www.militaar.net

Ise käisin aasta tagasi Omaha beach'il. Oli päris huvitav oma silmaga näha. Minu jaoks oli parimaks muuseumi elamuseks see: http://web.ukonline.co.uk/gaz/bt.html Väga palju Saksa kraami ja tehnikat. Muueseumi kõrval asub sobivalt ka kämpinguplats, hea ööbida.

Huvitav suhtumine on prantslastel vanasse sõjatehnikasse!
Lõppkokkuvõttes lasevad roostel kõige sellega arved klaarida.
Ei tea, kas on tegemist mingite euronõuetega museaalsete väärtusete originaalilähedase säilitamise osas?
Või maksavad veel täiendavalt "boššidele" kätte vana asja eest ja lubavad va roosteussil asja lõpule viia?
Või on konnadel, nagu alati, raskekujulised organiseerimisprobleemid?...
Igatsugu imelikke mõtteid tuleb pähe, kui seda lageda taeva all ja soolastes ookeanituultes hävinevat militaartehnilist varandust vaadata ...

Ehk ei oska? Alustaks kõige lihtsamast põhjusest!

Seal kandis on kogu rannik punkreid jms. täis. Olin 2 aastat tagasi seal kandis tööl, sellises linnakeses nagu St. Nazere. Seal oli terve mereäär punkreid täis. Linna keskel mere ääres oli saksa allveelaevade baas, igavesti suur betoonmonstrum.
Ja oma sõja aegseid liitlasi ei ole prantslased unustanud,kuna linnas oli täiesti olemas ,nii uskumatu kui see ka pole, J.F. Stalini nimeline tänav. Liitlasvägede tuntumate kindralite nimelised tänavad olid ka olemas.
Kahjuks arvuti kõvaketta kõrbemine kaotas ära kogu mu pildimaterjali selle koha kohta....

Pilte liiva mattunud betoonkärakatest saab näha ka GoogleEarthist.
44°37'25,68" N, 1°15'25,32" W

Cap Ferret' poolsaar, kena koht, puhta liivaga hää rand.
Atlandi tormid on kindlustuste alt liiva ära uhtunud ja nii nad seal igatepidi läänetuulte vallas kreenis vedelevad.
Olin seal juuni lõpus k.a., aga endal jäid jäädvustused tegemata, sest läksime kaasaga piki randa lonkima, a fotoka jätsin koos riietega maha.
Hiljem ei viitsinud uuesti kah mingite kivikamakate pärast tagasi löntida.
Niigi palav päev oli ja saime päiksest üsna põlenud oleku .

A muidu prantslastest siis...
Ega neid suurt sittagi ei huvita selline värk. Hakkasin oma elupaiga lähiümbrusest otsima väga vanu losse, aga mida pole, seda pole. Lihtsalt neid ei ole enam alles. Lammutati, ehitati ümber, ehitati uuesti, lammutati jne... ja pilt on säärane, et vähe on säilinud. Needki viletsas korras.
Neil pole sääraseid asju tarvis.
Elu läheb edasi, milleks vana tarvis - pähh. Umbes säärane suhtumine.

Oli muidugi loss või kindlus, milles juba 700 aastat elu sees, ühe ja sama perekonna valduseski, aga nii üle ehtatud, et 14. sajandist pole midagi säilinud.
Vot sellised lood.

Ahjaa, ei maksa nüüd arvata, et kõikjal üle maa taoline mõtte- ja tegutsemisviis normiks.
Mina olin aastakese Akvitaanias e. Aquitaine's ja räägin sellest, mida sääl nägin.
Frangiriik on suur ja lai, liidetud kokku sadadest eri etnilisse gruppi kuuluvatest inimestest, kelledel oli kunagi oma kultuur ja keel, kuid kes on seda suurriigi mütsi all kiiresti kaotamas.

Tehtud-
ütleks selle peale ühe tuntud erakonna liider, parajalt paks ja ninasarvikut meenutav.
Ühesõnaga sai kogu Normandia maabumiste rannaäär läbi külastatud.
Kõik- Utah, Omaha, Gold, Juno ja Sword. Oli mida vaadata ja katsuda. Natuke Nõuka-aega meenutav mek on asjal man. Igas külas on vähemalt 1 tehnika kolakas keset küla postamendi otsas. Mõnel endast rohkem lugupidaval külal isegi 2 tykki. Kes vähegi on viitsinud maa sees sonkida ja kraami kokku ajada on endale muuseumi teinud. Tavaline plekk angaar püsti ja ongi muuseum valmis. Ja seda mis seal sees ja väljas vaadata- on oi-oi kui palju.
Ametlikud külastus-keskused ja memoriaalid on muidugi omaette teema.
Korras, hooldatud ja puhtad. Enamasti ka oma giididega.
Juno- beachil Canada muuseumis oli giidiks tütarlaps Torontost, Kelle vanaisa oli pärit eestist. Sai talle kingitud pärast ekskurssi veel Kalevi sokolaadi tahvel. Silmadest oli näha, et kui vähe on rõõmuks vaja teha. öeldakse et andmisrõõm on veel suurem kui saamisrõõm. Nii et mul oli suurepärane tunne näha kui tähtis see talle oli. Igaks juhuks viisakusest jätsin küsimata, et kuidas vanapapi sattus läände. Kas põgenikuna läbi leegioni vää.
Jänkide kalmistul-memoriaalis sai läbitud turvaväravad nagu lennujaamas. Otsiti veel lisaks metalliotsijaga ka läbi. Ju neile tundus eestist pärit mootorrattur piisava terroristina.
Üüratult sügava mulje jättis Arromanchese silla muuseum. Kuidas tol-ajal 1944 aastal lahendati üks suuremaid logistika probleeme. Lihtsalt uskumatu milline ajutine sadam sinna paari nädalaga ülesse pandi.
Ega kõike ei jõuaksi ümber jutustada. Kellel vähegi võimalust. soovitan soojalt. Seda kõike peab ise nägema.
Ilmad olid super. Õhk 24-27 sooja. Vesi rannas nii 18-19 ( perse tunde järgi).

Ehk saan kunagi mingi valiku piltidest ka kuhugi ülesse.

paar aastat tagasi sattusin olude sunnil omaha beachˇile üks õhtu viimase valgega ja jõudsin sealsetest suurtükkidest ja dessant-paatidest mõned kiired pildid klõpsata. kuna vaadata oli seal tohutu palju (mitmed muuseumid ja sadades tonnides rasketehnikat) aga tollal oli kiire siht eesti poole vurada, siis mõtlesin, et poleks paha mõte sinna uuesti minna ja rahulikult rannad ja rauad üle vaadata. peaks järgmisel aastal suve poole formeerima ühe väikse seltskonna selleks otstarbeks, vahemaa pole ka teab mis pikk, 2700km umbes ja paar öö-päeva sõitu. kättevõtmise asi

1koht vaba neljases autosuvilas reisiks Poola (Hitleri hundipesa) Saksa (Laevastiku,lennustiku ja tankimuuseum) Belgia (Oostende,Bassendale) Prantsusmaa ( Normandia, Lorient) Reisi pikkus a-la 7500 km-t ja kestus 2 nädalat (Märtsi viimane ja aprilli esimene nädal) Osalustasu 250 eur-i(autorent) + solidaarselt söögi,kütuse ja teekulud!
Huvitatul palume nädala jooksul vötta priva kaudu ühendust!

Hetkel Normandias siis olukord selline, et see Biitside vaheline tee on läbisöidu keelu märke täis topitud (Coleville -sur-mer, Sainte Honorine), ärge pange tähele, söitke lihtsalt mööda. See vist ongi turistide kiusamiseks.
Köige suuremaks üllatuseks oli Overlordi muuseum! Keskmine muuseum, aga tehnikat äärest-ääreni täis topitud.
Kalmistu ja Overlordi muuseumile läheb pool päeva ära.
Carentain-i nimelises linnakeses saab diislikütet 1,25-ga! (tee D 974) Carrefouri marketi automaattanklas, Lidl on teiselpool teed!
Kui on vaja midagi spetsiifilist teada vaja, vöib alati küsida!

https://www.youtube.com/watch?v=QhyVcs8PuR0

7 tundi tihedat tööd ja üle 2000 surmatud vastase. Kas tal oligi seal teist varianti?