Tere!
Veel pisut kaevamise teemast - seekord läbi ametkondade õudusunenägude...
* * *
Must arheoloogia toob seadustest üle astudes Ida-Virumaa metsadest igal aastal antikvariaadiärisse kümnete tuhandete kroonide väärtuses sõjatrofeesid, mis rändavad althõlma kollektsionääride kogudesse.
Muinsuskaitseseadusest ja sõjahaudade puutumatust reguleerivatest Genfi konventsiooni punktidest mööda hiilides tegutsevad entusiastid toovad igal aastal päevavalgele hulganisti kollektsionääride seas tuhandetesse kroonidesse hinnatud trofeesid. Harjumaal kaks korda aastas toimuval täikal võib näiteks mõne rariteetsema SS-väeosa žetooni eest küsida mõnesajast kuni mõne tuhande kroonini. Roostes kiiver maksab sada krooni.
Mustal turul maksab korralikult taastatud ilmasõjaaegne tulenui kuni paar tuhat krooni, tulistamiskõlbliku PPŠ automaadi saab kätte 400 krooniga.
Politsei konfiskeerib inimestelt igal aastal kümneid metsast ja soodest leitud vanu automaate, vintpüsse ja nende kärbikuid.
Kõrvuti ametlike sõja-ajaloo klubidega tegutseb Narva jõest kuni Konjuni laiuvatel vanadel lahingutandritel sadu sõjaaegsete esemete otsijaid, kelle peamiseks saagiks on sõjakraami hulgas leiduv värviline metall. Suur osa nende leitud relvadest läheb mustale turule, ilma et võimud seda relvaäri kontrollida suudaksid.
PPŠ-d ja kärbikud
Narva politseiprefekt Arthur Pärnoja nimetab neid Sinimäe kandi metsades tegutsevaid relvaotsijaid mustadeks arheoloogideks. "Politseil pole selle kohta midagi öelda, et nad sealt suveniiriks märke ja kiivreid otsivad. Kuid leitud relvadest nad paraku enamasti politseid ei teavita ja relvi ise ära ei anna," ütles Pärnoja.
Läinud aastal tabas Narva politsei kolm narkokuritegudega seotud kurjategijate gruppi. Pärast nende vahistamist leiti nende kodus läbi viidud läbiotsimiste käigus kolm ilmselt Sinimäe metsadest pärit Nõukogude automaati PPŠ. "Restaureeritud ja töökorras," kirjeldas Pärnoja. Enamikule sõjaaegsetest relvadest on võimalik laskemoona leida.
Narva politsei on püüdnud mustade arheoloogidega võidelda, kontrollides pisteliselt Sinimäe metsades liikuvaid jalakäijaid ja jalgrattureid. Suurimaks saagiks peab Narva prefekt kahe aasta eest tabatud poisikesi, kes tahtsid linna viia kümneid väikesi miinipilduja miine. "Nad olid leidnud terve lao. Pärast nad näitasid meile," rääkis ta.
Politseil pole täit pilti
Suur osa mustade arheoloogide käest läbi käinud relvi on pikale maa sees veedetud ajale vaatamata töökorras või võimaldab nende seisukord neid laskekõlblikeks restaureerida. Narva politsei on püüdnud mitmel moel Narva linna sattunud ja töökorras relvi kokku koguda. "Lubame inimestel kampaaniate korras vabatahtlikult relvad loovutada. Enamasti on meile toodud vintpüsse. Nii Saksa kui Vene omi. Ja palju on neist sõjaaegsetest vintpüssidest tehtud kärbikuid," kirjeldas Pärnoja.
Pole kahtlustki, et relvaloovutamiskampaaniate ning pistelise kontrolliga ei saa võimud täit pilti metsadest ja soodest leitavate tulirelvade kogusest. Ainult ametlike ajalooklubide liikmed käivad oma leitud relvi kollektsiooni paigutamiseks politseis ette näitamas ja nende laskekõlbmatust tunnistamas.
"Seaduse järgi peab relva leidja sellest kohe politseid teavitama. Ise on parem seda relva mitte puutuda. Tabamise korral ähvardab ebaseaduslikku relvaomanikku vabadusekaotus," tuletas Päroja meelde seadusi.
Märgist tankini
Enamasti täidavad seadust vaid ametlikult registreeritud sõja-ajaloo klubid, kellel lisaks otsimishobile on olemas ka eksponeerimiskõlblikud kollektsioonid, milles väljapandu küündib pisikestest medalitest-märkidest kuni suurte sõjamasinateni.
Üks suuremaid erakätes olevaid sõja-ajaloo kollektsioone, mille on kümne tegutsemisaasta jooksul kogunud klubi Otsing, asub piirivalve Punamäe kordonis. Lisaks mitmekümnele leitud käsirelvale on klubil restaureerimisel kahe aasta eest Kurtna Konnjärvest välja tõmmatud tank ning kolme lennuki IL-2 rusudest kokku ehitamisel saadud eksponaat. Kõik, mis Punamäel väljas, on leitud metsadest ja soodest.
Klubi juht, piirivalveohvitser Igor Sedunov tunnistab, et praegu on selle paikkonna metsades järel veel hulk relvi ja lõhkekehi, mis ligi 60 aasta pikkusest maasvedelemisest hoolimata on riknemata. "Leitavad tulirelvad on enamasti laskekõlbmatuks muutunud, kuid neid on võimalik restaureerida," teab Sedunov. Lõhkekehi on ta aga leidnud väga palju. Ja alati demineerijaid leiust teavitanud.
Töötute sissetulek - vask ja trofeed
Sageli on Sedunov ja ta kaaslased kohanud metsas kolavaid väikese sissetulekuga või tööta inimesi, kes on endale elatusallikaks teinud vasest mürsuhülsside otsimise ja nende metallivarumispunkti viimise. Just selline kontingent jätab ilmselt juhuslikult leitud relvast võimud teavitamata. Mustal turul maksab sõjaaegne tuletukk sõltuvalt seisukorrast kuni paar tuhat krooni.
Teine musta arheoloogiaga seotud probleem on sõjas langenute matmiskohtade rüvetamine. "Lähed mööda metsa ja näed, et kondid vedelevad," kirjeldas Sedunov. Suveniirijaht ajab musti arheolooge maetud langenuid välja kaevama ja nendega kaasas olevat kraami kokku korjama. Eriti väärtuslikuks võib osutuda näiteks mõne SS-väeosas võidelnud langenu isikut tõendav žetoon. Kollektsionäärid võivad rariteetsema metallist isikutunnistuse eest välja käia sama palju kui vana püssiloksu eest.
Sedunov näeb lahendusena võimalust inimeste liikumist lahingupiirkondades piirata. "Enamik relvi ja lõhkekehi hävitati pärast sõda ära, kuid ikka on mõni relv näiteks pommiplahvatuses mulla alla maetuna metsa jäänud. Sama on granaatide ja mürskudega. Osa neist lõhkekehadest on juba riknenud, kuid mõned on siiani töökorras," teab Sedunov.
Narvas paikneva organisatsiooni Eesti Sõjamemoriaal juht Andres Valme arvab, et riik võiks organiseerida programmi selle piirkonna metsadest sõjaaegse relvastuse kokkukogumiseks ja piirata seni neis piirkondades liikumist.
"Need on ikka ohtlikud asjad," põhjendas Valme. "On olnud juhtumeid, kus sõjaaegse lõhkekeha leidnud inimesed on nende asjade läbi kannatada saanud." Valme arvates peaks musta arheoloogiaga võitlema ja praegu tegutsevad ametlikud klubid peaksid enda hulka võtma entusiasmist metsas trofeejahil käivad noored. "Praegu valitseb küll anarhia. Ainuüksi Narvas on musti arheolooge umbes nelisada inimest," tunnistas ta. "See on paljudele nagu kalalkäik - hasart."
Omavoli koos seaduse mittetundmisega
Vaivara vallas muinsuskaitsega tegeleva Ivika Maidre sõnul tegutsevad paljud sõja-ajaloo klubid vastuolus Eestis kehtivate seadustega. "Kui Venemaal võib kaevata ja riik toetab seda, siis Eesti seadused keelavad sellise omaalgatusliku arheoloogia. Klubid on aga Venemaa seadustega kursis ja arvavad, et siin võib samamoodi tegutseda," ütles ta.
Maidre selgitas, et Eesti seaduste järgi peab iga arheoloogilise leiu puhul kohe kaevetööd katkestama ja leiust teada andma. Esemelise leiu kõrval tuleb samamoodi käituda ka sõjas hukkunud inimese luustiku avastamise korral.
"Saksamaaga on Eestil Genfi konventsiooni järgi sõlmitud sõjahaudade hooldamise leping. Venemaaga on see leping sõlmimata ja näiteks Vene sõdurite matmispaikades võib kaevata vaid diplomaatilise taotluse rahuldamise korral," selgitas Maidre. "Paraku tegutsevad paljud klubidki nendest seadustest üle astudes, mustadest arheoloogidest rääkimata."
ARGO SOOLEP
Reede, 21.03.2003
Põhjarannik
