Minu arvates on natuke ennatlik Našiüllitisele käega lüüa, hoolimata sellest, et tegemist nn "Lada-auto fenomeniga ja emissaride tobe-tigedate väheintelligentsete nägudega". Kui vaadata, mida nad suutsid seal järvekese ääres siiski organiseerida ja mida nad üldse organiseerivad, on lühinägelik asja ka otseselt alahinnata.
Mis puudutab lõppprodukti, siis eks need nö mordad ole ikka nagu nad alati on olnud (parim näidis on vist hr suursaadik!) ja töökultuur selline nagu ikka. Asi, millega nad aga siiski täna laineid suudavad lüüa, on noorsoo ühiskondlik organiseerimine ja koostöö. Kui see kõik rakendatakse ka võltsideoloogia ("suveräänne demokraatia" vs "deržava") käsutusse, on tõepoolest võrdlemisi murettekitav.
Idee seisneb selles, etvenelastelt arukamaid detaile omal moel üle võtta, aga samas ise ühtlasi paremini teha. Rahvakeeli võiks siis nimetadagi, et "vasta vaenlasele tema enda relvaga" ja vaenlasteks nad meid seal teatavasti ka otse kahjuks on tituleerinud.
Ka meie noortele kuluks palju rohkem ära üldist kodumaa patriotismi, kui seda praegu on. Täna võrdub sõna "noor patrioot" sageli vaid tanksaabaste ja bomberiga. Samuti mingite koomiliste vanatüübiliste siniste vormidega ja kaelarättidega "erakutega" paraadil. Minu arvates ei toida neist kumbki variant, sest organisatsioonid on suunatud enese sisemusse, mitte endast väljapoole. Pigem nagu kellegi mingi omapärane eralõbu. Ühed otsivad linnast neegreid, teised mängivad võsas ringmängukesi. Arvestatav rahvuspatriootlik ühiskondlik produkt puudub mõlemal puhul.
Vaja oleks asjale läheneda uuendusmeelselt. Bomberimeestest ilmselt midagi ei tule, kuid Noorkotkaste organisatsiooni võiks küll kord tänapäevaseks reformida.
Ajateenistusse mineku motivatsioon ja riigikaitsevalmidus on meie noortel täna erakordselt nõrk. Noorkotkaste ülesandeks võiks teha selle arendamise ja ka riigikaitseõpetust võiks tihedamalt kotkaste tegevusega siduda. Našid Venemaal võib-olla oma enda sõnutsi "unikaalse projektiga" ehk väga suurt ajateenistusvaimustust esialgu ei saavuta - põhjused sügavamad, kuid Eestis võiks see olla küll võimalik.
Me ei kasvata sel juhul NK baasil laste armeed, vaid:
1) anname neile riigikaitselist õpetust ja valmistame noori ette ajateenistuseks ja/või KL-i astumiseks, sisendades ühtlasi patriotismi, mis toetub käega katsutavale reaalsusele (militaarsed oskused),
2) selgitame Eesti omariikluse ajalugu, et neid ühiskondlikult ja vaimselt arendada,
3) kutsume nad sportima, et arendada terveid eluviise ja tekitada hasarti.
Taolise tegevuse juhtimiseks ja koordineerimiseks on vajalik küll teatav militaarne struktuur, kuid see pole probleem. Sõjalises formeeringus tuleb läbi viia ka väliväljaõpet, kuid see toimib hästi (omad kogemused). Samuti noortele ülimalt põnev ajaviide - tõmbab peale esimest paari korda u 3x enam, kui ringmängukesed, lõkkejutukesed ja matkamine. Militaarosa nimelt sisaldab ka rännakut.
ei garanteeri väikerahvaste tulevikku. Oma noorsoopoliitikaga, õigemini selle puudumisega, hävitame ennast...hävitame oma riigi, devalveerime eestluse.
