Kaart aastast 1947

[istorik]

Sissesõiduloaga ma pidasingi silmas, et nii Puhatu LK kui karjäärid on paigad, kus kehtivad teatud reeglid ja eks piirivalvegi huvitu seal piirkonnas ringiliikujatest.
NB! Ega see 1947.a. kaart mingi superharuldus ole, Maaametis selliseid ja teisigi kilodega avalikuks kasutamiseks.

[plekkpea]

Kas on siis kedagi kinni peetud nö. metalliotsija näpus?

[istorik]

Isiklikult ei ole sellise juhuse pealtnägija olnud ja minuga pole ka kunagi probleemi tekkinud, sest mul ei ole metalliotsijat ega ka sarnast huvi!
Kui võrrelda Krivasood Sinimägede piirkonnaga siis õnneks pole ka selliseid barbaarseid kühvlimehi ma Krivasoos kohanud. Tuuseldamisjälgi olen leidnud küll Gorodenko ja Poruni piirkonnas aga sealt põhjapoole, just LK aladel, on ikka tõeliselt metsik ja inimtühi.
Sissesõiduloaga kaasnevad lihtsalt tõkkepuude võtmed, et saaksid nad avada ja enda järel sulgeda!

[aivar]

Selge see et vana kaarti saab kasutada vaid uuega koos ja väike retk sinna võtab vähemalt kolm päeva.
Kui keegi seal kolanud on siis võiks ka kirjeldada kuidas oli ja kuskohast kõige parem läheneda.

[hillart]

Maa-ameti lehel on 1:50 000, kui siin oli praegu juttu 1:25 000-st.
50 000-lisel puudub kirjeldatud detailsus.
Isegi ei teadnud seni, et venelased 25 000-list kaarti kusagil kasutasid, sest satndardile vastas taktikalisel tasemel 50 000-line.
Kuid kuna asjal on ikka jumet ja huvilisi mitte kümnetes, vaid sadades ja isegi enam, siis ...
Mida teha?
Kuidas teha selliselt, et ka laiem üldsus sellest suurepärasest materjalist osa saaks?

[aivar]

Hetkel pole mõtet privas paluda kaardi müümist kuna ma ei ole raha peal väljas ja sain selle koopia tingimusel et seda üles ei riputa!
Küsisin ju vaid kas keegi teab mõnda legendi ja kutsusin kaasa.
Kaardilt näen et väliraudtee algas Konsu järve kõrvalt ja jooksis alguses paralleerselt Konsu kanaliga,kui kellegil on samasugune kaart kas ta võib seda kinnitada,äkki ostsin hoopis mingi hästi joonistatud koopia?Kaart olevat saadud naaberriigist!

[soadf]

Keegi Tõnismäe arhiivist on uurinud? Seal peaks olema nii Vene kui ka Saksa aegseid kaarte.

[istorik]

Paralleelselt Konsu kraaviga- pigem läänest- itta kulgev haru on Konsu kraavist veidi põhjas, paralleelne Kirjaku kraaviga. Ja lõunast- põhja kulgev haru kohtub Putkis Konsu kraavi ja läänest- itta kulgeva haruga. Aga läänepoolne haru tuleb küll sealt Konsu järve piirkonnast.
Legendide koha pealt hetkel midagi ei meenugi, iseenesest võiks ju üles otsida selle koha, kus eestlaste (300.eriotstarbeline diviis) positsioonid lähevad üle sakslaste positsioonideks (11.jalaväediviis) või soosaare, kus toimus 3.08.1944 lahing 2. ja 3.prk ning ründavate vene üksuste vahel.
Aga ma arvan, et eelpool nimetatud paikade leidmine on peaaegu võimatu tänu muutunud looduspildile või pealesuruvatele karjääridele?

[aivar]

Uurisin just vana kaarti ja võrdlesin seda tänapäevasega,arvan et soosaared kus toimusid lahingud aug.algus 44a. peaks olema leitavad kuna silma järgi ei tohiks karjäärid sinna veel ulatuda.Jalgrajad on ka punktiiriga märgitud kuidas soosaartele saab aga 60a. on möödas.

[Lemet]

Pisike tähenärimine-art. voronki peaks olema mürsulehter,art. on lühend vene keelsest artelleriiskii,kuna pommid on rohkem lennurünnaku tema.See siiski rohkem semantika,sisuliselt tegu siis auguga maapinnas.

[ictta]

kaardi näidis http://beta.album.ee/node/9662976/50041270 .

[istorik]

Kamraad iccta kaart on väga huvitavast piirkonnast- kaardi viimasest põhjapoolsest paralleelist hakkasid sakslaste positsioonid, paralleeljoonest lõunasse tulles mööda väliraudteed olid kaitsel kuni 17.09.1944: I/4.prk, III/3.prk, III/2.prk. (Praegu algavad umbes samast joonest karjäärid)
Augustis 1944 käisid just seal kõvad lahingud kui venelased pressisid ennast eesti ja saksa üksuste liitekohalt läbi. Vasturünnakule paisatigi III/3.prk ja rinde kindlustamiseks toodi sinna I/4.prk- muidu pidi seda piirkonda mehitama 2.prk.
Augusti esimesel poolel 1944 suudeti rindejoon meie üksuste toel siiski kindlustada kuna aga piirkond väga soine siis kasutati vastupanupunktide taktikat mitte ühtset kaevikuliini. Korralik kaevikuliin saab alguse selle kaardi allservast- I/2.prk positsioonid.
Tänapäeval on kenasti aimatav väliraudtellin- korralik metsarada, liipreid ja rellsse leidnud pole. Samuti võib hoolikal jälgimisel metsaall täheldada punkriauke ja kaevikujuppe, u.põlvesügavusi. Aga leida neid ikkagi üpris raske, põlismets ümberringi ja soogi kohati täis kasvanud padrikuks, lisaks laiad ja sügavad kuivenduskraavid- tihtipeale ületamatud!

[ictta]

mul plaanis väliraudtee läbi käija

[istorik]

Hea mõte, eks olen minagi seda feldbahni mööda palju käinud aga kohati on loodus ja inimene teinud oma töö- ei leia rada üles, võid mööda panna ja nõnda seiklema jäädagi, eriti raba peal! Sildadega sama lugu, kunagisi pole alles ja uusi pole ehitatud, ojad-kraavid aga laiad ja sügavad.

[ictta]

enne minekut võtan sinuga privas ühendust, ehk oskad mingeid soovitusi anda. millest hoiduda või mida jälgida jne. ise olen väikese jupi gorodenka juures läbi käinud.
aga kaart on hea. mõne kohapeale on isegi okastraat tõkked peale märgitud