www.militaar.net

paluks siiski vahet teha, kas lastakse üle metsa või otse õhku. Esimesel juhul säilib kuuli horisontaalne kiirus tervel teekonnal ja liikumine on suhteliselt stabiilne. Teisel juhul väheneb kiirus mingil hetkel nullini, kuul hakkab alla kukkuma ja ei pruugi sõltuvalt kujust üldse stabiilne olla, näiteks laperdab igatepidi. Siit ka väike erinevus tapmisomadustes.

Tere


Kui ma ei eksi siis selleks, et inimese nahast läbi lasta peab kuuli kineetiline energi olema vähemalt 10kg/sm2. Ehk siis teeb välja, et ruutsentimeetrile 10 kg.


Vahur

PANZER kirjutas:Kui ma ei eksi siis selleks, et inimese nahast läbi lasta peab kuuli kineetiline energi olema vähemalt 10kg/sm2. Ehk siis teeb välja, et ruutsentimeetrile 10 kg.

Kas sellistes ühikutes mitte rõhku ei anta?

Teemakohane pilt:

Hmm..Kunagi nägin müüdimurjate saadet. Seal oli seda teemat puudutatud. Postitaksin ka selle osa siia foorumisse:
http://tv-links.co.uk/listings/1/61

sealt Season 4 all: Bullets fired up.

Mumeelest käib asi nii- kui kuul säilitab oma ballistilise trajektoori, võib ta alla lennates tappa.

Kui lasta otse üles, siis tuleb ta alla juba nii, kuda jumal juhatab, st mitte ballistilist trajektoori mööda. Ja ta tapavõime on piltlikult selline, nagu samas kaalus oleval kivikesel.

St tapmiseks peab relvatoru olema täielisest zeniidist pisut-pisut kõrvale kallutatud.


Eks lükake mu jutt ümber, targad mehed. Sest mäletatavasti olen sõjaväe jooksul kaks korda automaati käes hoidnud. Ja mitte kordagi paugutanud.

Tarmo jutuga täiesti nõus!

Aga mis me siin tühja lahmime, arvutame selle parem välja. Meid huvitab allakukkuva kuuli energia, selleks on vaja teada selle aerodünaamilist piirkiirust, ehk kiirust, millest suuremaks langeva kuuli kiirus tänu õhutakistusele ei kasva. Selleks arutusvalem:

mass x kiirendus = takistuskoefitsent x õhutihedus / 2 x kiirus ruudus x ristlõike pindala

kuuli massi võtame 8g
maa raskuskiirendus 9,81 m/s2
õhutakistuskoefitsent kuulile 0,3
Õhutihedus 1,225 kg/m3
kuuli ristlõike pindala 45,6 mm2 (7,62)

kiirus = ruutjuur [8 x 9,81 x 1000000 x 2 / (0,3 x 1,225 x 45,6 x 1000)] = 96,8 m/s

Sellise kiiruse saamine võtab aega 10 s ja selle aja jooksul läbib kuul ca 540 m. Et otse üles lastud kuul lendab kõrgemale, ei vaja vist tõestamist.

energia = mass x kiirus ruudus / 2 = 0,008 x 96,8 x 96,8 / 2 = 37,5 J

Ma ei ole küll väga kindel, kuid minu mäletamist mööda loeti tapvaks poole väiksema energiaga kuuli. Kui keegi viitsib mässata dif.võrranditega, siis on ilmselt võimalik saada täpsem tulemus.

Kuda said õhutakistuskoefitsendi kuulile, kas sa mitte ei arvestanud seda terav ots ees liikuva kuuli oma? Kui aga kuul taevast alla kukub, peaks ta nagu loogiliselt võttes kukkuma tagumine (lame) ots ees, sest see on kõige raskem... Sellisl juhul on ka õhutakistus aga suurem...

Õhutakistuskoefitsent sai võetud poolkera kujulise otsaga silindrile. Täpset kuuli õhutakistuskoefitsenti ei õnnestunud leida ei teravik, ega raskuskese ees lendavale kuulile. Juhiks tähelepanu asjaolule, et kuigi kuuli tagumine lapik ots võib põhjustada suuremat takistust, kui poolkera, põhjustab kuuli alla langemisel taha poole jääv terav ots vähem pööriseid, kui silindri lapik ots. Et aga keeristel on õhutakistuse loomisel väga suur osakaal, eeldasin et minu poolt määratud õhutakistuskoefitsent on pigem suur, kui väike.

Tegelikult kui mõtlema hakata, tundub siiski ka see ebaloogiline, et kuul täpselt raskuskese, ehk tagaots, ees alla tuleb. Tagaotsa kuju on ju enamusel vindikuulidel kergelt kausjas ja seetõttu peaks ta ikka loperdama hakkama. See muidugi ainult minu loogika, aga ilmselt on võimalik kirjandusse kaevudes ka sellele küsimusele täpne vastus leida. Minujaoks on teema, et kui ohtlik otse taevasse lastud kuul tagasikukkumisel on, suht huvitav, kuna isegi rõõmsalt selliseid katseid teinud, et vindiga laks otse üles ja siis kõik kuulatavad, et kuhu kukub et ehk leiab kukkumiskoha ülesse ja siis näeb kui tugevalt on tulnud... On aga kukkunud alati piisavalt kaugele, et midagi pole kuulnud. Kunagi ühe järvepeal paadis sai sama katset tehtud spordikaga, siis saime endale kõige lähemale nii 30m kaugusele, hoolimata rohkest proovimisest, enamus kukkusid 50-70m kanti.

leidsin ühe artikli, mis kirjeldab sarnaseid katsetusi 1962a USA sõjaväes.

Refereerin: Lasti õhku 0,021naela (9,5g) kaaluv kuul, mis alla kukkus kiirusega 300 jalga sekundis (91,5 m/s). Nad leidsid, et allakukkuva kuuli energia (30 foot pounds = 41 J) on umbes poole väiksem, kui eeldatavalt inimese tapmiseks vaja (60 Foot pounds = 82 J. Paistab, et mu mälu vedas mind eelnevalt surmava energia koha pealt alt).

Kuid samas artiklis nimetatakse, et aastatel 85-92 raviti Los Angeles'e King/Drew Medical Center'is uusaastate ja iseseisvuspühade aegu 118 inimest, kes olid viga saanud allakukkuvate kuulide läbi. Neist 38 surid.

Seega võibolla pole kuuli kineetiline energia ainus määrav suurus. On kindlaks tehtud, et näiteks .38 (9mm) revolvri kuul tungi inimese nahast läbi ja vigastab selle aluseid kudesid veel kiirusel 191 jalga/sek (58 m/s). On leitud võrrandid, mille järgi on võimalik määrata kuuli inimese nahka läbivat kiirust kaalu ja kaliibri järgi. Selle järgi on .30 cal (7,62mm) kuuli nahka läbiv kiirus vaid 124 jalga/sek (38 m/s), ehk siis 90 m/s kukkuv kuul on igal juhul surmav.

Mõelge loogiliselt: allakukkuv kuul saab praktiliselt sama energia, mis kulub kuuli ülesse lennutamiseks. Mõned protsendid siia-sinna.

Selles asi ongi et ei saa sama energiat. Kuuli algkiirus on sõltuvalt moonast - püstolil ca 300-400, automaadil 600-900 m/s; kuid õhutakistuse tõttu ei saavuta kuul alla kukkudes suuremat kiirust kui 90-100 m/s, ükskõik kui kõrgelt ta siis ka kukkuma hakkab.

T-62 kirjutas:Mõelge loogiliselt: allakukkuv kuul saab praktiliselt sama energia, mis kulub kuuli ülesse lennutamiseks. Mõned protsendid siia-sinna.

Saab küll. Kuu peal näiteks, kus puudub atmosfäär. Maa tingimustes kulub energia õhutakistuse ületamiseks.