Vahet tehti reameestel ja üleajateenijatel ja allohvitseridel ja ohvitseridel.
Vahet tehti veel väeliikide tunnusmärkide ja trafarettide abil.
Käisepaelte ja mundri järgi olid eristatavad:
1. Maaväed
2. Ratsavägi ja jalaväe ratsaüksused
3. Merevägi ja merekindlused
4. Lennuvägi ja õhukaitse suurtükivägi
Selgelt eristatavad olid orkestrite orkestrandid.
Tervitustega ProPatria
Viktoriin
põhimõtteliselt õige, aga palun täpsusta.
Täpsustan omalt poolt: ma ei pidanud silmas erinevust väeliikide, ohvitseride/kadettide ja aspirantide/allohvitseride vahel vaid veel kahe kategooria sõjaväleste vahel (kelledest ühtesid siin Ameerikas, kus ma praegu istun, polegi, aga Eestis endiselt on) ja küsin, milles see erinevus seisis.
Täpsustan omalt poolt: ma ei pidanud silmas erinevust väeliikide, ohvitseride/kadettide ja aspirantide/allohvitseride vahel vaid veel kahe kategooria sõjaväleste vahel (kelledest ühtesid siin Ameerikas, kus ma praegu istun, polegi, aga Eestis endiselt on) ja küsin, milles see erinevus seisis.
Lasin selle 1936 a vormikandmise eeskirja uuesti silme eest mööda ja ei oska täpsustuseks vastata muud kui et teistest sõjaväelastest olid veel selgelt eristatavad üleajateenijad .
Erinevus seisis käisel olevates auastmetunnustes:
§ 88.
Üleajateenijate auastmed märgitakse kuue ja palitu varrukatel kullavärviliste kardpaelast nurkade ja kullavärviliste viieharuliste väljaõmmeldud või metallist tärnidega järgmiselt:
ohvitseriasetäitja - kahekordne nurk 120° all 10 mm laiustest paeltest;
veltveebel - ühekordne nurk 60° all 6 mm laiusest paelast 4 tärniga;
vanem-allohvitser - samasugune nurk ... 3 tärniga;
noorem-allohvitser - samasugune nurk ... 2 tärniga;
kapral - samasugune nurk 1 tärniga;
reamees - samasugune nurk ... tärnita.
Kahekordse nurga harude otsad ulatuvad varrukaõmbluste vahele; paelte vahe - 5 mm. Ühekordse nurga harude pikkus on 12 sm. Tärni läbimõõt on 15 mm.
Ühe tärni kandmisel asetatakse tärn 30 mm kaugusele nurga sisetipust; kahe tärni kandmisel asetatakse kumbki tärn 75 mm kaugusele nurga sisetipust ja 15 mm kaugusele nurga harudest; kolme tärni kandmisel asetatakse üks tärn esimese ja kaks tärni teise asetusviisi kohaselt; nelja tärni kandmisel asetatakse neljas tärn 15 mm nurga tipust kõrgemale.
§ 89.
Pluusi varrukatel märgitakse auastmed eelmises paragrahvis (§ 88 ) tähendatud korras, kusjuures nurga harude pikkus on 60 mm, tärnide läbimõõt 6 mm ja paelte vahe 2,5 mm.
§ 90.
Aspirantide kursuse lõpetanud üleajateenijad kannavad kuue ja palitu varrukatel auastmetunnusena lengiga nurka 120° all 10 mm laiusest kullavärvilisest kardpaelast ja tärne vastavalt auastmele (§ 88 ). Paelte otsad ulatuvad varrukaõmbluste vahele. Pluusil kantakse samasugust nurka, kusjuures nurga harude pikkus ja tärnid on samasugused nagu üleajateenijatel (§ 89 ).
Või pead Sa hoopis silmas reserv- ja erukaitseväelaste eristamist teistest?
§ 96.
Reserv- ja erukaitseväelaste eritunnus.
Reserv- ja erukaitseväelased kannavad kaitseväevormi juures eritunnusena kuuel ja palitul au- või ametastmetunnustest 10 mm kõrgemal 5 mm laiust neljaksmurtud kullavärvilist kardpaela, mille murdosa pikkus 15 mm, murdenurk 120°.
Pluusil kantakse eelmises lõikes tähendatud eritunnusena 3 mm laiust paela, kusjuures pael asetseb 3 mm au- või ametastmetunnustest kõrgemal ja paela murdeosa pikkus on 10 mm.
Tervitustega ProPatria
Erinevus seisis käisel olevates auastmetunnustes:
§ 88.
Üleajateenijate auastmed märgitakse kuue ja palitu varrukatel kullavärviliste kardpaelast nurkade ja kullavärviliste viieharuliste väljaõmmeldud või metallist tärnidega järgmiselt:
ohvitseriasetäitja - kahekordne nurk 120° all 10 mm laiustest paeltest;
veltveebel - ühekordne nurk 60° all 6 mm laiusest paelast 4 tärniga;
vanem-allohvitser - samasugune nurk ... 3 tärniga;
noorem-allohvitser - samasugune nurk ... 2 tärniga;
kapral - samasugune nurk 1 tärniga;
reamees - samasugune nurk ... tärnita.
Kahekordse nurga harude otsad ulatuvad varrukaõmbluste vahele; paelte vahe - 5 mm. Ühekordse nurga harude pikkus on 12 sm. Tärni läbimõõt on 15 mm.
Ühe tärni kandmisel asetatakse tärn 30 mm kaugusele nurga sisetipust; kahe tärni kandmisel asetatakse kumbki tärn 75 mm kaugusele nurga sisetipust ja 15 mm kaugusele nurga harudest; kolme tärni kandmisel asetatakse üks tärn esimese ja kaks tärni teise asetusviisi kohaselt; nelja tärni kandmisel asetatakse neljas tärn 15 mm nurga tipust kõrgemale.
§ 89.
Pluusi varrukatel märgitakse auastmed eelmises paragrahvis (§ 88 ) tähendatud korras, kusjuures nurga harude pikkus on 60 mm, tärnide läbimõõt 6 mm ja paelte vahe 2,5 mm.
§ 90.
Aspirantide kursuse lõpetanud üleajateenijad kannavad kuue ja palitu varrukatel auastmetunnusena lengiga nurka 120° all 10 mm laiusest kullavärvilisest kardpaelast ja tärne vastavalt auastmele (§ 88 ). Paelte otsad ulatuvad varrukaõmbluste vahele. Pluusil kantakse samasugust nurka, kusjuures nurga harude pikkus ja tärnid on samasugused nagu üleajateenijatel (§ 89 ).
Või pead Sa hoopis silmas reserv- ja erukaitseväelaste eristamist teistest?
§ 96.
Reserv- ja erukaitseväelaste eritunnus.
Reserv- ja erukaitseväelased kannavad kaitseväevormi juures eritunnusena kuuel ja palitul au- või ametastmetunnustest 10 mm kõrgemal 5 mm laiust neljaksmurtud kullavärvilist kardpaela, mille murdosa pikkus 15 mm, murdenurk 120°.
Pluusil kantakse eelmises lõikes tähendatud eritunnusena 3 mm laiust paela, kusjuures pael asetseb 3 mm au- või ametastmetunnustest kõrgemal ja paela murdeosa pikkus on 10 mm.
Tervitustega ProPatria
Hea sõna ja pussiga saavutab enamat, kui lihtsalt hea sõnaga...
Tere!
Ben, vabandama peaks hoopis mina, et ei saanud Su piisavalt selgelt formuleeritud küsimusest aru
Minu küsimus on ühe tulirelva kohta ja see on järgmine:
See relv oli algselt konstrueeritud õhutõrje automaatkahuriks ja valdavalt kasutati ka sellena.
Siis aga julge insenerimõte liikus selles suunas, et tehti sellest kahurist hoopis laskurrelv.
I ja II Maailmasõja vahelisel perioodil oli see relv omaliigiliste hulgas üks võimsamaid.
See relv oli ka Eesti Vabariigi relvastuses. Seda isegi toodeti kohapeal.
See relv oli ka sakslaste PzB-41 prototüübiks.
Mis relvast on jutt? Nimetage selle relva täpne nimetus.
Lugupidamisega ProPatria
Ben, vabandama peaks hoopis mina, et ei saanud Su piisavalt selgelt formuleeritud küsimusest aru
Minu küsimus on ühe tulirelva kohta ja see on järgmine:
See relv oli algselt konstrueeritud õhutõrje automaatkahuriks ja valdavalt kasutati ka sellena.
Siis aga julge insenerimõte liikus selles suunas, et tehti sellest kahurist hoopis laskurrelv.
I ja II Maailmasõja vahelisel perioodil oli see relv omaliigiliste hulgas üks võimsamaid.
See relv oli ka Eesti Vabariigi relvastuses. Seda isegi toodeti kohapeal.
See relv oli ka sakslaste PzB-41 prototüübiks.
Mis relvast on jutt? Nimetage selle relva täpne nimetus.
Lugupidamisega ProPatria
Hea sõna ja pussiga saavutab enamat, kui lihtsalt hea sõnaga...
-
-=Grenadier=-
- Liige
- Postitusi: 433
- Liitunud: 15 Veebr, 2004 20:55
- Kontakt:
Ega see küsimuste väljamõtlemine lihtne pole. Peab tõesti vähe keskmisest rohkem ajusi liigutama. Aga küsiks jätkuks ka veidi relvade kohta.
See relv konstrueeriti ühes riigis, mis ise oli II Maailmasõjas neutraalne.
Seega pole vast ka väga kummaline, et see leidis kasutamist mõlema sõdiva poole relvajõududes.
Erakordne oleks aga ehk aga see ulatus, kuivõrd paljudes relvajõududes ning millistes kogustes relva kasutati. Seda toodeti mitmetes riikides litsensi alusel. Seda kopeeriti, täiustati ning muudeti. Ning paljude tema kopeeritud ning litsentsi alusel toodetud mudelite tootmisnumbrit ei ole teada. Ning loomulikult ei ole siis ka teada palju seda relva kõigis tema esinemisvormides kokku on toodetud.
Kuid ta on endiselt paljude riikide relvastuses ning laskemoon tema tarbeks endiselt tootmises.
See relv oli ka EV kaitsejõudude relvastuses, nagu ka tema naabritel Lätil ja Soomel.
Kusjuures EV kaitsejõudude relvastusse sattus see relv mitte üksi ostu teel. Või oleks vast õigem öelda - enamuses mitte ostu teel
Igatahes on nüüd juba küll palju vihjeid antud ning jäänud ainult viimane punkt - mis relvaga oli tegu?
See relv konstrueeriti ühes riigis, mis ise oli II Maailmasõjas neutraalne.
Seega pole vast ka väga kummaline, et see leidis kasutamist mõlema sõdiva poole relvajõududes.
Erakordne oleks aga ehk aga see ulatus, kuivõrd paljudes relvajõududes ning millistes kogustes relva kasutati. Seda toodeti mitmetes riikides litsensi alusel. Seda kopeeriti, täiustati ning muudeti. Ning paljude tema kopeeritud ning litsentsi alusel toodetud mudelite tootmisnumbrit ei ole teada. Ning loomulikult ei ole siis ka teada palju seda relva kõigis tema esinemisvormides kokku on toodetud.
Kuid ta on endiselt paljude riikide relvastuses ning laskemoon tema tarbeks endiselt tootmises.
See relv oli ka EV kaitsejõudude relvastuses, nagu ka tema naabritel Lätil ja Soomel.
Kusjuures EV kaitsejõudude relvastusse sattus see relv mitte üksi ostu teel. Või oleks vast õigem öelda - enamuses mitte ostu teel
Igatahes on nüüd juba küll palju vihjeid antud ning jäänud ainult viimane punkt - mis relvaga oli tegu?
Küsimus oli mulle jällegi paras pähkel ja pani kohe kukalt sügama!
Ega Sa ometi mõtle 105 mm haubitsat H61-37
Muidugi liikus ka mõte Mosin-Nagant süsteemi vintpüssi suunas... kuid see pole mu meelest maailmas eriti laialdaselt levinud, veelgi vähem suurele hulgale modifikatsioonidele alust panev...
ProPatria
Ega Sa ometi mõtle 105 mm haubitsat H61-37
Muidugi liikus ka mõte Mosin-Nagant süsteemi vintpüssi suunas... kuid see pole mu meelest maailmas eriti laialdaselt levinud, veelgi vähem suurele hulgale modifikatsioonidele alust panev...
ProPatria
Hea sõna ja pussiga saavutab enamat, kui lihtsalt hea sõnaga...
mõlemad vastused mis pakutud pole mitte need mida ootan.
üks meeldetuletus - relv on konstrueeritud neutraalses riigis. Ning toodetud litsensi alusel mõlema sõdiva poole riikides. Mitte muidugi kõigi neis, aga päris paljudes.
Võin lisaks ütelda, et tegu pole käsirelvaga. Kuid kaliiber jääb siiski kõvasti alla 105 mm
Väike ajude pingutamine esmaspäevasel päeval ei tee kellelegi kahju
üks meeldetuletus - relv on konstrueeritud neutraalses riigis. Ning toodetud litsensi alusel mõlema sõdiva poole riikides. Mitte muidugi kõigi neis, aga päris paljudes.
Võin lisaks ütelda, et tegu pole käsirelvaga. Kuid kaliiber jääb siiski kõvasti alla 105 mm
Väike ajude pingutamine esmaspäevasel päeval ei tee kellelegi kahju
-
Külaline
no nii, teisel pakkumisel sai ProPatria pihta.
Tegu 40 mm Bofors'i õhutõrjesuurtükiga. Tuntud ka kui 40/L60 (mis peaks tähistama toru pikkust, ümardatult 60 kaliibrit...)
Ei hakka kahurist pikalt jutustama, sellest webis infi palju. Algatuseks kasvõi siin http://www.wwiitechpubs.info/barrack/in ... rs-br.html
Kirjutaks siis kuidas need torud Eestisse sattusid.
2 esimest Eesti ostis. Koos kahe allveelaevaga
Nimelt kuulus nii Kalevi kui Lembitu relvastusse ka Inglismaal toodetud 40 mm Boforsi õhutõrjekahur.
Kui Eesti Kaitsevägi aga plaanis uute kahurite ostu Õhukaitse Suurtükiväe Grupile, siis Bofors valitute hulka ei sattunud. Oli küll konkureerijate seas, kuid peeti kalliks ning kõik kahurid osteti Saksamaalt. Koos igasugu muu kraamiga.
Kuid 1939. a. sattus Eestisse üks rahvusvaheline relvapartii, mis oli pärit Poolast. Relvad olid enamuses kasutuses olnud ning vajasid enne lõppkliendile (kelleks arvati olevat algul Hispaania, hiljem Hiina) kättetoimetamist korrastamist. Sellega Eestis tegeletigi. Teise Maailmasõja puhkemisel Eesti Vabariik arrestis kauba, ning võttis osa sellest ka kasutusele.
Kasutusele võetud asjade hulgas olid ka Poolas litsentsi alusel valmistatud 40 mm Boforsi kahurid. Täpset arvu peast ei mäleta, aga kirjandus on kõik kodus.
Nii et Sinu kord - ProPatria...
Tegu 40 mm Bofors'i õhutõrjesuurtükiga. Tuntud ka kui 40/L60 (mis peaks tähistama toru pikkust, ümardatult 60 kaliibrit...)
Ei hakka kahurist pikalt jutustama, sellest webis infi palju. Algatuseks kasvõi siin http://www.wwiitechpubs.info/barrack/in ... rs-br.html
Kirjutaks siis kuidas need torud Eestisse sattusid.
2 esimest Eesti ostis. Koos kahe allveelaevaga
Nimelt kuulus nii Kalevi kui Lembitu relvastusse ka Inglismaal toodetud 40 mm Boforsi õhutõrjekahur.
Kui Eesti Kaitsevägi aga plaanis uute kahurite ostu Õhukaitse Suurtükiväe Grupile, siis Bofors valitute hulka ei sattunud. Oli küll konkureerijate seas, kuid peeti kalliks ning kõik kahurid osteti Saksamaalt. Koos igasugu muu kraamiga.
Kuid 1939. a. sattus Eestisse üks rahvusvaheline relvapartii, mis oli pärit Poolast. Relvad olid enamuses kasutuses olnud ning vajasid enne lõppkliendile (kelleks arvati olevat algul Hispaania, hiljem Hiina) kättetoimetamist korrastamist. Sellega Eestis tegeletigi. Teise Maailmasõja puhkemisel Eesti Vabariik arrestis kauba, ning võttis osa sellest ka kasutusele.
Kasutusele võetud asjade hulgas olid ka Poolas litsentsi alusel valmistatud 40 mm Boforsi kahurid. Täpset arvu peast ei mäleta, aga kirjandus on kõik kodus.
Nii et Sinu kord - ProPatria...
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist