Raudteepatareide, soomusrongide ja raudtee võimalused Eestis

[setu]

Pealegi, transporditakse roomikmasinad kohale treileritega.[/quote]
Oleksoloogiliselt: Ei tea, palju sinna keskpolügonile neid viiakse, eks nad enamasti Lätti ja vb Soome viiakse. Ja esimesed satsid käivad enivei Soome Leopardidega vuramas. Kahju, et Soome juurde ei osta Leopardeid, meil hakkas just ühishanke teema heaste susisema.

[setu]

Toon teema uppi.

Kahe asta pärast kogu olemasolev reisirongide diisel+elektriraudtee liikuv koosseis müüakse vanaraua hinna eest Lätile või Gruusiale. Veermik on heas korras ja neid saab kasutada aastakümneid.

Seega ühe konteiner elektri-soojusjaama lisamisel rongi formaadile oleks meil tegemist mobiilsete kasarmutega ja medvagunitega. Vagunid on üpriski artikuleeritud.

Palju õnne meile uute kasarmute ehitamisel.

Raudteed on meil üpriski "soodsates" kohtades ja Raskema tehnika vedu Lätti õppustele oleks koos liikuvate kasarmutega/ladude/garaažidega lausa õnnistus (kui ümberehitusega lisada osadele vagunitele garaaziuksed vms kraanad ja multiliftid).

[Soobel]

Elektrirongi vagunite osas on ideel ehk jumetki, aga diiselrongi vagunid küll mujale ei kõlba, kui prügimäele: pidurid on perverssed, vedrustus pn perversne, kerekonstruktsioon on nagu sitahäda. Kaubarongi keskele ei kannata haakida, vibelemisest ja võdisemisest tekkinud pragusid jäätegi kinni keevitama.

[Kapten Trumm]

Elektrirong sõja ajal = jätkusuutmatu idee.

Lihtne saboteerida + tõenäoliselt läheb elu kiiresti "elektrivabaks".

[setu]

Küse on kohati vagunkasarmute loomises. Osa neist võivad olla perverssete pidurite vms, kuid mitu korda neid ikka ühest harujaamast teise transporditakse... Leitakse varsti mõni statsionaarsemaks kasutamiseks raudtee harulõik, mis sobib ja on soodne turvata-hooldada, ligipääsuga jne.

Elektrirongi vaguneid saab suvaline HyRail Unimog vms MAN ühest kohast teise transportida iga kell kui vajadus. Seega med ja nö "liitlaste" majutuse probleem oleks võimaldatud väiksemate kuludega kui K.min oskaks eales kokku arvutada.

[Lemet]

Huvitav, kuidas on piltidel oleval süsteemil lahendatud see rongi ees oleva liiklusvahendi hõõrdeteema? Märja ilmaga kumm rööpa peal pole vast eriti võimekas, vähemalt vaadates autosid Kilulinna trammirööpail. Liivanire ratta ette-alla?

[Soobel]

Ei arvestagi sellega, et see koosseis peaks omal käigul liikuma. Seisaks ükskõik kus haruteel, Lätti õppustele läheks kaubarongi koosseisus, kohapeal liigutaks seda manöövrivedur. Huvitav, palju sellise ülalpidamine maksaks kõige regulaarse hooldusega jne? Kui asi piirduks kaubavagunitele kehtestatud nõuetega, poleks nagu hull.

Muidu on siin varemgi sobivaid vaguneid ripakile jäänd ja vanrauaks ja niisama maha müüdud: 10 a tagasi olid kõik kohad külmvaguneid täis, Pärnus seisavad viimased ripakil klassvagunid. Need olnuks igal juhul kõvemad ja pädevamad, kui elektri - või diiselrongivagunid.

Samas muidugi võiks generaatorivagun olla elektrirongi vedav juhtvagun kabiiniga ja suuteline omal käigul liikuda, elektrimootorvaguni 800 KW-ist jaguks 5-6 kasarmu- ja haiglavaguni liigutamiseks küll. Liigutamisjõud tuleks muidugi generaatorist, mitte elektritraadist.

[jackpuuk]

Soobel, kuda selle liikumiskiirusega oleks tänapäeval? Arvestades raudteede seisukorda, siis keskmiseks kiiruseks saaks heal juhul! vast nelikümmend versta tunnis. Sõltumata vankrist siis. See aga on teise Ilmasõja aegne tase. Tänapäeval liiga aeglane, ehkki transpordi võimekus on ikka märgatavalt suurem kui autotransal. Kena kui keegi mu arvamust kõigutaks.

[setu]

Raudtee transpordi kiirused sõltuvad teelõikudest. Need teelõigud on erineva pikkusega. Uudistest on Ansip lubanud 2011 a lõpuks Tallinnast-Valka raudteel liikuda 120 km/h kogu pikkuses. Eks näis. Ansipile lubasid lätlased ka raudtee infrasse kapitali panustada, et Riiga saaks 120 km/h sõita. Lisaks uute elektri ja diiselreisirongidega viib läbi EVR ka uut diiselvedurite hanget. Kogu Eesti raudtee elab praegu läbi renessassi. Peetakse isegi plaane Haapsalusse raudtee ehitamise plaane (pop poliitiline nonsenss, millel pole tegemist reaalsete vajadustega). Raudtee väike kasutamine tuleb nö "tee maksust" mida pole autoteedel, kus sõida palju tahad, seega raudtee ei konkureeri bussiliiklusega võrdsetel alustel.

Raudtee võib tulevikus ka logistiliselt väga arvestatav alternatiiv olla, näiteks kpt Trummi väljatoodud elektri pistikust väljatõmbamisega. Hetkel on küll Eestis paar suurt veokifirmat, kes külmvedusid teevad, kes suudaksid toiduainete transporti vms riigi siseselt väiksemas koguses leevendada vajadusel. Kokkuvõttes vaja pole niivõrd kiirust, kui "läbilaskevõimet". Hetkel puudub EKJdel igasugune arusaam raudtee olemasolevast infrast ja ideed, kuidas seda renessanssi üleelavat süsteemi ära kasutada.

[Lemet]

http://majandus.delfi.ee/news/uudised/l ... d=44046589

"Lätile on tehtud meedias etteheiteid, et kui Eesti on ära kasutanud pea kogu TENT-i eraldatud raha ja Leedu viis protsenti, siis Läti ei ole veel alustanudki ja on samal ajal hakanud rääkima hoopis Moskva kiirrongiprojektist," ütles ta, vahendab BNS.

Maldups sõnas, et kui TENT eraldab 20 miljonit eurot, siis Läti peab lisama 70 miljonit maksumaksja raha. "Küsimus on selles, kas see projekt tasub ära ja vastus on, et kindalsti ei tasu." Maldups lisas, et kuigi Rail Baltica projekt on Lätile poliitiliselt oluline, kuna aitab lõimuda Euroopa Liiduga, tuleb siiski aru saada, mis seisus on praegu Läti eelarve.

Rail Baltica esimene etapp näeb ette infrastruktuuri parandamist marsruudil Kaunas–Meitene–Jelgava–Riga–Lugazi–Tallinn, et tagada rongide 120-kilomeetrine tunnikiirus. Hetkel sõidavad rongid Lätis 80–90 kilomeetrit tunnis.

Mis puutub Moskva–Riia liini, siis aitaks see Maldupsi sõnul Lätil teenida kasumit ja arendada vastastikust äri.

[Soobel]

Palju reaalseks keskmiseks tuleks, sõltub eelkõige raudtee läbilaskevõimest. Muidu elektrimootorvagunite konstruktsioonikiirus on 130km/h ja neil Moskva rongi reisivagunitel 160km/h. Aga see vist eeldas spetsiifilisemaid hooldusvälpasid ja põhjalikumiad rattapaaride kontrolli. Kaubaronginduses on need kontrollid lõdvemad ja kiirused kuni 90 km/h, rusikareeglites 20 vähem kui reisirongidel. Näiteks kus reisirongil on 80, seal kaubarongil on 60 lubatud. Palju oleneb ka teelõikudest, igal pool on need isemoodi kehtestatud.
Mis raiBaltica projekti puutub, siis kiirusel 160km/h oleks praegugu jumet, sest GoRaili klassvagunid ja TEP70 vedurid on nendeks kiirusteks võimelised.
Läti on kogu taasiseseisvuseaja olnud elline mõttetu nähtus, mille võiks Leedu ja Eesti vahel ära jagada.

[setu]

Nagu eespool võib lugeda, tuleb mõelda sellele, et kogu idanaabri sõjaline mõtlemine käib mööda raudteed. Ja juhtumisi on siinpool piiri juba lähiajal üliheas korras raudtee, mis veel sama laiusega.





Seega halenaljakas veksel, et ilma soomusrongita järgmist sõda ei võida kehtib ajani kui näen Eesti eraldusmärkidega tanke (ja viimaseid mitte ida poolt tulevatena)

[infoguy]

Läti on kogu taasiseseisvuseaja olnud elline mõttetu nähtus, mille võiks Leedu ja Eesti vahel ära jagada.

Läti on Baltikumi nõrgim lüli ja Eestil tuleb selle faktiga arvestada.
Рост экономического влияния России в Латвии
http://www.inosmi.ru/baltic/20110418/168536442.html
Kes venekeelt ei oska kasutagu translate.google.com abi ingliskeelde tõlkimiseks.
Originaal asub siin Russia's Growing Economic Reach in Latvia

[setu]

kodumaise soomusrongi otsingul.

Kodanikud on eelnevalt käsitlenud 120 mm miinipilduja kasutamist autokastist. HyRail lisaga raudteel oleks tegemist täiesti sobiliku kooslusega.
Ida-Virumaal ainuüksi Narva piirkonnas kummalegi poole raudteed 7,5 km tuleulatuse juures on 120 mm MP näol tegemist üsna otstarbeka lähenemisega. Alumiselt kaartilt peaks saama ka ülevaate, et MP tuleulatus kataks heal õnnel ka maantee enamasti ära.

[mäger]

Ehk siin spetsialistid oskavad selgitada - kui selle aasta lõpuks on eesmärk saada raudtee olukord selliseks, et rongid saavad seal sõita 120 km/h, siis mida peab veel tegema, et jõuda eesmärgipärase 160 km/h-ni? Vaevalt et uut remonti kohe tegema hakatakse....?? Endal tuli mõte, et ülesõidud tuleb ehk mitmetasandiliseks teha, äkki muud polegi eriti?