www.militaar.net

D mudeli peamine vahe C-5-ga on +50% laskekaugus, räägitakse ka mingist kahesuunalisest datalingist. Rakett ise suurem kah.
Huvitav on see eelkõige seepärast, et vägagi võimalik, et see avab peagi meiesugustele tee kaugmaa õhutõrje eksklusiivsesse klubisse.
Näiteks tekib võimalus olles piirist suhteliselt ohutus kauguses ohustada vastase territooriumil lennuväljadele startivaid või maanduvaid lennukeid (mida vastane täna meilegi pakub).
Pihkva lähedal lennuväljal seisab umbes 20 Il-76'te, puhas julgeolekuoht.

Kapten Trumm kirjutas:D mudeli peamine vahe C-5-ga on +50% laskekaugus, räägitakse ka mingist kahesuunalisest datalingist. Rakett ise suurem kah.
Huvitav on see eelkõige seepärast, et vägagi võimalik, et see avab peagi meiesugustele tee kaugmaa õhutõrje eksklusiivsesse klubisse.
Näiteks tekib võimalus olles piirist suhteliselt ohutus kauguses ohustada vastase territooriumil lennuväljadele startivaid või maanduvaid lennukeid (mida vastane täna meilegi pakub).
Pihkva lähedal lennuväljal seisab umbes 20 Il-76'te, puhas julgeolekuoht.

Maa pealt lastes on raketi laskeulatus oluliselt väiksem kui 160 km. Pakuks, et vähemalt 2 korda väiksem (tõpsemat arvutusmudelit ei mäleta).

Kapten Trumm kirjutas:Oodake üks hetk, ühel hetkel peab juhtuma paratamatu ja NASAMS hakkab kasutama veel õhus rippuvat uut AIM-120D raketti, mille laskekaugus on ca 160 km. Võrreldes vanemate AIM-120 mudelitega avab see sootuks teised perspektiivid. Sellisel juhul ulatub Ämarist vihmavari ka Tapani.

D mudeli peamine vahe C-5-ga on +50% laskekaugus, räägitakse ka mingist kahesuunalisest datalingist. Rakett ise suurem kah.
Huvitav on see eelkõige seepärast, et vägagi võimalik, et see avab peagi meiesugustele tee kaugmaa õhutõrje eksklusiivsesse klubisse. Näiteks tekib võimalus olles piirist suhteliselt ohutus kauguses ohustada vastase territooriumil lennuväljadele startivaid või maanduvaid lennukeid (mida vastane täna meilegi pakub).

Kilo Tango kirjutas:Maa pealt lastes on raketi laskeulatus oluliselt väiksem kui 160 km. Pakuks, et vähemalt 2 korda väiksem (tõpsemat arvutusmudelit ei mäleta).

Ämarist Tapani ei hakka kunagi midagi lendama. Jutud kaugmaa õhutõrjest võid NASAMS-i puhul heaga ära unustada. NASAMS on maksimaalselt võimeline pakkuma keskmaa õhutõrjet. AIM-120 AMRAAM raketi laskekaugus maapinnalt lastuna on hoopis midagi muud. Need lennukitelt lastavad AMRAAM rakettide laskekaugused võid rahumeeli ära unustada ja kohe neljaga läbi jagada. AIM-120C7 raketiga on NASAMS-i maksimaalne efektiivne laskekaugus kusagil u. 25 kilomeetrit. SL-AMRAAM-ER, AIM-120D rakettidega saab NASAMS-i maksimaalne efektiivne laskekaugus olema arvatavasti u. 40-45 kilomeetrit.

Soome keskmaa NASAMS-i õhukaitsepataljon koosneb 4 patareist, need omakorda 8 rühmast. Igas rühmas 3 laskekompleksi, tulejuhtimiskeskus, tulejuhtimisradar, elektro-optiline sensor. Pataljoni peale kokku tõenäoliselt 4-6 taktikalist juhtimiskeskust. Ühe patarei hind tuleb seega u. 91.5 miljonit eurot + AIM 120 AMRAAM raketid 1.1 miljonit eurot rakett. Sisuliselt 4 patareiga NASAMS-i keskmaa õhukaitsepataljon läheks meile ilma rakettideta maksma terve aastase kaitseeelarve ja jääks veel veidi puudugi. Vanas rahas siis u. 6 miljardit eesti krooni.

Sisuliselt 4 patareiga NASAMS-i keskmaa õhukaitsepataljon läheks meile ilma rakettideta maksma terve aastase kaitseeelarve ja jääks veel veidi puudugi. Vanas rahas siis u. 6 miljardit eesti krooni.

...ja sellepärast kogu see keskmaa ulme uues kümneaastases üle parda lendaski

Tegelt muidugi kahju, sellise strateegilise võime omamiseks (saan aru, et hävituslennukeid ei tule Eestile iialgi) võiks tegelikult isegi laenu võtta.
Aga õigus, Eesti riigi eksistentsi eesmärk oligi olla madala laenukoormuse juhtriik ja Brüsseli püsikohaga pailaps.
Kes see klassik ütleski, et taktika ilma strateegiata on müra enne kaotust.
Pole kui kui palju togu platsile ritta laotud taktikalisest nasvärgist, mille pihta neli lennukit strateegilist polügoonipommitamist teevad ja sama arvu miljardeid rahulikult sodiks teevad.

Kapten Trumm kirjutas:...Aga õigus, Eesti riigi eksistentsi eesmärk oligi olla madala laenukoormuse juhtriik ja Brüsseli püsikohaga pailaps...

Muuga võib ju veel kuidagi leppida aga siin sa Trumm näitad üles selget arrogantsi rääkides asjadest, mis käivad sul selgelt üle pea. Nagu näiteks makromajandus ja riigi fiskaalne seis. Olgu öeldud, et pikaajaliselt on väikeriigil palju kasulikum omada stabiilset riigieelarvet selmet riigi rahanduslikku seisu laenudega kõigutada. Ma olen nõus, et riik võiks mõnedesse riigikaitse valdkondadesse rohkem panustada aga sinu sõnadest jääb kõlama nagu oleks laenu võtmine ainus vahend "väärikalt" ennast lõhki laenanud riikide sekka pürgimiseks. Laenatud heaolu ei ole heaolu. See on võlg.

Eks elu näitab, kas Euroopas midagi muudetakse või jätkub elu vanaviisi.
Kui jätkub vanaviisi, siis seisavad need küsimused Eesti ees niiehknaa, sest kui nt Soome teeb kõvasti laenu ja Eesti mitte, siis konkurentsis oleme juba ette kaotanud (näiteks sellega, et ühel hetkel pole Soomes enam 65 000 eestlast, vaid näiteks 1/3 tööealistest. Täna on Soome mineku raskuspunkt hakanud kalduma murettekitavas suunas - minnakse sinna mõttega saadagi Soome residendiks ja saada osa Soome ülekaalukalt paremast sotsiaalsüsteemist (nt pensionist) - suure tõenäosusega on need Eestile kadunud hinged. Eesti sotsiaalsüsteem lihtsalt ei konkureeri. Kui järgnevad suured sotsiaalsed reformid, mis mingil viisil õnnestuvad, siis on Eesti olnud väga edukas.
Võta nüüd kinni. Väga suurt usku just see ei süvenda, kui peavõlglased on ikka mitmeid aastaeelarveid võlgu.

Üks on aga päris selge, et kui eurotsoon endaga hakkama ei saa ja euro allavett läheb, siis läheb allavett ka Eesti sõltumata kui tasakaalus eelarve on.
Sõltumata ka sellest, kas meil on tol hetkel euro, tugrik või kroon maksmas.

Isiklikult arvan, et sõjaliste võtmelünkade täitmiseks pole patt laenata.
Laenati ka siis, kui Iisraelist relvi osteti. Kui poleks laenatud, poleks neid relvi saadud.
Samamoodi pole patt laenata enda konkurentsivõime tõstmiseks - olgu see siis kutseharidus või midagi sellist (ka riigikaitse on konkurentsivõime osa).

Kapten Trumm kirjutas:Isiklikult arvan, et sõjaliste võtmelünkade täitmiseks pole patt laenata.
Laenati ka siis, kui Iisraelist relvi osteti. Kui poleks laenatud, poleks neid relvi saadud.

See nüüd pole küll päris normaalse inimese jutt. Õpi veidike ajaloost ja vaata kuhu sõjad, laenamine ja üleliigne relvadesse investeerimine riigid viinud on. Kas Kreeka sai oma suurte relvatarnetega viie Euroopa rikkama riigi hulka? Miks sa Trumm pidevalt Eestile ja Eesti rahvale halba soovid? Lähtud kõiges lihtsalt isakese Lenini loogikast, mida halvem seda parem?

Kapten Trumm kirjutas: Üks on aga päris selge, et kui eurotsoon endaga hakkama ei saa ja euro allavett läheb, siis läheb allavett ka Eesti sõltumata kui tasakaalus eelarve on.
Sõltumata ka sellest, kas meil on tol hetkel euro, tugrik või kroon maksmas.

Kindel see aga pärast seda katastroofi on Eestil (kui riik säilib) palju lihtsam sopast välja ujuda. Pealekauba ei ole Eurotsooni lagunemine praegu põhistsenaarium.

Ära saa valesti aru, ma ei kritiseeri sugugi Eesti kindlameelsust raha-asjades.
Lihtsalt väike iroonia - aeg ajalt lehti lugedes tundub juba, et Eesti riigi eksistentsi eesmärk ongi tasakaalus riigieelarve ja Brüsseli normatiivides püsimine iga hinna eest.
Eesti Vabariigi eksistentsi eesmärk on oma elanike heaolu ja turvalisus.
Finantsvõimekus ja laenamine on lihtsalt vahendid eesmärgi saavutamiseks.
Tükati aga jääb mulje (nt lehti lugedes), et sellest tõsiasjast ei saada aru ja Forbese lemmik või majandusvabaduse tabeli 5. koht on tänu poliitilisele võõrandumisele reaalsest elust saamast eesmärkideks omaette.

Lihtsalt selline mõte

Laenati ka siis, kui Iisraelist relvi osteti.

Jah, ma ise ka imestan, miks ei kasutatud üheksakümnendate alguses IME-aastate ja pikkade iseseisvusaastatega kogunenud raha vaid mindi laenu võtma?

Kui poleks laenatud, poleks neid relvi saadud.

Ja mina loll arvasin, et relvasid saadakse siis, kui nende eest makstakse. Ei, tuleb lihtsalt laenu võtta. Piiks-piiks ja relvad tulevad.

Ka mina imestan, et pika iseseisvusajaga kogutud kroonid kuluvad muudkui kergliiklustee rajamisele igasse külakolkasse (kust vähegi teravamad elanikud ammu Soome kolinud), ermidele, kumudele, viietasandilistele Tartu mnt ristmikele ja ekadele, aga sellist lihtsat asja nagu enda õhuruumi kontroll ei saa kohe minema - seisab kut kännu taga

Huvitaval kombel, soomlased rääkisid, et kui oli teemaks vanade vene hävitajate asendamine (Soome relvajõudude suurim tehing), tuli Eduskund kokku ja kraabiti see raha kokku. Kõik said aru, et oli vaja ryssast õhk puhas hoida ja isegi Eduskunna punameelsed saadikud hoidsid moka maas.

Kapten Trumm kirjutas:aga sellist lihtsat asja nagu enda õhuruumi kontroll ei saa kohe minema - seisab kui kännu taga

Meil on kolm kaugmaaradarit olemas ja seega visuaalne kontroll oma õhuruumi üle täiesti olemas. Hävitajate hankimine tõmbaks kaitseväel finantsiliselt hinge kinni ja juhtuks sisuliselt see sama, mis nende kallite miinijahtijaga, millest nüüd üks varuosadeks kannibaliseeritakse.

Kapten Trumm kirjutas:Huvitaval kombel, soomlased rääkisid, et kui oli teemaks vanade vene hävitajate asendamine (Soome relvajõudude suurim tehing), tuli Eduskund kokku ja kraabiti see raha kokku. Kõik said aru, et oli vaja ryssast õhk puhas hoida ja isegi Eduskunna punameelsed saadikud hoidsid moka maas.

Ei maksa ennast soomlastega võrrelda, me lihtsalt ei ole nii rikkad.

Kapten Trumm kirjutas:Ka mina imestan, et pika iseseisvusajaga kogutud kroonid kuluvad muudkui kergliiklustee rajamisele igasse külakolkasse (kust vähegi teravamad elanikud ammu Soome kolinud), ermidele, kumudele, viietasandilistele Tartu mnt ristmikele ja ekadele, aga sellist lihtsat asja nagu enda õhuruumi kontroll ei saa kohe minema - seisab kut kännu taga

Huvitaval kombel, soomlased rääkisid, et kui oli teemaks vanade vene hävitajate asendamine (Soome relvajõudude suurim tehing), tuli Eduskund kokku ja kraabiti see raha kokku. Kõik said aru, et oli vaja ryssast õhk puhas hoida ja isegi Eduskunna punameelsed saadikud hoidsid moka maas.

Aga selle pärast, et kergliiklusteede, ERM-de (mille ehitamise vastu ma olen) ja kumude ehitamine kasvatab SKP-d. Õhutõrje ostmine ei kasvata.

Tegelikult kui vaadata, millised summad kuluvad nende pompöössete infraobjektide omafinantseeringuks, paneb see lausa ahhetama. Tegemist on miljardite eurodega, mille omafinantseering on 15-20% vahel. Sellele kulutatakse sadu miljoneid eurosid eelarve või laenuraha. Ühest küljest annab see tööd ja elule ilu, teisalt näen iga nädal maale sõites neid perifeeria infraobjekte, kus ei paista kasutust. Nende summade kõrval on see tagasihoidlik 2% SKP-st täielik kommiraha.

Näiteks selle ERM-iga - EL ütles, et pole otstarbekas (taotlus jäi rahuldamata), siis jätkame samasisulist projekti maksumaksja raha eest. EKA-ga umbes sama lugu.
Muidugi ei anna EL abiraha asjadele, mis ikka päris udu on.