www.militaar.net

potentate kirjutas:
Elektrimootoritest .... mõtetu ju tankil. Pannud otse diislilt... hea idiootsus oli sinna elektrimootor panna vahele ... kulutad räigelt kütust, et elektrit toota, ja selle kõige käigus on kadu suurem kui kasu :S

MÕTETU!

Its power would have come from two MAN V12Z32/44 24 cylinder Diesel marine engines with 8500 hp each or eight Daimler-Benz MB501 20 cylinder Diesel marine engines with 2000 hp each to achieve the 16000 hp needed to move this tank.

lugesin selle mause kohta... selle tillukese 118 tonnise junni kohta! Tollel oli Diiselmootor ja kaks elektriajamit!

Mingist võimsusest alates ei kannata eriti tavalist sidurit ja käigukasti enam kasutada. Vedurite puhul on vist mingil 1D12 mootoriga junnil veel mehaaniline ülekanne vist. 300hj paistab piir olevat, sealt edasi on moes hüdroülekanne, tuhandeid hobujõude ei kanna seegi enam üle.

Rotti ja hiirt on seni loetud kurioosumiteks, eeskätt nende kaitsetuse pärast lennukite suhtes. Aga kuda oleks asi siis olnud, kui ülemvõim õhus olnuks nende poolel?

Tunduvalt levinum näide on nö Belaz-i tüüpi kaevanduste üliraske veoautod. Nendel on ka nii, et diisel ajab generaatorit ringi ja iga ratta juures on elektrimootor. Hüdroülekanne on rohkem levinud väiksemate ehitusmasinate juures, kus on vaja räiget pöördemomenti. Probleem suurte puhul selles, et traditsiooniline kardaanil põhinev ülekanne on nii pagana raske, et muudab asja mõttetuks.

Ma ei mõelnud seda kanget hüdroülekannet, vaid hüdraulilist käigukasti. Kergematel diiselrongidel levinuim jõuülekanne.

Meie kohalikel diiselrongidel on selline kange hüdroülekanne (kõverik pump, mille sees ringlevad silindrid pumpavad õli selle ringlemise kõveruse tõttu, torud ja nende otsas pumbaga sarnane hüdromootor) töös jahutusventilaatori ajamina. Seal on muidugi meeletud surved ja nõukogulik konstruktsioon ei taha hästi vastu pidada, kui suurte pöörete pealt ventilaator järgi läheb. Torude kõhkemisi tuleb tihti ette.