Miks sakslased tegid nii palju vigu IIMS ajal?

[Arnold]

No tagantjärgi tarkade armeega liitudes ei ütleks siiski rohkem, et inimene eksib! Ajalugu vulgariseerides võib öelda, et diktaatoril on suurem võimalus eksida, aga ega need nn. demokraadid ka alati matsu ei jaganud (prantslased, poolakad, tšehhid) Kahel rindel sõdimine ja muud denisi küsimused - nende kohta on ju vastuseid ka veebis hunnikutes. Iseasi, mida keegi õigeks peab! Kas me peaksime siin nüüd referaate koostama hakkama ja denisilt hindeid saama?

[Tminoff]

denis23 unusta nüüd ja igaveseks saksa moodsad relvad ja tehniline üleolek. Mida ei olnud, seda ei olnud.

Vastus sinule on: vaatamata natslikule hullusele oli Saksamaal sõduri elu mingi väärtus. NLiidus polnud inimelu aga mitte mingi väärtus ja Saksamaa ressursid ei saanud liitlaste omade vastu.

Kust tuli Saksamaale nafta, teras, nikkel või kasvõi metsamaterjal?

[denis23]

Nii, hakkab pihta jutt vaese saksamaa resursside nappusest

Nii, et loeks siin ette nende maade nimekiri mille resurssid olid saadaval Telje riikidele:

Saksamaa
Austria
Prantsusmaa
Hungari
Poola
Itaalia
Tchehhi
Slovakkia
Jugoslaavia
Kreeka
Bulgaaria
Soome
Norra
Taani
Holland
Baltikum
Osa Afrikast
ca 40% NLiidu territooriumist
Japan ja suur osa kagu Aasiast
Sellele võitles vastu:

ca 60% NLiidu potentsiaalist
Kogu Briti Impeerium (Inglismaa, Kanada, Austraalia jne)
Ameerika Ühendriikid.

Ühe sõnaga, kujutlegem seda olukorra praegu:

Euroopa Liit v.a. Inglismaa ja kogu ülejäänud Ida-Euroopa kuni Volgani pluss Japan ja peaaegu kogu kagu Aasia elt poolt

USA, UK, osa Venemaalt ja sisemaa Hiina teiselt poolt.

Mina küll mingit karjuvat ülekaalu ei näe.
Jah, sakslased ja teised riikid ei suutnud nende maade täispotentsiaali rakendada, eks see ongi üks nende probleemidest

[JS]

Veoautodest üks pool (Lend lease) oli maailma tipp, teine aga (ZIS, GAZ) täielik saast.

Vaidleks ka sellele väitele vastu. Väljanägemiselt võisid küll vene veokad kuuluda teemasse- ei tegu ega nägu, aga tegelt olid nad väga vastupidavad ja äärmiselt lihtsa ehitusega massinad. Kuna tollel ajal arvestati auto keskmiseks elueaks u.4 kuud siis puudusid neil veokatel igasugused määrimise kohad(esisillas) ja kasutati ka ainult tagumisi pidureid. Autode ehitus oli viidud võimalikult lihtsaks, et neid oleks võimalik toota suurel arvul ja vähese töö ja aja kuluga. Vaatamata tol ajal puudunud hooldusele olid Gaz-id ja Zis-id küllaltki töö-ja lollikindlad masinad. Kui vaadata praegusel ajal huviliste käes olevaid vene ,,sõjavõitjaid,, siis on allesjäänud vene autode arv ikka kordi suurem neist autodest mis saksa pool sõdis. Järelikult olid ka tootmisarvud kordades erinevad.
Terv.Jaanus

[oliver]

Täiesti mõttetu vaidlus, seda teemat kes mida valesti tegi, on lahatud juba 60 aastat. Te ei mõtle midagi uut välja.

[Sollmann]

Riikide arv, mille resurssid olid saadaval teljeriikidele, võib ju muljetavaldav olla olla, paraku nafta- ning rauasaadusi nappis sellegipoolest.
Oma osa oli ka vastupanuliikumisel.
Jaapani ressursid olid ainuüksi Jaapani enda kasutada.


N.Liidu kasuks töötas aga Uurali tagune piirkond lõppematute maavarudega ning sõjast puutumatu tööstusgigant USA. Minu arvates oli potsensiaal ülekaalukalt liilaste poolel

[denis23]

Sakslastel oli kasutada kogu Euroopa tööstuspotentsiaali.
Nafta oli neil saadaval peamiselt Rumeeniast.
Metallmaaki oli saadaval norrast, rootsist, ka teistest kohtadest

[ludvig]

kodanik denis,ei sa kuidagi nõus olla su arvamusega et saksamaa võis kasutada oma äranägemist järgi poole maailma ressursse.
kuda vedas sakslane sinu arust norrast ja rootsist omale rauda??kui vedasgi siis imeväikestes kogustes.
pool aafrikat-no anna andeks mida on võtta põhjaaafrikast .liiva.
taani ja soome olid formaalselt vähemalt iseseisvad riigid ja sakslane ei saand kasutada nende maade ressursse nii nagu heaks arvas.nende vahel käis kaubandus mitte kaupade ohjeldamatu väljavedu sakslaste poolt. jne.mõtle parem millised ressursid olid kasutada liitlasvägedel ja sellegipoolest ei olnud nende euroopa invasioon mingi kerge jalutuskäik.

[denis23]

mis imeväikestes kogustes?

terved laevade karavannid olid edasi tagasi pendeldamas, tõsi küll rootslased ei viitsi sellest praegu meenutada. Muide, ka enamus saksa tööstuses rakendatud kuullaagritest kandis uhke nimi mis koosnes kolmest tähest. Kas arvad ise mis see oli?

[ugandiklubi]

Tuletan meelde ,et enamus Saksa masinaid kasutasid näiteks SKF (mis rootsi firma ju )kuullaagreid .

[Arensburger]

1993.a. tutvusin Rootsis ühe mehega, kelle isa oli sõja päevil SKF-is üks kõrgem ülemus turunduse alal. Tema isiklikuks ülesandeks oli SKF laagrite müük Nõukogude Liidule ja teede leidmine selle äri teostamiseks. Rootslase andmeil läks N. Liidule peaaegu samapalju kuullaagreid kui Saksamaale. Vahendajateks oli muidugi Lääneliitlased, kuid oli ka mingeid otsekontakte. Üldiselt oli see SKF-ile üks helgemaid aegu.

[sturmkommando]

ei tasuks ka seda unustada, et talvel kui väljas paukus pakane ja sakslane
istus ahiküttega onnis, kaevas vene jalaväelane endale lume sisse augu, vooderdas selle kuuseokstega ning magas. tundis ennast ilmselt looduses nagu kodus. saksalased olid ses suhtes ikka viletsas olukorras - ilma varustuseta siidinäpud. ma ei räägi eliitvägedest ja muudest kõrilõikajatest, vaid lihtlabasest wehrmachti sattunud trükitöölisest või kooliõpetajast. eks motivatsioon oli ka vastav, peamiselt võideldi ikka nälja ning unega. aga kes saab neid süüdistada.

[ludvig]

1) liitlased ei olnud ainult uk,usa,ja osa nsvl-i.olid ka canada, austraalia,uus-meremaa.ka brasiilia,kelle väekoondis osales euroopa invasioonil.
2) sakslased ei marssinud rootsi kuullaagritehasesse ja ei laadinud oma laevi lihtsalt täis ja ei sõitnud lauldes koju tagasi.käis kaubavahetus.ÄRI.seda ei saa pidada teise riigi ressursside julmaks ärakasutamiseks.
eesti teedel liigub väga palju autosi kirjaga made in germany--kas me siis kasutame nüüd julmalt saksamaa resursse või??ei kasuta.
kui veel ei tea siis hitleri saksamaa ei olnud mitte ainult üks suur armee,vaid see oli vägagi hästi toimiv riik koos majanduse ,tervishoiu,sotsiaalpoliitigaga jne.jne.lapse ja peretoetused olid siis sellised mille poole meie banaanivabariik alles püüdleb.
ja ka olemasolevate resursside kasutamine ei olnud sakslastel lihtne kuna liitlaste lennukid tiirlesid ümber saksa tööstuspiirkondade nagu mesilased ümber meepoti.
vene ajal deniss,oleksid sa vangi läinud-saksamaa võimaluste ülistamise pärast.

[denis23]

Kas sa Ludvig tead, et kogu see kraam mida ameerika saatis NLiitu ei olnud ka ainult Lend Lease. Osa sellest oli ka ÄRI - oled kunagi HMS Edinburgh kulllaadungist kuulnud?
Ja tchehhi ja prantsuse töölised ka said palka ja tehaste omaniku kasumi.

[sammal.habe]

kui ma nüüd õieti mäletan, siis ka lend-lease'i eest tuli maksta. ja Edinburgh'i laadung oligi üks sihukestest maksetest...