www.militaar.net

Brunneriga täiesti nõus. Sõltus väeosast ja loomulikult, esmajärjekorras juhtkonnast. Pole need õnnetud ajateenijad võimelised üksi tekitama totaalse kaose.

no väeosades kus õnnestus viibida oli pidev bardakk,utsekas oli küll näiline pokazuhha aga tegelikult tehti kõike tserez hui

lineikades oli bardakk elu põhialus,ka väliselt ,muidugi eks aegajalt (no kuus korra-kaks kui mingite kõrgete ülemuste visiiti oli oodata)

põhiline suhtumine teenistusse oli pohhuism

ja ega ohvitseridel oli ka pohhui veniki

aastad siis olid 87-89

politrukkide ajupesu küll tehti iga pühapev korra aga ega see kedagi dzotile viskuma ei innustanud

No ma tullin Odessa voennöi ookrugist ära aastal 85 kevadi. Aasta alul hakkas pihta see kadreerimise värk -siis vaatsi kah ,et hakkas örnalt pohhuju köigil olema. Eks visatigi üleliigsed pohhuid kusagile mujale,alles jääti need kes olid töesti spetsid (ohvitserjoo)!
Ju siis selle "gorbasulaal" see pohhuism areneski-sitad saadeti nahhui ja neil sittadel oligi siis köik pohhui.
Kudas Eesti Kaitseväges- algus aastatel muud ei kuulnugi ,kui ,et eestimees niuksub "a mul pohhui". Äkkitselt see lause ka üle toodud vene kroonust?!
Kuram,vale teema vabandust!
Jutt pidi olema "paelanduses"- mu meelest pöle sellel kaprali auastmel häda ühti. Vaevalt ,et Eestis seda päris niisama saab- pääb ikka öige södur olema! Kas on olemas ka see pruunikeelegapoisside värk?

Taasloodud EKV algusaastail, kui ma nende pajukil olin, siis nagu ennist ütlesin, sai jah selle ´´pruunikeelega´´ vähe kindlamalt endale triibu pääle, muidugi ka need, kes selle tõesti olid väljateeninud. Ise olin 94 sõjaväes, aga kuulsin sellist (ma ei tea kas see on lihtsalt folkloor või mitte), aga 92 või 93 oli visatud kuskil Eesti väeosas karbitäis pulke kasarmusse ja need kes jõudsid palju krabada (ilmselt üle 8 polnd mõtet ), siis vastavalt selle auastme said ja kes ilma see ilma. Mine võta kinni nüüd - võibolla on keegi veel siinolijatest seda kuulnud või isegi saanud...
Aga vene sõjaväes teeninud võivad ilmselt ka sellest rääkida kuidas ja mis rahvused eriti ``pruuni keelt´´ või rahakotti vilgutasid, et kodu minnes pagun tühi ei oleks...

Rahakoti vilgutamisest polegi nagu midagi rääkida. Kui mina teenisin, siis ilmselt keegi poleks selle peale tulnudki, et sel moel omale paugunitele midagi tekitada. Sest see oli lihtsalt võimatu!

pidasin selle rahakoti vilgutamise all silmas seda, et ilmselt igast väeosa kauplusest sai osta endale paguneid peale, mis siis väeosast juba väljas olles lihtsalt peale pandi, et kodu minnes ja saabudes uhkem tunne oleks. Samas ilmselt sihukesed mehed kui vahele jäid, et sõjaväepiletis on rjadavoi ja pagunitel ilutseb ´´adidas´´, siis nalja ei olnud...

Muidugi oli mõeldamatu, et reaalselt pistist andes sulle ametlikult sahkerdataks triibud... Karistus vahelejäämise eest olesk olnd ilmselt väga karm.

ei tea meil käisid väga mitmed demblid enne äraminekut väikese raha või poolikuga pisari juures strojevoi tsastis ja see tõmbas kõhklematult enamusele seersandi või st.seersandi auastme sisse,tempel juurde ja korras

kes kurat pärast teab kes või mis sa väeosas olid

viimasedki tsuurikud ostsid omale neid templeid

muidugi pisar oli ka dembel ja eks pajebat ,igal juhul jäi pärast mind veel sinna väeosasse passima

ta oli normaalne poiss,tulime temaga koos utsebkast ,mail olid head suhted,

oli reamees nagu minagi aga oli teine endale meisterdanud starsinaa pagunitega (üks lai triip pikuti) ja paljude kulinatega (mitmesugused märgid eesotsas gvardijaga) dembliülikonna,lõi starsinaa auaste ka sisse

pakkus et lööb mulle ka vanemseersandi aga mul polnud sellis jura vaja

vahele keegi nagu ei jäänud

Jällegi selline kirje tegemine ja templi sisselöömine välistatud. Meie asusime oblastis, päämaja aga Leningradis. Auastme vahetamise puhul korjati sõjaväepilet ära, viidi Leningradi, seal tehti lehele nr 8 vastav kirje, löödi sõjakooli pitsat ja kooli kaadriosakonna ülem polkovnik Pleve pani oma konksu alla.

Tuleb meelde et kord istusime rooduka kabinetis mingil nõupidamisel, (olin siis zam-kom zvoodi ülesannetes)kui sisse astus üks tsurka ja jutt oli selline "Tovariš kapitan rašrešite obratitsa kapten vastu što tebe nado
Tsurka tovariš kapitan ja hotsu što tõ tal moi odno lõtška. kapten:"a zatsem tebe eto nado" tsurka poedu damoi budu služit militcii bez lõtšek ne berut, i tvatsat baran dože nado. Kapten siis küsis et kas tahad need kakskümmend barani kah mu käest saada? Tsurka vastu ei mul kodus neid küll ainult lõtška nado. Kuni minu teenistusaja lõpuni oli see mees küll rjdavoi.

Tšurka oli siis ikka täielik tšurka. Miilitsasse teenistusse astumisel, kui läksid rea, või seersandi ametikohale, ei mänginud paelad mitte midagi. Polnud selliseid tingimusi ega piiranguid. Reamehena võisid rahulikult olla staršina ametikohal või staršinana seersandi omal. Pealegi paelte pealt ei saanud kopikatki juurde, erinevalt miilitsaohvitseridest.
Kõigele lisaks, poleks jefreitori pael andnud mitte midagi. Miilitsas oleks teeninud ikkagi reamehena, kuna sääl puudus jefreitori auaste. Kõik jefreitorid teenisid reamehena. Pärast algettevalmistuskursuse (utšebka) lõpetamist omistati meestele, kellel paelad puudu nooremseersandi auaste. Sõjaväes saadud seerupaelad ja ohvitseri auastmed tähekesed läksid automaatselt pääle.

Kas keegi teab, mis see palgavahe oli paelte pealt...

EKV-s 94 sai reamees 60 kr/kuu ja kapral + 5 juurde ning siis nsr. sai juba vist mingi +10 või 15 jne...

Aga vene sõjaväes oli vist juba tunduvalt suurem see rubalade ja kopikate vahe paelaga mees vrs. reamees, või mis?

Kas mõtled palgavahet vene kroonus, või Eesti KV-s? Kui vene kroonus, siis polnud mingit palgavahet. Ei maksnud pael, vaid maksis ametikoht. Võisid olla reamees rühmaülema asetäitja ametikohal ja said 13.80, olid samal ametikohal vanemseersant ja said ikka 13.80.
Seersant, kes oli maha võetud oma ametikohalt ja ole reamehe ametikohal, sai nagu reamees sõduripalka...

Vene kroonus said ohvitserid ka auastme pealt, kuid see oli väike summa. Põhiline oli ikka ametikoha tasu ja staazi pealt tuli ka. Muidugi oli veel kõiksugu lisatasusid vastavalt konkreetsetele teenistustingimustele.
Meil sai tänu staazile pataljoni staabiülem rohkem palka kui pataljoni ülem.

Meil vene kroonus selgisid tulevased triibukandjad ike üsna alguses välja.
Umbes nädalajagu pärast utsebkasse saabumist rivistati meid üles ja üks suur paks polkovnik luges ette nimekirja, nendest kes pidid järgmisel hommikul olema reisivalmis.
Nendest pojukestest saidki nelja kuu möödudes seersandid.
Valikuprintsiip jäi pisut segaseks, kuid torks silma, et 90% valitutest olid slaavi päritolu.
Kuigi utsebkas olid slaavlased selges vähemuses...

Meil küll ei tehtud vahet rahvuste järgi. Väeosas oli esindatud 4 vabariiki- Eesti, Läti, Leedu ja Valgevene, kuid eelistusi ei tehtud. Ainuke takistus võis olla vene keele äärmiselt nõrk oskus, kuid see ei puudutanud ainult baltikumi poisse, mõne valgevenelase vene keel polnud parem...