www.militaar.net

Ma ei saa sellest tekstist aru, kas jutt käib olevikust või minevikust, sest minu teada on Heer olnud juba aastaid kaadriarmee ja ajateenijaid seal ei ole? Kas tekstisdt tuleb ka välja, kaua koolitused kestavad ja palju maksavad? Rootslased arvestasid, et reakoosseisu ehk tavalise jalaväelase koolitamine tasub ära, kui võitleja on peale baaskursust teenistuses 4-5 aastat, reaalsuses ollakse keskmiselt 2-3 a, nii et töötatakse kahjumiga. Jänkidel oli kombeks värvata võitlejaid 15-18 kuu lepinguga, see oli reamehe baaskursus ja 1 a missioonil ning peale seda reservi või pikem leping ja edasi teenima.

Värbamisraskustest kaadriarmee reakoosseisu ametikohtadele on ka muudes allikates räägitud, see on enamike riikide probleem. Kui täpsuslaskur ehk DMR võib vabalt olla vanemsõdur ehk eesti keeles kapral, siis snaiper peaks kindlasti olema nooremallohvitseri ametikoht ehk seeru, meeskonna ülem vanemallohvitser ehk veebel ja grupi ehk jaoülem vanemveebel. Seega on kaetud kogu allohvitseri karjäär ja ametiredel, selliste auastmetega võitlejaid on ka näiteks Eestis nimetatud ametikohtadel olnud, sest tõesti korralik snaiper peaks oma ametikohal olema mitu aastat peale erialakoolituse läbimist. Kuidas sakslased snaiprite või üldisemalt oma sõdurite ja allohvitseride karjääri on planeerinud, seda mina ei tea, kuid ilmselt on nendes skeemides mingi viga sees, kui ei suudeta snaipreid ametikohtadel kinni hoida. Võimalusi on ju palju, lisaks ametikoha palgale, auastmetasule ja teenistusaastate lisale saab ju maksta (kas Saksas makstakse?) eriala omandamise tasu, näiteks kui omandad lisaeriala, siis saad selle eest lisatasu. Snaiprimeeskonnas peaks lisaks snaiprile olema ka meedik, pioneer ning sidemees, soovitavalt igal võitlejal 2-3 eriala pädevust, nii et seal jätkub õppimist ja arenemist aastateks.

See on õige, et snaipril tsiviilis eriti palju tegevust ei ole. Laskeinstruktoreid ja ka politsei snaipreid on vaja väike hulk ning politseis töötamine eeldab politsei koolitust.

Minu viga-tegu ikka kaadriarmee probleemidega ja olevikuga. Antud lõik oli selle artikli lõpus eraldi ära toodud ja oli üsna sarnane mitmete riikide probleemidega. Eks sellega lõpuks tegelevad ikkagi asjast tõsiselt ja sügavuti huvitatud isikud. Selles suhtes on see oluline, et põnevus, mis antud eriala teatud mõttes pakub, on ka omamoodi valikute küsimus, millest loobuda tuleb. Ning erialaga tegelevad isikud on alatiseks politsei ja "organite" huviorbiidis.
Hea oli näha, et G3 DMR on neil ikka kasutusel ja varustuses. Põhirelvadeks on veel G22, G82 ja G28.

Struktuur on neil järgnev:
26-s dessantbrigaadi "Saarland" koosseisus on 261 ja 263-s langevarjuritepataljon.
Snaiprid kuuluvad nende pataljonide 2-se ja 4-nda lahingkompanii koosseisu. Igas selles kompaniis on 10-e meheline grupp, mis jaguneb 3-ks 3-e meheliseks jaoks. Lisaks on grupiülem-vanemveebli auastmes. Jaos olevad ametikohad on snaiper, autojuht, kes on omakorda sidemees ja julgestaja. Lisaks trupi(jao)ülem veebli auastmes, kes omakorda on ka vaatleja.

Nende moto on "Snaiper laseb ja vaatleja tabab."

Vene relvameister Lobajev on teinud uue summutatud täpsuspüssi DVL 10, mille kohta saab rohkem infot selle lingi alt: http://lobaevarms.com/products/dvl10-ta ... per-rifle/

Lisasin ka väikese pildi, tehnilised andmed inglise keeles on kopeeritud tootja kodulehelt. Relva muudab huvitavaks see, et seda tehakse 2 erinevas kaliibris, jõustruktuuridele .40 Lobaev ja eraisikutele 308 Win. Esimesest padrunist natuke rohkem vene keeles: http://lobaevarms.ru/blog/ammo/40-lobaev-whisper/

Relva tehnilised andmed:

Precision - 0.5 MOA\15 mm distance between the centers (5-shot at 100 m)
Maximum range - 600 m
Muzzle velocity - 315 m/s
Operating temperature range - -45\+65 C
Caliber - .40 Lobaev Whisper\.308 Win (civil)
Length – 1004 (730 with folded stock) mm
Height - 226 mm
Width - 62 mm
Weight - 4100 g
Barrel length – 400\600 mm (civil)
Trigger pull – 500-1500g
Bolt handle - right
Bolt action – right
Magazine – 10 rounds

Tegemist on siis subsoonilise algkiirusega laskemoona kasutava relvaga, mille praktiline laskekaugus on kuni 600 m, mis on sellise kombinatsiooni jaoks tähelpanuväärselt suur kaugus. 40 Lobaev on laetud 338 LM lühendatud kesta ja kasutatakse 408 CheyTaci rasket 419 graanilist (27 grammi) messingist treitud kuuli, mille ballistiline koefitsient on 0,9 ehk väga hea. Seega kuulil on kineetilist energia relva suudmes 1300 J ja algkiirust 310 m/sek. 600 m kauguselt peaks kiirust olema järgi 272 m/sek ja energiat 1000 J, mis on praktiliselt 2x enam kui püstolikuulil.

Miks siis selliseid relvi tehakse? Peamiselt ikka sellepärast, et see on võimalik ja kindlasti leidub ka eriüksuseid või eraisikuid, kes on nõus selle eest maksma. Relva ja laskemoona hinda ma ei oska öelda. Ilmselt on kallis. Kuuli ehituse ja kineetilise energia järgi võin arvata, et see läbistab IIIA kerget kaitsevesti ning kiivrit ka 600 m kaugusel, sest terava otsaga ja suhteliselt kõva messingist kuul puurib ennast pehmest kaitsematerjalist läbi. Samamoodi nagu kõikide subsoonilise algkiirusega relvadel, on kuuli lennukaar väga järsk, seega tuleb laskekaugusi arvestada väga täpselt, muid lendab ülevalt või alt mööda. Kui tavalisel vindil on ballistiliste paranduste samm 100-300 m 100 m kaupa, sealt edasi 300-800 m 50 m kaupa, siis Lobaevil oleks sobiv arvestada kuni 300m 20-25 m ja üle selle 10 m sammudega. Kui keegi ostab sellise imerelva, siis palun anda teada, tuleks meeleldi proovilaskusid tegema

Jutt sellest, miks kaliiber 7,62 on halvem 8,6 mm-st.

Why the Marines have failed to adopt a new sniper rifle in the past 14 years

http://www.washingtonpost.com/world/nat ... story.html

Mis snaipripüssid peaks alles jääma jänkidel.

http://www.dtic.mil/ndia/2015smallarms/Alessio.pdf

Sako M10 läheb sama teed, mis jänkid ennustavad. Lingi all väike Soome optikamüüjate ülevaade.

https://www.facebook.com/permalink.php? ... 7495057018

USMC on olnud pidevalt hädas sellega, et olles laevastiku väiksem vend, siis on seda näha ka eelarves ja merejalaväel on tavaliselt vanem ja kulunum varustus kui maaväe üksustel, sest merejalaväelased peavad kogu aeg laevastikuga eelarve pärast võistlema. Ega kahe teenistuse võitlejate läbisaamine ka "rohujuure" tasandil eriti kiita ei ole.

See on õige, et 308 Win USMC peamise täpsuspüssi kaliibrina on vananenud, peamiselt sellepärast, et enamik regulaararmeesid kasutavad tänapäeval kuulikindlate plaatidega kaitseveste ja 308 kuul ei läbista isegi III klassi soomusplaati, kui tänapäeval on standardiks pigem NIJ IV klass või selle analoog mõnes teises süsteemis. Lisaks on 308 praktiline laskekaugus mitte üle 600-800 m, kui 300 Win Mag pigistab välja üle 1000 ja 338 LM isegi 1200-1300 m. Ma natuke imestan jänkide täpsusrelvade laskekauguste üle, ilmselt räägitakse siin pigem maksimaalsetest laskekaugustest ideaalsetes tingimustes (soe ja kuiv ilm tuuletus kõrbes või mägedes peale päikesetõusu varahommikul vms), sest omad ja teiste kogemused niiskes ja tuulises põhjalas on oluliselt väiksemad. Samas ka USA armee snaiprikooli kodulehel oli kunagi info et M24 laskekaugus on kuni 600 m ja sakslased pakuvad oma 300 WM relvadele 800 m. Praktiline laskekaugus on tavaliselt selline, millelt enamik laskusid tavatingimustes tabab, maksimaalne on tavaliselt seal, kus kuuli kiirus kukub alla helikiiruse, mida aeglasem kuul ja kaugemale lastakse, seda rohkem vead kauguse- ja tuuleparanduse tegemisel hakkavad mõjutama. Loodetavasti ikka leitakse vahendid ja USMC saab endale 338 LM relvad.

Sako M10 ja teised kaasaegsed snaipripüssid on tõesti modulaarsed, saab kaliibreid vahetada, kuid mina ei ole veendunud, et sellest on reaalselt mingit kasu. OK, on võimalus kasutada 2 erinevat kaliibrit, reeglina 338 ja 308, kuid milleks? Selliseid olukordi, kus 338 LM on liiga äkiline ja 308 Win ainuke lahendus, esineb peamiselt teoreetiliselt, ehk K-komando või nende kolleegid peavad enne tormijooksu mõtlema, kas rünnatava maja vaheseinad on betoonist ja võib 223 lasta või uutmoodi majades papist ja kivivillast ning tuleb võtta 9 Para kergesti puruneva kuuliga, et mitte kogemata naaberkorteris köögilaua alla pugenud inimest kogemata läbi seina tulistada. Armees selliseid asju ei kaaluta, suurem on parem! Lisaks räägitakse, kui odav on väiksema kaliibriga treenida! Selles on muidugi iva sees, sest jaekliendile näitab kiirguugeldus 308 täpsusmoona hinnaks 2 €, 300 WM 4 € ja 338 LM 6 € padrunist. Samas on snaipritel piisavalt pusimist ühegi laskemoonaga harjutamisega, kui kogu ballistika tuleb selgeks teha 2 kaliibrile, siis see ei ole reaalne. Teisel kaliibril oleks mõte siis, kui see oleks 22 LR, ehk siis puhtalt treeningkaliiber, relvaga saab kõike teha, kuid laskeharjutusi tehakse vähendatud kaugustele ja väiksemate sihtmärkide pihta, lasketiiru ohualad peavad olema ka oluliselt pisemad kui täiskaliibrilisel. Siis saaks algaja snaiper 1 suure padruni hinnaga peotäie moona kulutada ja oluliselt rohkem praktikat väiksema kuluga.

Modulaarsuse sildi all on uute relvade hinnad ka väga kõrged. M10 jaehind peaks olema 8900 €, see on siis blank relv 1 salvega, selline kastitäis, mis pildi näha, teise 308 Win raua ja optilise sihiku, varusalvede, kanderihma, suudmepiduri, bipodi, kasti ja puhastuskomplektiga maksab pigem suurusjärgus 13-15000 €. Meenutuseks TRG 42 vana mudel rohelisena jäiga kabaga maksis mõne aasta eest alla 4000 €. Ehk siis kui on vaja armeed varustada sadade relvasüsteemidega, on vanal mudelil selge eelis, sest sama hinna eest saaks väikese tingimisega 2 relva.

Sellised relvad "universaalne platvorm, mis sobib jao täpsuspüssist kuni brigaadi parima snaiprini" kipuvad olema üldiselt kaitseministeeriumite ökonomistide teema ja selle on loonud relvatööstus, kohanedes turu olukorraga (st taibates, millest tellija vaimustuses on). Kõik need "enchanged" asjad tähendavad veel midagi, mida seal kirjas pole, nimelt "enchanged weight", enchanged failure rate", "enlarged price for marksman rifle" jne.

On üsna keeruline luua tööriista, mis üheaegselt keerab kruvisid ja mutreid.
Militaarajalugu on ju täis igasugu universaalsustaotluse näiteid (ja tavaliselt ka vastavaid läbikukkumisi).

Kapten Trumm kirjutas:Sellised relvad "universaalne platvorm, mis sobib jao täpsuspüssist kuni brigaadi parima snaiprini" kipuvad olema üldiselt kaitseministeeriumite ökonomistide teema ja selle on loonud relvatööstus, kohanedes turu olukorraga (st taibates, millest tellija vaimustuses on). Kõik need "enchanged" asjad tähendavad veel midagi, mida seal kirjas pole, nimelt "enchanged weight", enchanged failure rate", "enlarged price for marksman rifle" jne.

On üsna keeruline luua tööriista, mis üheaegselt keerab kruvisid ja mutreid.
Militaarajalugu on ju täis igasugu universaalsustaotluse näiteid (ja tavaliselt ka vastavaid läbikukkumisi).

Seekord pean kahjuks sinuga nõus olema. Mille jaoks peab täpsuspüssil olema kiireltvahetatav vintraud?!Tõsiseltvõetav põhjus saab olla mingi subsonic laskemoon, mida koos teistsuguse keermesammuga vintrauaga kasutada, ainus probleem on selles et mingit hullult head täiskaliibrilise vintpüssipadruni* hülsi peale tehtud subsonicut, minu silmad veel näinud ei ole..Ja kui päris aus olla, siis keegi põllul olijatest niiväga ei soovi padrunitüüpigi vahetada kuskil karumustikas, ammu siis veel naljaviluks teist kaliibrit külge kruvida**..

Multikaliibriliste supersonic SN relvade vintrauavahetus .338 kaliibrist allapoole on ju ehe lollus, arvestades läbivust ja tuulemõju? "Trainer" relvana on .308 (7.62x51), või veel hullem .300 (7.62x67), ikkagi hullult kalli laskemoonaga mis vajab lisaks kõigele treenimiseks u.3.5km ohualaga tiiru...

Noh, ainuke erand on vist Lobajevi .338LM kesta peale tehtud .40 mesilasi pilduv käsikahur, ainult hankida seda on sutsu keeruline või nii..Ikke`st vene VF toru rohkem või misiganes..

Järgmine props*** tekib sellest, et igasugune "kiirvahetatavus" tekitab SN relva puhul igasugu ebasoovitavaid eriefekte detailides tagasilöögi korral, elik kõik poolkõvad tükid relva konstruis**** (vintraud), hakkavad oma elu elu elama..Kõige krooniks küsisin Sako relvatehase ametlikult esindajalt -"mida kiirvahetatav vintraud tähendab relva täpsusklassile"?!

Vastus: "relva täpsuslass on garanteeritult 1 MOA peale vintrauavahetust, kuigi paar esimest laksu peale rauavahetust võivad minna sihtimispuntist natuke mööda"...

Thanks man, korralik EKJ vanakooli TRG 42, laseb ilma propsita poole MOA täpsusega...

Panen ühe pildi ka, erakogust, et supp ikka soolasem oleks..
*relvaraamis olev padrunihülsi väljaviskeava pikkus ning relva luku pikkus, seavad piirangud kasutatavale laskemoonale, subsonic
padrun ei saa olla põhilaskemoonast märkimisväärselt pikem ega ka lühem.
** erinev kaliiber tähendab erinevat lennukaart, ehk jube keeruline mitut täpset trajektoori meelde jätta.
***probleem.
**** vintraua ostsillatsioon - http://www.ozfclass.com/articles/1/psm_2005_03.html


Edit : üks number muutus.

Minu poolt lugupeetavale eriline tänu hea selgituse eest !
Praktiseeriva rauainimesena, kes tegeleb aegajalt kah kulunud detailide renoveerimisega, saan väita vaid seda, et iga tolerants muutub ükskord lobe istuks.

Lobajevi DVL 10 juures kirjutasin juba subsooniliste relvade eripäradest, praktilist vajadust selliste relvade järgi on eriüksustel ja siiski mõned relvasüsteemid. Tavaline supersoonilise kuuli algkiirusega relv on hea positsioonivaliku ja summuti kasutamise korral sisuliselt hääletu, ehk sihtmärgialal on raske või suisa võimatu täpselt määrata laskesuunda ja kaugust. Praktilise laskekauguse piires lendab kuul üle helikiiruse, seega esimesena saabub kuul koos helipiiri ületamise plaksuga, mis kõlab nagu 22 LR lask lähidistantsilt, suudmeheli ei pruugi üldse kuulda. Kineetiline energia on ka täiesti teisest klassist. Lobajev DVL 10 pressib oma 10 mm läbimõõdu kuulile väidetavalt 1300 J, 308 Win on üle 3000 J, kõvema laenguga ligi 4000 J, 338 LM vabrikumoonaga üle 6000 J, sellet tulenevalt ka palju pikem laskekaugus ja penetratsioon.

Olen kaitseliitlastel treeningrelvana näinud 22 LR sportpüssi, millele on pandud mildotiga optiline sihik. Sellega saab odavalt laskmist harjutada ja palju drille ära teha väikese ohualaga. 22 LR poltlukk summutatuna on praktiliselt hääletu relv, samas 100 m kauguselt läbivad kuulid 2-tollist lauda. Selline süsteem on näiteks ka venelaste SV 99, mille pildi lisasin, see on ehitatud laskesuusatamise relvast, raud on lühendatud 35 cm pikkuseks, lisatud optika ja summuti. 22 LR kaliibriga täpsuspüsse peaks olema igas malevas, siis oleks inimestel võimalus odavalt harjutada, sest 1 täiskaliibrilise padruni hinnaga saab karbitäie 22 LR padruneid.

TRG ja M10 hinna võrdluseks peab ajaloolise tõe huvides lisama komplekti hinnad eurodes eraisikule, riiklik tellija saab kindlasti odavamalt.

Relv 1 salvega 4000 €
Suudmepidur 250-300 €
Summuti 250-300 € või mõlemad koos 500-600 €
Varusalv 200-250 €, neid on vaja 2-4 lisaks sellele salvele, mis on relvaga kaasas
Bipod 200-300 €
Vahetusraud 1000 €, kui sooviks on relvasüsteemi iga vähemalt 10000 lasku, siis tasub 5-8000 lasu järel rauda vahetada, kui täpsus hakkab kaduma. TRG laseb hea rauaga alla 0,5 MOA, armee snaiprile on piisav ka alla 1 MOA hajuvus vabrikumoonaga, iselaetud padrunid on tavaliselt veel täpsemad kui 0,5 MOA, kuid neid ei saa riigi relval kasutada.
Optiline sihik, näiteks SB PMII 5-25x56 LP/DT MSR 3240€, relva ja optika hind on tavaliselt samas suurusjärgus. Optika katted on olulised, need peavad olema läbipaistvad.
Meekärg optika peale, ei leidnud hinda, on väga kasulik, vähendab peegeldust optika läätselt.
Kanderihm 100 €
Relvakott 200-300 €
Relvakohver 300-400 €

See oleks siis töötav relvakomplekt, snaiper vajab ka kindlasti korralikku binoklit hinnaga 500-1500 € tükist, soovitavalt laserkaugusmõõdikuga, Kestreli ilmajaam oleks hea 300-400 €.

Lisaks veel suhteliselt odavat kulumaterjali, nagu puhastuskomplekt jne.

teemakauge inimesena ei oska muud teha kui küsida, millest on tehtud

Varusalv 200-250 €,
Kanderihm 100 €
Relvakott 200-300 €
Relvakohver 300-400 €

et sellised hinnad tulevad? kas neid kuidagi molekulhaaval kasvatatakse avakosmoses kaaluta olekus?

maksumaksjana võtab selline asi ikka pahviks küll

http://www.finnaccuracy.com/tukitjavaru ... koTRG.html oli üks allikas, olen ise nende meestega asju ajanud ja see on reaalne hinnatase hetkel, riigitellimuse puhul ilma vahendajata oleks ilmselt natuke odavam kuid mitte oluliselt. Teine osa hindasid on meeste kogemused, kes on relvale osasid kokku ostnud. Hinnad on soolased, kuid TRG on oma klassis üks odavamaid komplekte, AI maksab minu teada enam. EKV ostis oma TRGd mitu aastat tagasi, need on kokkukäiva päraga ja hinnatase komplekti eest oli 10000 € (loe: kümme tuhat eurot). See hind enam ei päde, mina ostaksin uued TRGd jäiga kabaga, sealt peaks ka säästu saama.

Siis kukuti närutama ja jäeti mõned odavad kuid olulised asjad ostmata, näiteks sihikukatted, mille hind on täiesti naeruväärne, mõnikümmend € võrreldes sihiku 2-3000 € hinnaga. Sihikuga kaasas on kaheosaline mustast kummist kate, millest ei näe läbi. Snaiprid patrullisid tihti ilma sihikukateteta, et oleks võimalik vajadusel kiiresti heitlask sooritada. Afgaan on legendaarne oma kõikjale tungiva tolmu poolest. Nüüd kujuta ette et snaiper on loksunud päevi Pasis tolmu sees ja siis patrullinud tunde jalgsi tolmu sees ja siis on kontakt, kus maandub laskeasendisse tolmu sees ja vaatab läbi optika. Nähtavus on halb, snaiper pühib oma tolmuse Mechanix kindaga suurema tolmu objektiivi pealt ära, et midagigi näha, sest lasta on vaja. Puhub või sülitab läätse peale, et kiiremini puhtaks saada ja tolmust koos tatiga moodustub abrasiivne pasta. Korralik optkakate on sisuliselt pritsme- ja tolmukindel ja avaneb 2 näpuliigutusega, häda korral heitlasu saaks lasta ka läbi läbipaistvast plastikust optikakate. Kui katted on sopased, siis puhasta millega iganes ja kui on kriibitud, vaheta välja, sihikukate on odav kulumaterjal, mis aegajalt ikka katki läheb või ära kaob, sest hoiab kallimat seadet. Enamik lõunaosariikides teeninud optikaid ja NVsid on läätsedel jubedate kriimudega, mis vähendavad nende optilisi omadusi. Tüüpiline EKJ, hoitakse ühest otsast mõnikümmend € kokku ja rikutakse ära tuhandeid maksvad optilised seadmed

Sellistel hindadel on 2 põhjust - snaiperrelv tehakse palju parematest materjalidest ja palju täpsemalt kui 600-1500 eurone automaat.
Teiseks nende kogused on võrreldes massrelvadega ülimalt väikesed, kui head pingid ja relvasepad toovad kaasa tohutu püsikulu, mis leevendatakse siis kõrgete hindadega.
Kui automaate toodetakse masstootmise korras, siis selleks, et teha 1-2 operatsiooni, kõlbab iga tööline tänavalt peale väikest õpet.
Snaiperrelvad tulevad väikeseerias, valdavalt käsitööna ning neid teevad erioskustega relvasepad.

Automaatide tehases ei ole olnud au käia, kuid Riihimäel Sako tehases nähtu põhjal võin öelda, et enam-vähem nii ongi. Snaipripüssid on sisuliselt käsitsi kokku pandud väikeseeriatoodang, kus toode pannakse olemasolevatest osadest vastavalt kliendi soovile kokku ja neid relvaseppasid ei ole palju, kelle kätte selline peenmehaaniline töö usaldada. Õpivad aastaid lihtsamate relvade peal.

Minu arvates on 4000 € blank TRG 42 eest, ehk relv 1 salvega, kallis, kuid asjaolusid arvestades mõistlik hind. 8900 € M10 eest on liiga palju, ma ei näe seda lisaväärtust, mille eest 5000 € juurde maksta. Kokkukäiv kaba väärtus oleks 500-1000 € kanti, aitab relva lühemaks teha, kuid relva saab lühemaks ka lühema rauaga. Kokkukäiv kaba annab võimaluse kaba pikkust ja põsetoe kõrgust iga laskuri järgi sättida, kuid praktiliselt sellist vajadust ei ole. Lihtsalt palju pisikesi liikuvaid osi, mis võivad sodi täis minna või ära kaduda. Kaba pannakse paika esimese numbri järgi ja jääb nii aastateks. Teised lasevad samade kaba settingutega. 338 LM algkiirus 690 mm rauast on kerge kuuliga 900 m/sek, raske kuuliga natuke vähem. Kui raua otsast 10 või isegi 15 cm ära lõigata, siis algkiirus väga palju ei muutu, supersooniline lend on ikka üle 1000 m kaugusele.

Relvalae peal relss neljas suunas. Milleks? Kui on võimalus optika ette NV või termo kinnitada, siis selleks on vaja ITRS M08 relssi, mille hind erakliendile on 325 €. Või keegi kavatseb päriselt snaipripüssile 40 mm granaadiheitja kinnitada või midagi muud lähikaitseks sinna alumise relsi külge? Kui mitmele EKJ TRGle on sellised lisaseadmed kinnitatud? On reaalne loota, et näiteks Kaitseliitu ostetakse 100 TRG 42 ja nendele 100 tk PVS 14 või paremat, tükihind 3000 € alates? HISSi hindasid ma siia ei kirjutagi.

Raua kiirvahetust on siin palju käsitletud, seda tehakse siis, kui esimene raud on kulunud ehk 1 kord 5-10 aasta jooksul ehk siis üksuse relvur teeb ja kui ei oska, siis tuleb Soomest onu kohale ja vahetab rauad ära. Keegi ju ei eeldagi, et snaiper missioonil hakkaks enne kriitilist lasku rauda vahetama. Päris elus lastakse relv ikka peale raua vahetust uuesti sisse ja ollakse valmis igasugu üllatusteks. Samamoodi toimitakse kui optika on maha võetud või vahetatud. M10 salves 8 lasku TRG 5 asemel ja võimalus relva luku käepidemega kruvisid keerata? Ostame paar salve ja võtmete komplekti juurde juurde ja ikkagi tuleb TRG 42 baasil relvakomplekt mis teeb praktiliselt sama töö ära kuid on oluliselt odavam.

Leo kirjutas:
Relvalae peal relss neljas suunas. Milleks? Kui on võimalus optika ette NV või termo kinnitada, siis selleks on vaja ITRS M08 relssi, mille hind erakliendile on 325 €. Või keegi kavatseb päriselt snaipripüssile 40 mm granaadiheitja kinnitada või midagi muud lähikaitseks sinna alumise relsi külge? Kui mitmele EKJ TRGle on sellised lisaseadmed kinnitatud? On reaalne loota, et näiteks Kaitseliitu ostetakse 100 TRG 42 ja nendele 100 tk PVS 14 või paremat, tükihind 3000 € alates? HISSi hindasid ma siia ei kirjutagi.

Relsid SN relval on vajadusel kinnitamaks relvale laserpointer IR-spektris. Vähem moodsate relvade puhul tavaliselt kasutatakse pmts. 4 tasapinnalist Picadinny relssi (aftermarket*).
Kui konkreetselt M-10st rääkida siis, küljerelsid on äravõetavad, ehk kasutaja käelisusest johtuvalt saab paremale või vasemale lisada u.15 cm
pikkuse relsijupi kui asi laserpointerini jõudnud on. Huvitava detailina on M-10 külgedel spetsiaalsed kaablitunnelid, laseri distantspäästiku juhtmete vedamiseks,täpselt püstolkäepideme kohal.

*keegi nägi jurblit SWAT Magazine`s valgete inimeste käes ja tahtis ka..


Edit : puuduv täht