab moos kommi siise!

[Madis22]

ok pakuks ise ka ühe pähkli välja. ekvaatoril on asi maa pöörlemisega suht lihtne: maa külgetõmbejõud ja tsentrifugaaljõud mõjuvad samal sirgel vastupidises suunas. aga! maa külgetõmbejõud mõjub suunaga maa tsentrisse ja tsentrifugaaljõud perpendikulaarselt maa teljega. seega on näiteks 60 laiuskraadil vastavate jõuvektorite suundade vaheline nurk 120 kraadi, kui jätta arvestamata maa lapikus. järelikult peaks nimetatud jõudude vaheline nurk põhjustama näiteks põhja poolkeral kuuli kaldumist lõuna pole.

[Madis22]

hea-küll. ise küsin, ise üritan ka vastata.

et siis tsentrifugaaljõud sõltub massist, nurkkiirusest ruudust ja objekti kaugusest pöörlemisteljest. maa külgetõmbe jõud sõltub raskuskiirendusest ja massist. et mass ei ole hetkel oluline, siis võib massi võtta väärtusega 1. 60ndal laiuskraadil on maapinna kaugus teljeni pool maa raadiusest. seega tsentrifugaaljõud on

(3,63/100000) x (3,63/100000) x 3189100 = 0,0042 N, kus

3,63/1000000 on maa nurkkiirus rad/sek
3189100 on maa raadius meetrites

et raskusjõu mõju on siin juba eelnevalt välja arvutatud ja me teame kui kaua meie poolt üles lastav mürsk õhus lendab (55 sek). siis selle mõju võime arvestamata jätta ning tegeleme tsentrifugaaljõu maapinna suhtes horisontaalselt mõjuva komponendiga, mille suurus sõltub jõu suuna ja maapinna vahelisest nurgast. vertikaalselt mõjuva komponendi jätan arvestamata, kuna tõenäoliselt on selle tähtsus liiga väike mõjutamaks oluliselt mürsu lennu kestust.

0,0042 x cos30 = 0,00365 N

Kuna ma olen siit sisulisel välja jätnud massi komponendi, siis on minu poolt arvutatud suurus võrdne kehale mõjuva kiirendusega ning selle mõjul keha kõrvale kalle on võrdeline kiirenduse ja aja ruudu korrutisega.

0,00365 x 55 x 55 = 11,03 meetrit.

eelnevalt arvutasin siin maa pöörlemisest tingitud läänesuunalist nihet ekvaatoril. et 60ndal laiuskraadil on maapinna kaugus maa teljeni poole väiksem, siis eelpool nimetatu mürsk kaldub lääne poole

(1 - 3189,1 / 3190,9) x 232,56 x 55 = 7,22 m, kus

3189,1 on maapinna punkti kaugus maa teljest 60ndal laiuskraadil
3190,9 on mürsu kaugus maa teljest tema trajektoori kõrgeimas punktis
232,56 on maapinna punkti kiirus m/sek maa pöörlemisel 60ndal laiuskraadil

seega põhja poolkeral saame me mürsu eeldatava langemise loode suunas, mis on siis ruutjuur arvutatud kauguste ruutude summast

sqrt (11,03 x 11,03 + 7,22 x 7,22) = 13,18 m

[andrus]

Aga ühe aksioomi toon siin küll välja: Neeger kaalub poolusel ja ekvaatoril tõesti erinevalt.

oled sa mõnda neegrit poolusel näinud ?

[soadf]

Aga ühe aksioomi toon siin küll välja: Neeger kaalub poolusel ja ekvaatoril tõesti erinevalt.

oled sa mõnda neegrit poolusel näinud ?

Ma olen Saaremaal näinud neegrit.Oli meremees ja siin jää vangis.Väljas oli -10 ja me ootasime bussi ja joped ja värgid seljas ja tugev tuisk.Jaa meil oli ropult külm aga oh seda pilti,neeger tuleb tennised jalas,lühiksed püksid,maika seljas,tuule joppe eest lahti ja läki-läki peas ja sööb jäätist ja naerab meile näkku .Krt pole ennem sellist nalja näinud,et on olemas neeger ,kes külma ei karda.Pärast tuli kolm tükki juurde aga need olid juba korralikumalt riides.