www.militaar.net

Mul oli isa üle 20 aasta doonor, saatuse iroonina suri ta veremürgitusse.

Olen ka 13x verd andnud. Lihtne viis teisi aidata ja kunagi ei tea, millal endal sellist abi vaja läheb.

Endal suhteliselt kindel plaan isa eeskujul doonriks hakata, selleks peab aga veel mõned kuud vanemaks saama... Teatavasti on doonoruluseks vajalik 18 eluaastat, parandage mind, kui ma eksin...
Tekkis üks küsimus ka: Kui tihti lubatakse üldse verd andmas käia?

Vereloovutuste vaheline intervall peab meestel olema vähemalt 60 ja naistel 90 päeva. Naised tohivad verd loovutada 3-4, mehed 4-5 korda aastas.

Plasmat võib tihedamini anda.

Alustasin selle aasta aprillis samuti vere andmisega - nüüdseks on seda kaks korda tehtud ja kavatsen ka edaspidi sellega tegelda. Peamiseks motivaatoriks on ikkagi hea enesetunne mida verevahetus annab, loomulikult lisandub siia ka emotsionaalne rahulolu.

http://www.verekeskus.ee/ Siit saate vastused oma küsimustele

Huvitav.
Ei leidnud , kas ma võin anda verd , kui olen lasknud äsja tatoveeringuid teha. Sõjaväest mäletan , et ei tohtinud.Verekeskuse lehel pole ka sellest juttu tehtud.
Kuskilt on kõrvu jäänud , et aasta aega peale viimast korda ei tohi.

Naha läbistamisprotseduuridel on oht saada viirusnakkus, mis kandub doonori vere kaudu üle patsiendile. Seega, kui Sul on olnud vereülekandeid, nõelravi, tätoveerimisi või naha augustamisi, saad verd loovutada 6 kuu möödudes.

http://www.verekeskus.ee/index.php?lang=est&id=2,27

Tänud
Algselt tundus see nagu naiste osa ja jäi lugemata.

Takishi kirjutas:

Doonorlus (ladinakeelsest sõnast "donare" tuletatud mõiste, mis tähendab annetamist, heategevust või kingituse tegemist) on terve inimese (doonori) poolt oma eluskoe (vere) või organi vabatahtlik loovutamine inimesele, kes seda vajab.

Seni oleme rääkinud doonorluse sellest osast, mis käsitleb verd...
organidoonorlus on millegipärast päris kõrvale jäänud.

Palju üllam oma kaaslaste suhtes oleks see, et militaarhullud, sealhulgas kindlasti kõik harrastussapöörid mõtleks sellele, et võib tekkida olukord, kus endal katkeb side maise kehaga, kuid mõni organ on ehk veel kasutatav ja valmistaks mõnele siiajääjale suurt rõõmu...

(PS. Ise ei saa kahjuks head eeskuju näidata, sest minu organid on enamasti bandiidi kuulidest läbipuuritud, mürkkemikaalidest läbiimbunud või lihtsalt ärapeetud... )

ProPatria

Selle organdoonorlusega on meie maal veidi nutused seisud. Kui endal on olames doonorikaart, siis on kõik ok. Aga jamad algavad siis, kui pole ja keegi lähedastest pole nõus sind varuosadeks jagama. Aga sellest aastast vist sai Statoili tanklatest ja mingitest apteekidest seda doonorikaarti. Täidad ära, paned rahakoti vahele ja kui siis siin ilmas kõik on, siis saad ehk teha mõne inimese õnnelikumaks. Pealegi kui ongi maks ära veidi joodud, siis sarvkestad ikka lähevad loosi.

Varemalt sai verd antud. Annaks edasigi aga enam ei sobi doonoriks. Sageli tuli küll õhtul kodus meelde et täna vist oli see päev kui verekeskus kohal oli, kui aga hakati personaalselt postkaarte saatma, tabasin sagedamini.
Organeid oleksin nõus andma ja ka lähedased teavad seda, seda doonorikaarti rahakoti vahel pole sest pole kusagil ette jäänud.

mingid doonorid on ka sellised, kes loovutavad oma keha arstiteaduskonna tudengitele lõikumiseks ja harjutamiseks või nende käest eelnevalt luba ei küsita?

Palju üllam oma kaaslaste suhtes oleks see, et militaarhullud, sealhulgas kindlasti kõik harrastussapöörid mõtleks sellele, et võib tekkida olukord, kus endal katkeb side maise kehaga, kuid mõni organ on ehk veel kasutatav ja valmistaks mõnele siiajääjale suurt rõõmu...

Kindlasti oleks südant soojendav näha milneti ostu-müügi rubriigis teemasi.Vahetada töökorras neer mp salve vastu või midagi säärast.
Enda panus veredoonorlusse on siiamaani 2liitrit. Ja kui kunagi peaks endal puudus kätte tulema siis üle 2l kindlasti omale sisse ei lubaks panna.
Eriti närvi ajavad igasugused parasiidid nagu hujehhoova tunnistajad kes ise ei anna.Aga kui juhuslikult häda käes on siis teeks küll oma usulistest tõekspidamistest järeleandmisi.