www.militaar.net

Olen pms nõus. Sellise punkrisüsteemiga tuleks tegelikult arvestada juba "kusagil kõrgemal tasemel", sest toimivate punkrite rajamine ja nende varustamine käib meestele eraviisiliselt üle jõu. Maapiirkondade KL võib ju rahulikult kuskil riigimaadel punkreid kaevata. Teoreetiliselt võiks võitlusgrupid omada mitmeid "punkripiirkondi", kus iga mees on endale juba aegsasti pesapaiga ja peidikud valmis teinud. Samas elab suurem osa Eesti elanikkonnast linnades. Linnamalevad on olulisel määral keskendunud linnalahingute pidamisele ja punkrite peale keegi eriti ei mõtle. Ma kardan, et ka taandumissuundadele ei mõelda (ilmselt võitleb KL linnas oma kibeda lõpuni...). Seega -kuhu käsite mul kanistrid maasse kaevata?

Muidugi, kui nii peaks minema, et "kõik on kadunud" ja üksused on juba laiali löödud, võin ma alustada omaenda väikest sissisõda -koos peidikute, punkrite ja kõige juurdekuuluvaga. Kuid ka sellisel juhul pean ma jääma piirkonda, mida ma tunnen ning kust võin leida abi. Sest mis kasu on sellest, kui mul on "Saku lähedal metsas" väike peidupaik mille varudest piisab heal juhul paariks kuuks aga ümbruskond ja inimesed on mulle täiesti võõrad, sest "ma olen elanud kogu elu Mustamäel"?

Krt, ma kirjutasin 4 tundi ülitihedat tuumakat kasutuskõlblikku spikrilaadset sisukokkuvõtet teile raamatust N. Verzilin. "Robinsoni jälgedes" 1949 a.
Oopus oli paar A4-ja pikk ja kõlbulik printimiseks ühele lehele mis kahelt poolt kaetud.
Kaetud olid metsas leiduva valdkonnad nagu: Leib, õli, puder, pipar, sinep, sibul, kartul, porgand, borsh, taim kombinaat, ravimtaimed - ehk siis nende ekvivalendid meil looduses leiduvate taimede seast ja kuidas neid tarvitada. Et stiilis kui nälg näpistab, siruta käsi välja ja söö mis kõlbulik.

Nii kui vajutasin "next" nuppu siis hüppas ette "Logi sisse militaar.net-i" leht ja minu tekst oli peale sisse logimist kadunud. Back ka ei aidanud. Nii, et peate ise raamatut lugema.

Täiega tunne on praegu. Aga kes on süüdi, ikka ise... krt aega niigi vähe ja 4h tundi elust raisus... miks ta mind üldse välja logis vahepeal?

Kui tahate midagi pikemat kirjutada, siis ei maksa seda kunagi on-line'is teha. Võtke suvaline tekstiredaktor (kasvõi notepad) ja kirjutage off-line'is oma arvutis valmis. Copy-paste saab ju ikka teha. Siis on kindel, et asi kuhugi netiavarustesse ära ei pudene.

USP kirjutas:Sest mis kasu on sellest, kui mul on "Saku lähedal metsas" väike peidupaik mille varudest piisab heal juhul paariks kuuks aga ümbruskond ja inimesed on mulle täiesti võõrad, sest "ma olen elanud kogu elu Mustamäel"?

Sissimise eesmärgiks pole suhelda ümbruskonnas elavate inimestega - vaid tekitada vaenlasele kibedaid kaotusi.

Vaenlase tagalakolonnid liikuvad näiteks marsruudidel:
- Narva-Tallinn;
- Võru-Tartu-Tallinn;
- Pärnu-Tallinn.

Punkreid ja peidikuid on vaja ehitada sobivale kaugusele nendest marsruutidest nii, et hea varitsuskoht pole üleliia kaugel ning sinna on võimalik liikuda edasi-tagasi tehes rebasehaake, paigaldates jälitajatele igasuguseid lõkse.

Sissid ei sugugi ole pidevalt tee ääres ootamas vaenlase kolonni. peamiselt ollakse ikka omal punkril oma peidikutele lähedal ja sealt korraldatakse operatsioone väga väikse pundiga, isegi üksinda. Kui varitsus on juba rahuajal planeeritud ja harjutatud nii see on võimalik teostada ka üksinda (distantslõhkeseadmete, külgmiinide ja suundkildmiinidega).

Soe supp alla minuti. Huvitav, kas seda saaks ka eBay-st? http://www.youtube.com/watch?v=DgPOsA_b ... r_embedded

Paar täpsustust enne kui maa alla peitute ja olemasolevast taristust loobute.
Metsavennad ei langenud oma punkrites (mis pealegi olid 90% maapealsed majakesed, küünid või hoopis telgid) vastase kätte mitte halva maskeerimise pärast, vaid agentuurtöö pärast. Rahvakeeli - koputamine või reetmine.
Tšetšeenias lõpetati ammu juba külade linnade puhastust kvartalite kaupa, sest see oli vähe tulus. Ma olen väga veendunud, et Dagestanis ja mujal, metsadest ja küladest tabatud mässajad saadakse kätte samuti tänu agentuurtööle.
Kui ma olen vaadanud videolõike tšetšeenias tegutsevatest mässajatest, siis seal elavad nad üsna tihti magamiskotiga koormakatte all. Mitte harva kasutatakse lahtist tuld. Tihti kasutatakse priimust. Võib olla tõesti on need üles laetud vastase petmiseks. Võib olla.
Minu isiklik arvamus on aga, et vahel minnakse siin olukorra "ülehindamise" teed. Ma pole vastu Putkineni peidikutele aga punkreid ma täna kindlasti ei rajaks ... ja ka mitte siis kui mässamiseks läheb. Nendest oleks liiga vähe kasu ja liiga palju vaeva.
Ilma välisabita aga ellu ei jää. Isegi kui sul peidikud kogu vajaliku varustusega olemas on. Iseasi millist abi sa just vajad ja mis puhul sa metsas istud.

Metsavennad ei langenud oma punkrites (mis pealegi olid 90% maapealsed majakesed, küünid või hoopis telgid) vastase kätte mitte halva maskeerimise pärast, vaid agentuurtöö pärast.

Praktik Käärmann kirjutas selle kohta, et oli palju juhtumeid, kus marjulised, seenelised, jahimehed vms sattusid valveta punkri peale, mindi vaikselt minema, teatati "kuhu vaja" ja punkrisolijad said vahelejäämisest teada siis, kui luugist granaadis sisse visati.

Sestap oma õpetustes keskendub praktik maskeerimisele ja signalisatsioonile.

Samas jah, samapalju räägib ta ka konspiratsioonist. Aga agentuurtööst on vähe, kui täpset kohta üles leida ei suudeta.

Kapten Trumm kirjutas:Sestap oma õpetustes keskendub praktik maskeerimisele ja signalisatsioonile.

Õigus.

Punkri peab olema väga hästi maskeeritud. Tänasel päeval on lihtne ja odav ehitada signalisatsioon infrapunakiirgusel toimivate liikumisandurite pealt. Kui kedagi liigub punkri läheduses, nii ollakse tasa. Las liiguvad - korralikult maskeeritud punker.

Üks probleem on punkri kütmine. Tegelikult seda tohib teha ainult korraliku vihma või lumetormi puhul. Sissil peab olema korralik kampsun, palju puhtaid villaseid sokke, hea magamiskott, jne.

Praktik Käärmann kirjutas selle kohta, et oli palju juhtumeid, kus marjulised, seenelised, jahimehed vms sattusid valveta punkri peale, mindi vaikselt minema, teatati "kuhu vaja" ja punkrisolijad said vahelejäämisest teada siis, kui luugist granaadis sisse visati.

... Kui praktik nii ütleb, siis küllap nii ka oli. Lihtsalt mina neid ei tea.
Kuid olgu pealegi. Kaevake end maasse. Maskeerige. Ja siis elage selles rõskuses. Kui juhuslikult avastatakse, siis alustage uuesti kaevamist, ehitusjälgede peitmist, korstende puu sisse konstrueerimist ja kõike muud, mida praktik on öelnud. Küllap on sellest abi ... tegelikult võiksite ju proovida. Minge üks sügis metsa ja tehke punker. Kasutage tänapäevaseid vahendeid nii transpordiks, kui ehituseks. Kui valmis saab, siis pange stopper seisma ja hinnake ka muud ressurssi. Kui aasta jooksul aega satub olema, siis tehke oma punkrisse mõnepäevaseid rännakuid. Kellel aega piisavalt võiksid selles isegi nädala-kaks elada. Ja siis kirjutage ise raamat. Vaatame mis vana praktiku teooriast alles jääb

Agentuurtöö vihjest ma aru ei saanud ... selle üks eesmärk ongi ju majutuskoht teada saada?

soesilm kirjutas:Ma pole vastu Putkineni peidikutele aga punkreid ma täna kindlasti ei rajaks

Eestis on tõesti probleemiks, et peale enda on raske kedagi usaldada. Seega see punker peabki olema enda isiklikult ehitatud - nii, et mitte keegi teine sellest ei tea mitte tuhkagi.

Eestis on ikka ruumi rahuajal vaikselt ehitada punkreid. Selle koormakatte all magamisega on sada häda varem või hiljem. Lühiajaliselt see koormakate (vähemalt kui see on varustatud termokilega) on hea asi, aga kuude viisi elu läheb raskeks koormakattega.

Võib-olla NATO-liitlased tulevad kiiresti appi - mina aga arvan, et nad ei tule kiiresti, hea kui kunagi tulevad.

Praktik Käärmann kirjutas selle kohta, et oli palju juhtumeid...

Eesti suurim häda konkreetses valdkonnas on olnud see, et meil on aegade jooksul olnud palju praktikuid. Liiga palju. Igal ühel neist on omi mõtteid ja seisukohti avaldades olnud õigus: need olid nende endi omad.
/Iseasi on see, kus-kellele-mis tingimustes need mõtted edastati: mälestusteraamatuna või ülekuulamisprotokollina.../
Tänane probleem on kusagil mujal ja ma kahtlustan, et kahe kõrva vahel. "Tark õpib teiste kogemustest..." näib olevat üdini lihtne suunis, kuid no ega ikka ei ole küll. Enne teiste tegemiste läbimõtlemata järgimist tuleks ikka oma peaga mõelda ja kui ei edene - siis pisut juurde õppida ja uuesti proovida.

Praktik Käärmann on praktik Käärmann ja jäägu ta sinnapaika.

terv
o

Vaadates viimase Kaitseliidu suurõppuse osalejate nägusid ja kuulates tagasisidet, tuli meelde, kui mugavaks tänapäeva inimesed on läinud ja kui palju sõltuvad tagalast. Magati peamiselt köetud telkides ja seal oli ka külm, see oli siis paar ööd -10 kraadiga.

Aga kui teeks sellise ekstreemse talveõppuse, et jätaks telgid, ahjud ja supipotid üldse lattu ja oleks 2-3 ööpäeva jutti metsas ainult sellega, mis seljas kaasa tassitud või enne õppust metsa peidetud? Võitlusgrupid ja luurerühm pigem suudaks, reakaitseliitlane ilmselt mitte. Pärast loeks kokku, kui mitu protsenti ennast ära külmetas. Pakun, et kolmandik, kui mitte pooled külmetavad ennast mõne päevaga ära. Ja need on KL kõige karmimad võitlejad.

Leo kirjutas:Aga kui teeks sellise ekstreemse talveõppuse, et jätaks telgid, ahjud ja supipotid üldse lattu ja oleks 2-3 ööpäeva jutti metsas ainult sellega, mis seljas kaasa tassitud või enne õppust metsa peidetud? Võitlusgrupid ja luurerühm pigem suudaks, reakaitseliitlane ilmselt mitte. Pärast loeks kokku, kui mitu protsenti ennast ära külmetas.

Leolt täitsa hea mõte, aga:
- kaitseliitlastele peaks olema anda hea magamiskott, termokile ja present või korralik telkmantel;
- vildiga kummikud, korralikke sokke hunnik, et neid saa vahetada;
- karvane müts, soojad kindad;
- mõistlikud jaopealikud, kes hoolitsevad meeste ülesannetele vastava varustuse eest (ei tohi higistada riideid märjaks);
- trangia või piirituspõletiga katelog, piisavalt vett, puljongikuubikuid (Maggi Kostilja), teed suhkruga;
- aega ka magada, mitte püüda jutti tegutseda 3 ööpäeva.

Andke tavaline EKV varustus ja ma lähen keskmise foorumi liikmega 3 ööks metsa. Ei mingit telki. Ei mingeid termokilesid. Toit 5 EURi päevas suvalisest "selverist". Tõenäoliselt ei jää mitte keegi haigeks.
Peaasi, et vihma ei saja.
Iseküsimus on, mida seal lisaks olemisele veel tegema peab.

Üldiselt sõdur peab vahetama asukohta, marssides või suusatades - saab riietuse niiskeks. Siis ta pannakse kohe paariks tunniks lihtsalt seisma postile (ei tohi liikuda). Pakase ja tuule käes külmetab juba otsekohe (tava poolsaabastes niiskete sokkidega).

Kõikidel kaitseliitlastel pole isegi tava digilaigulist sooja talvejopet. On heal juhul mingi isiklik kampsun tava digilaigulise suvemundri all. Muidugi on ka kaitseliitlasi kes on hankinud endale korraliku varustuse (paljud oma rahaga).