www.militaar.net

1976.a. Saaremaal kohtasin Kuressaares kahte eesti ohvitseri ja Tehumardi väeosas ühte eestlasest praporit.

Sõjaväes ei kohanud, aga peale Venemaalt tulekut on olnud kolleege, kellel olnud "õnn" eestlasest ohvitserina aega teenida. Minu hea õpetaja ja kolleeg Ülo Puustak, Muinsuskaitseameti restaureerimisosakonna juhataja, teenis Hiina piiri ääres just tollal, kui kõige rohkem kardeti Hiinaga puhkevat konflikti. Tema üheks tegevuseks oli - kui õieti meeles on - riisipõldude rajamine
Ka Eesti üks praeguseid esinumismaatikuid - Ivar Leimus - on pidanud ülikooli lõpetamise järel ohvitserina teenistusse astuma. Eks neid ole palju rohkem, aga meid - reakahuriliha - oli ikka sedavõrd rohkem, et meie kokkupuuted kaasmaalastest ülemustega on juba teoreetiliselt olematud.

1986.a. toimus minu pataljonis sapööriohvitseride ôppus, kus osales ka eestlasest vanemleitnant Lokk. Kas ta oli 2-aasta-mees vôi sôjakoolist, ma ei tea, selleks jäi meie tutvus liiga lühikeseks.
Pataljon kuulus Kirde-Ukrainas paiknevasse raudteevägede brigaadi, meie pataljon oli Harkovi linnas, kus ka brigaadi staap, muud pataljonid laiali (Lozovaja, Izjum ja mingi B-tähega koht, mis mulle hetkel meelde ei tule).


B.

...eestlasest ohvitsere oma teenistuse jooksul 80-82 ei kohanud...küll aga oli patül leedukas, selline ... suht normaalne, kutsus ikka zemljakiks...leedu ajateenijaid oli meil palju, eks tema aur läks peamiselt nende peale...hiljem oli ta Leedu vabariigi sõjakoolis (või midagi sellist) pioneeriala õppejõud olnud, praegu pidada pinsil olema...
...ja ühte lätlast mäletan ka, olin komandeeringus ja just hüppesse minemas, kui talle vahele jäin, saatis kasarmusse tagasi ja ähvardas natuke, nii nagu kombeks oli...rohkem selle ma selle mehega ei kohtunud... samas komandeeringus oli üks väga norm pihkva venelane, 2-aasta leitnant, tema laenas oma erariideidki, kui vaja oli...ja pidas end seal ukrainas rohkem balti kui vene meheks...

63-66 Serpuhovis, komandir polka polkovnik Pusta- vandus vene keeles
ja eesti poistega rääkis eesti keeles- igatahes meie rooduka pani paika kui see meid fašistideks sõimas- Hiljem viidi kuhigi okrugi üle ja rohkem ei tea tast midagi- olla saanud kindrali pagunid ,a see oli kuulujutu tasemel.

Ben, kas vanemleitnant Lokk võis olla Arne Lokk, endine eridemineerija?

Trehvasin eestlasest sidevägede leitnanti-kaheaastameest Bakuu sõjaväehospidali kõhutõveosakonnas. Nime kahjuks ei mäleta. Hiljem sai hüppes korra neil külaski käidud (seal oli veel paar temasugust), elasid kuskil hirmsas urkas. Normaalsed vanad ühesõnaga.Aasta oli 1985.

Lätis, Leedu piiri lähedal paiknenud õhutõrje raadiotehnilise polgu (vägede, mitte territoriaalne PVO) ehk väeosa 31794 komandör oli leedukas, polkovnik Brazjulis. Oma kaasmaalastega ajas äri ja müüs väeosa suurelt territooriumilt raiutud metsa.
Saaremaal, Kuressaares oli piirivalves eestlasest major ja õhutõrje linnaku riidelaos eestlasest prapor.

See Kuressaare eestlasest major oli ilmselt Evisalu?

Meil oli üks elus kapten-kapten Helme. Teenistuskoht siis 38s ODSB kangelaslinnas Brestis. Minuteada see kapten koos vabariigi tulemisega ka kodumaale naases, a päris 100% kindel ei ole.A igavesti normaalne mees oli iseenesest-sõdurite seas vägagi lugupeetud.

Lisaks Evisalule oli Kuressaares ja vist mingis muus piirivalve väeosas (Kipi-Koovi vist) veel selline sümpaatne major - Tõnu Prei. Nüüd peaks olema mingi saarlaste lehe toimetaja või ajakirjanik seal.

Teine mees, kes elab Kuressaares ning teenis põhiliselt Dejevos, on erumajor Sulev Truuväärt. Temaga käisin isegi seal Dejevos eraekskursioonil ühel suvel - väga huvitav oli. Pakkusin ka ming aeg tagasi välja siin võimaluse, et kui huvi on, siis äkki kaupleks mehe uuesti neid radu ülevaatma, kuid siis jäi see kõik huvipuuduse taha. Samas oleks see ju mõeldav kasvõi see kevad/suvi, kui huvilisi oleks ja kui vana major nõusse saada...

Saaremaa piirivalvemajori kohta ei oska kinnitada, kas oli Evisalu, kuid mees oli Saaremaa militaarajalugu väga hästi tundnud. Ise pole kohtunud.
Siis oli veel alampolkovnik Arno Tiit (Tiidt). Teenis ka Eestis sapööripataljoni komandörina. Pärast vabariigi taastamist õpetas mõnda aega tolleaegses Tallinna Politseiprefektuuri õppekeskuses lõhkeasjandust ja lahingumoona, kuid pärast pööras veidi ära. Oli ajalehetoimetuses õppegranaati demonstreerinud kui tema artiklit ei tahetud vastu võtta.

Kunagi oli Hiiumaal Heltermaa sadamas dokumente kontrollima ka üks eestlasest major. Äkki seesama Saaremaalt. Lugu jäi meelde seepärast, et minu ees olid järjekorras kaks tüdrukut, kes risisid võõraste passidega (endal luba polnud) ja siis arutasid üsna valju häälega, et tea, kas ikka läbi saab, äkki tunnevad ära.
Siis oli ehmatus küll kui kontrollija ka eesti keelt rääkis. Igaljuhul saarele tüdrukud said, kas siis ei kuulnud mees neid või ei tahtnud kuulda

karrvik kirjutas:Meil oli üks elus kapten-kapten Helme. Teenistuskoht siis 38s ODSB kangelaslinnas Brestis. Minuteada see kapten koos vabariigi tulemisega ka kodumaale naases, a päris 100% kindel ei ole.A igavesti normaalne mees oli iseenesest-sõdurite seas vägagi lugupeetud.

Kas Albert HELME? Ja mis aastail ta seal Brestis ka teenis?

Kui on sama mees, siis praegu Kaitsevaes kolonelleitnant.

ise olin seal 87-89 kevad-oli ta seal enne mind ja meist sinna ta ka jäi........a oli ta Albert või miski muu, krt teab-selline pikemapoolne heledamat verd mees oli. Ja seal oli ta roodukomandöri staatuses.
Komandir pervovo dessantna-sturmavovo rota.