www.militaar.net

Tere,

Tahtsin Teile teada anda, et SDE saadab Teile vastused esmaspäeval kell 10:00ks. Loodan, et väike tähtaja ületamine võimaldab siiski teil meie vastuseid kasutada. Seoses väga kiire nädalaga on olnud raske vastavatelt inimestelt sisendit saada.

Kena nädalavahetust soovides,
Sandra
----------------------------------------------------------------------------

Hetkel on siis selline seis. 2 erakonda on vastused ära saatnud. Seda teinu juba päevi varem ja ilmselt neid see lõpptähtaeg nii täpselt ei kõiguta.
Ülejäänud on jätnud vastamise viimasele hetkele.
Arvatavasti on põhjuseid mitu - Näiteks "Hirm avada kaarte enneaegselt." ja "Ehk on viimasel hetkel selgunud rohkem informatsiooni."
Või misiganes hirmud kellelgi on.
Seega on endiselt aus kui see "saatmise hetk" toimub kõigile üheaegselt ja on ette teada.

Kuna mõningatel erakondadel paistab viimase hetke ajude ragistamist veel küllaga, siis ei jää muud üle kui määrata uus tähtaeg.
Lihtsalt ei saa ennem "ümbrike" lahti teha ja avalikustada, kui keegi veel hiljem vastuseid juurde panna tahab. On ebaaus teiste suhtes.

Seega,

Tähtaeg on 26 jaanuar 2015. Esmaspäev. Kell 12.00 päeval.
See on lõplik. Ja siis on olukord selline nagu ta on, ning kedagi järgi ei oota.

Ma olen ise ka kergelt pettunud, sest uudishimu on juba päris suur. Aga tundub, et midagi pole parata. Saadan selle kirja laiali ka neile kel veel vastamata.

EDIT:
Parandan, nüüdseks 3 erakonda on vastused saatnud.

Lugupeetud militaar.net!

Nagu juba põhjendasime eile, siis võib olla ka teistel hoopiski tehniline probleem Teie e-mailist tingituna, kuna Te kasutate aliast PAGAN, mida meilide server liigitab SPAMiks ja eemaldab otse JUNK kausta.

Nagu lubatud, tulevad meie vastused nüüd täna õhtuks.

Kõike head ja rahulikku meelt sel kiirel ajal,
IRL

Praeguseks hetkeks on 5 erakonda küsimustele vastanud.
Võib vist välja öelda ka kes.
Vastuste saamise järjekorras:
1) Keskerakond
2) Erakond Eestimaa Rohelised
3) Reformierakond
4) Vabaerakond
5) IRL

Ülejäänutega on kontakt olnud ja lubati vastused saata.
Avalikustamine on siis Esmaspäeval kell 12.00
Ja ausõna, ma ei vaata/ei näita vastuseid enne kui aeg käes.

Siin on üks viide, mis peaks ergutama Eesti majanduspoliitikuid ka laiemale mõttetegevusele ja mis võiks olla allikas kaitsekulude tõstmiseks.

http://majandus24.postimees.ee/3065543/ ... -euro-eest

See tähendab, et 3 miljardit eestlaste raha läheks praegu teiste riikide eelarvete turgutamiseks. Käesoleva aasta kaitsekulud on 412 miljonit...

Martin Peeter kirjutas:Siin on üks viide, mis peaks ergutama Eesti majanduspoliitikuid ka laiemale mõttetegevusele ja mis võiks olla allikas kaitsekulude tõstmiseks.

http://majandus24.postimees.ee/3065543/ ... -euro-eest

See tähendab, et 3 miljardit eestlaste raha läheks praegu teiste riikide eelarvete turgutamiseks. Käesoleva aasta kaitsekulud on 412 miljonit...

Eesti panga vahenditega ei saa osta sõjatehnikat kohe mitte mingi valemiga. Esteks tuleb see raha saada riigieelarvesse. Samas oma point su jutus on - nimelt selline, et kui vaja, leitakse ka raha.

Kilo Tango kirjutas: Eesti panga vahenditega ei saa osta sõjatehnikat kohe mitte mingi valemiga. Esteks tuleb see raha saada riigieelarvesse. Samas oma point su jutus on - nimelt selline, et kui vaja, leitakse ka raha.

Aga mis funktsioon Eesti Pangal üldse hetkel on? Kontot avada seal ei saa, laenu ka ei saa, oma rahagi ju Eestil enam pole? Täiesti mõtetu asutus minu arvates. Pigem võiks politsei ja piirivalve asemel Eesti panga, finantsinspektsiooni, maksuameti ja majandusministeeriumi kokku lüüa. Saaks vähemalt hulga toolisoojendajaid tootvale tööle saata.

Kilo Tango kirjutas:
Eesti panga vahenditega ei saa osta sõjatehnikat kohe mitte mingi valemiga. Esteks tuleb see raha saada riigieelarvesse. Samas oma point su jutus on - nimelt selline, et kui vaja, leitakse ka raha.

Küll aga võiks ka Eesti riik võlakirju emiteerida, et ka Eesti võiks antud pidusöögist pisut osa saada. Need ostaksid ära peamiselt teiste riikide (kesk)pangad, sest tegemist saab olema suhteliselt usaldusväärsete väärtpaberitega. Minu meelest antud olukorras elementaarne, et mitte lolliks jääda.

Need küsimused ei ole ju midagi sellist, millele vastamiseks peab päevi ragistama, eriti võimul olevad või olnud erakonnad kellel peaks olema kogu teema korralikult läbi mõeldud ning seega ka küsimustele vastamine peaks tulema "varrukast".

Martin Peeter kirjutas:

Kilo Tango kirjutas:
Eesti panga vahenditega ei saa osta sõjatehnikat kohe mitte mingi valemiga. Esteks tuleb see raha saada riigieelarvesse. Samas oma point su jutus on - nimelt selline, et kui vaja, leitakse ka raha.

Küll aga võiks ka Eesti riik võlakirju emiteerida, et ka Eesti võiks antud pidusöögist pisut osa saada. Need ostaksid ära peamiselt teiste riikide (kesk)pangad, sest tegemist saab olema suhteliselt usaldusväärsete väärtpaberitega. Minu meelest antud olukorras elementaarne, et mitte lolliks jääda.

Eee, see rikub Eesti väikese võlakoormusega riigi maine Senises stiilis:

a) tehakse riigiettevõte "Kaitse Eestit"
b) "Kaitse Eestit" saab Eesti riigilt 2 miljardi suuruse garantii rahaturult laenu võtmiseks
c) laenatud rahaga ostab "Kaitse Eestit" tankid ja õhutõrjesüsteemid
d) tehakse seadus, et iga kodanik peab maksma riigikaitse teenuste tasu (teenust tarbib ju igaüks)
e) tehakse suunatud riigihange riigikaitse teenuse ostmiseks 10 aastaks, mille võidab ettevõte "Kaitse Eestit".
f) Kodanikelt saadud teenustasu ületab kahekordselt laenumakset. Ülejääk makstakse dividendina riigieelarvesse. Aasta lõpus avastab "Kaitse Eestit", et järgmise aasta investeeringute jaoks tikub raha nappima ja teenustasu peaks ca 10% tõstma.

No, ok see oli minult vast pisut kohatu iroonia seniste riigimonopolide finantseerimiste teemadel...

EKRE vastused käes.

Ootan põnevusega. Ja kuigi nii mõnigi erakond pole minule absoluutselt sümpaatne, siis sellele vaatamata tänud kõigile, kes on võtnud vaevaks vastata.

Sotsiaaldemokraatide kiri:
Tere,

Ma väga vabandan, aga ma loodan, et me võime saata vastused õhtuks kella 18ks. Kuna tegemist on erakonna seisukohtadega, mitte ühe inimese arvamusega, siis vajab veel mõne inimesega kooskõlastamist, kuid teatud asjaolude tõttu pole veel seda saanud ning enne õhtut ei jõua ka saada. Tänud juba ette! Ning loodame, et see ei tekita suuri probleeme.

Parimatega,
Sandra
--------------------------------

Egas siin vist polegi muud, kui et teeme siis ümbrikud lahti. Mul läheb selle vastuste kokku tõstmisega siin veidi aega. Selle aja jooksul võite pakkuda mis Sotside vastustega teeme.
Paneme õhtul juurde ja seejärel tärniga märkuse ka hilinemise kohta?

pagan kirjutas: Paneme õhtul juurde ja seejärel tärniga märkuse ka hilinemise kohta?

Mõistlik mõte, liiati arvestades seda, et hetkel kehtival kaitseministril peaks olema teoorias "kõige parem ülevaade" või kuidas seal öeldaksegi.

Ootan minagi kokkuvõtet huviga. Tänud paganale asjaajamise eest!

Militaar.net-i VALIMISSTUUDIO 2015 küsimustiku vastused.

Otselink siiasamasse vastustele:
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... &start=163

LEGEND:
(REF) - REFORMIERAKOND
(KESK) - KESKERAKOND
(SOTS) - SOTSIAALDEMOKRAADID
(IRL) - ISAMAA JA RES PUBLICA LIIT
(EKRE) - EESTI KONSERVATIIVNE RAHVAERAKOND
(EER) - ERAKOND EESTIMAA ROHELISED
(VABA) - EESTI VABAERAKOND



1) Kes on teie kaitseministri kandidaat?

(REF): Oleneb valimistulemustest. Selgub pärast valimisi.
(KESK): Kahjuks ei saa me sellele küsimusele hetkel veel vastata. Keskerakond ei pea varikabinetti ja valitsusse saades otsustab kandidaatide isikud juhatus demokraatlikul teel. Meie põhimõte on valida ministriteks parimad sobilikud inimesed, kelle teadmised ja oskused panustavad kõige paremini valdkonna arengusse.
(SOTS): ***Meil on hetkel tegutsev kaitseminister. Kui Sven Mikserist saab peaminister, otsustame tema mantlipärija isiku.
(IRL): Jaak Aaviksoo ja Urmas Reinsalu on olnud kaitseministri ametis. Kindlasti on teisi julgeoleku ja riigikaitse tegijaid nagu Marko Mihkelson ja Raivo Aeg.
(EKRE): Raul Öpik.
(EER): Kaitseministri kandidaat hetkel puudub, sest tegele laskmata karu naha jagamisega, kuid igal juhul eelistame ministri kohal näha valdkonda tundvat ja vähemalt sõjaväes käinud inimest.
(VABA): Meil ei ole kellegagi sellel teemal konkreetselt räägitud. Kindlasti ei ole see lihtne erakonnas paguneid teeninud poliitik, vaid omaala asjatundja ning antud valdkonda teadev inimene.

2) Mida on teil ette näidata eelmiste kaitseteemaliste valimislubaduste täitmise kohta?

(REF): Kõik eelmiste valimiste eel antud riigikaitselased lubadused on täidetud või täitmisel. Oleme Eesti kaitsekulud hoidnud püsivalt 2% sisemajanduse kogutoodangust. 2015. aasta riigieelarve näeb ette kaitsekuludeks 2,05% SKT-st seoses julgeolekuolukorra järsu halvenemisega Ida-Euroopas. Eesti on jätkanud ja jätkab üldise kaitseväeteenistuse kohustusega ja ajateenistusega. Kaitseväe ja Kaitseliidu põhiülesanne on koos NATO liitlastega Eestit kaitsta. Kaitseväele on hangitud vajalik autotransport, uus lahingutehnika – jalaväe lahingumasinad CV9035, uued Javelin-tüüpi USA tankitõrje raketikompleksid. Viimane ja oluline lubadus on hetkel Riigikogus menetluses olev riigikaitseseadus, mis on ühtlasi viimane korrastamist vajav nurgakivi riigikaitset korraldavas seadusloomes.
(KESK): Kahjuks ei midagi viimastel perioodidel, kuna me ei ole pikalt valitsuses olnud.
(SOTS): ***2015. aasta riigieelarvega tõusevad kaitsekulud 2,05 protsendini SKPst.
Aprillis vastu võetud riigi eelarvestrateegia 2015-2018 sätestab kaitsekulude hoidmise 2% tasemel SKPst. 2015. a riigieelarve näeb ette kaitsekulude tõusu 2,05
protsendini SKPst.

NATO tippkohtumise tulemusena NATO kohalolu Eestis jätkub ning tugevneb.
NATO tippkohtumisel septembri alguses Walesis kiitsid valitsusjuhid heaks NATO valmisoleku tegevuskava, millega NATO jätkab ja suurendab oma kohalolu NATO piiririikides.
Samuti lepiti tippkohtumisel kokku uue NATO ülikiire reageerimisüksuse loomises, mida on võimalik kiirelt kohale tuua vähimagi ohumärgi puhul kõikjale NATO territooriumil ning NATO kaitseplaanide kooskõlla viimises muutunud julgeolekuolukorraga.

Uus riigikaitseseadus loob aluse riigikaitse laiapõhjalisele käsitlusele.
Novembris kiitis valitsus heaks ning saatis Riigikogule riigikaitseseaduse eelnõu, mis loob aluse riigikaitse laiapõhjalisele käsitlusele ning sätestab riigi
juhtimise ja valmisoleku üleminekul rahuaegselt tegevuselt sõjaajale. Riigikaitseseaduse eelnõuga ühendati uuendatud kujul seni eraldi seadustena kehtivad rahuaja riigikaitse seadus, sõjaaja riigikaitse seadus ja rahvusvahelise sõjalise koostöö seadus.
(IRL): IRL enne eelmisi valimisi andis teada, et me ei lähe valitsusse, mis ei tõsta riigikaitse kulusid 2 %-le. Me saime sellega hakkama. Olulisemad sammud viimastest aastatest on kaitseväe palgareform, uue riigikaitse sõjalise arengukava koostamine, esimest korda ka mittesõjalise arengukava koostamine.
IRL-i vedamisel töötati välja kaitseliidu ja kaitseväe veteranide toetuspoliitika ja vastavad seadusemuudatused.
(EKRE): Eesti valija pole meile kahjuks tänaseni andnud võimalust oma lubadusi ja nägemusi ellu viia.
(EER): Roheliste edusammud puudutavad eelkõige energiajulgeolekut. Vaatamata väikesele fraktsioonile - kõigest kuus inimest - suutsime käivitada energiasäästu-, energiatootmise hajutamise ja koostootmisjaamade ehitamise programmi. Suutsime vastu seista Reformierakonna kaitsevõime lagundamise ehk palgaarmee – plaanile. Lisaks on paljud liikmed aktiivsed kaitseliitlased (Aleksei Lotman jt) ning endised liikmed Marek Strandberg ja Katrin Idla on saanud NATO teaduspreemia, mida ilusate juttude eest ei jagata.
(VABA): Vabaerakond ei ole kuulunud ennem Riigikokku ega valitsusse. Samas on meil antud valdkonnaga seotud inimesi liikmeskonnas nagu Tarmo Kõuts- endine Kaitseväe ülem, Kalle Kaljuste Piirivalve taustaga ning Märt Meesak Kaitseliidu taustaga inimene. Meil on neid veelgi.

3) Mis on teie jaoks „esmane kaitsevõime”? (s.h. kaitsevõime rakendumise kiirus, maht ja vahendid)

(REF): Riigikaitse strateegias on sellest kuus tegevussuunda, millest elutähtsate teenuste toimepidevuse kindlustamine, psühholoogiline kaitse, sisejulgeoleku tagamine, tsiviilsektori toetus sõjalisele kaitsele ja rahvusvaheline tegevus sõja ajal on seni käsitletud puudulikult ja enamasti on lähtutud rahuaja hädaolukorrast, mitte sõjast. Edasises on kõige olulisem tegevussuundade koordineerimine valitsuse julgeolekukomisjoni ja tagamine riigikantselei kaudu.

Eesti kaitsevõime kaheks ja teineteisest mitte lahutatavaks osaks on esmane iseseisev kaitsevõime ja NATO kollektiivkaitse. Eesti pole kunagi omanud illusiooni, et NATO nn vihmavari on piisav julgeolekugarantii. Seega on enesestmõistetav, et võtame väga tõsiselt oma Kaitseväe ja Kaitseliidu baasil üles ehitatavat kaitsevõimet. Eesti asub väga ohtlikus geostrateegilises asukohas. Lääne-Euroopa (NATO, EL) poolt vaadates kujutavad Balti riigid julgeoleku mõttes poolsaart. Oleme Põhja- ja Lõuna-Euroopast eraldatud Läänemerega. Ida pool asub meie peamine julgeolekuohu allikas. Partneritega Lääne-Euroopas oleme maismaal ühendatud vaid kitsa umbes 70 kilomeetri laiuse koridoriga Leedu ja Poola vahel. See teeb Balti riikide kaitse korraldamise NATO poolt üpriski keeruliseks just seetõttu, et vastaspoolel on sõja korral kerge see kitsas maismaakoridor Kaliningradi oblasti ja Venemaa vahel sulgeda. Kriisi puhul toimub NATO vägede juurdevool peamiselt meritsi või õhu kaudu, mis võtab aega. Uue tähenduse esmasele kaitsevõimele annab liitlaste kohalolek, mis on ka kasvamas.
(KESK): Meie jaoks on esmane kaitsevõime poolik lahendus ja seetõttu tahame asetada rõhu püsivale iseseisvale kaitsevõimele totaalkaitse printsiipide alusel. Kõik vajalikud protsessid peavad toimuma minimaalse viivituse, tarviliku mahu ja kõigi kasutada olevate vahenditega. Tuleb teha kõik, mis on tarvis, et oleks tagatud põhiseaduses nõutud riigi iseseisvus ja sõltumatus.
(SOTS): ***Esmane iseseisev kaitsevõime peab tagama heidutuse ja kaitse NATO kollektiivkaitse täiemahulise rakendumiseni. Tänapäevastes kiiresti arenevates konfliktides on oluline olla võimeline koheselt reageerima tekkivatele kriisidele. Kaitseväe kiirreageerimisstruktuur tuleb välja õpetada, relvastada ja varustada 21 000 kaitseväelast. Lisaks sellele tuleb välja arendada Kaitseliidu raames maakaitsevõime.
(IRL): Esmane kaitsevõime on suutlikkus kiiresti reageerida sõjaliseks kaitseks. Selleks on oluline panustada luure- ja eelhoiatusvahenditesse. Samuti on tähtis kaitseväe reservil põhineva kiirreageerimisvõime väljaarendamine.
Kiirus, maht ja vahendid peavad olema vastavuses võimaliku vastase tegevusega ja need pannakse paika juba kaitseväe sõjalise analüüsi järgi. Oluline on, et kiirreageerimisreserv oleks täielikult mehitatud, relvastatud ja varustatud.
(EKRE): Tegelikult saame me rääkida vaid esmasest iseseisevast kaitsevõimest (täielik ISESEISEV KAITSEVÕIME on näiteks Venemaal, kes suudaks sõdida näiteks India vastu ka ilma liitlasteta). Eesti riigikaitse toetub kahele sambale:
1) kollektiivkaitse NATO koosseisus;
2) esmane iseseisev kaitsevõime.
EKRE jaoks on iseseisev kaitse selle täpsemas sõnastuses "Esmane iseseisev kaitsevõime" mis on Eesti riigi ja ühiskonna vastupanu agressorile kõigi meie käsutuses olevate meetmete ja vahenditega kuni jõuab kohale meie liitlaste abi, ehk teiste sõnadega käivitub NATO lepingu artikkel 5.
EKRE arvates on esmaseks iseseisvaks kaitsevõimeks vajalikud, meetmed ja vahendid järgmised (toodud välja ka meie valimisplatvormis):
1) Piisaval määral ette valmistatud ja varustatud maavägi kahe soomusmanöövervõimelise brigaadiga (1.brigaad põhjasuuna kaitsel; teine lõuna suunal). Keskmaa õhutõrjevõime omamine ja piisav rannakaitse võimekus;
2) territoriaalkaitseks piisaval määral ette valmistatud ja varustatud kaitseliit;
3) sõjaväestatud piirivalve;
4) rakendame laiapõhjalise riigikaitse põhimõtteid kõikides tsiviilstruktuurides, et sõja korral oleks tagatud riigi täielik toimimine. Selleks valmistame ka elanikkonda piisavalt ette hädaolukordades toimetulekuks, et kõik teaks mida nad peaks sõjaolukorras tegema ja kuidas käituma.
Kõik ülaltoodud esmaseks iseseisvaks kaitsevõimeks vajalikud meetmed ja vahendid peavad tagama liitlaste saabumise ajaks olukorra, kus Eesti Riiklus funktsioneeriks veel minimaalselt sellisel määral, et toimiks vastuvõtva riigi toetuse süsteem (meritsi, maismaad pidi ja õhu kaudu saabuvate vägede maabumise kohad oleksid vabad ja toimiks meie riigi- ja omavalitsusstruktuuride võimekus appitulnutega suhelda ja neid igati toetada ja varustada hädavajalikuga, näiteks luureinfo ja tagalatoetusega).
(EER): Kõik, mis mahub aega NATO riikide sõjalise abi reaalse rakendumiseni, kuid meie jaoks algab kaitsevõime riigi patriootlikust juhtimisest. Kuna praeguseni pole selge, mis rahadega Reformierakond võimule tuli, kuhu läks VEBfondi raha ja kes manipuleerib selle teabega, siis ei saa me kindlad olla, et meie julgeolek on parimal viisil tagatud.
(VABA): Selleks saab olla siiski “roheliste mehikeste” ilmumisel see võimekus, et me suudame sellistes olukordades tagada stabiilsuse ning algfaasis panna arengutele piir. Selleks saab ja on tänases mõistes kaks organisatsiooni: Kaitseliit ja jahimehed. Täna on see tegelikult veel puudulik..

4) Nimetage riike Eestiga võrreldavas julgeoleku keskkonnas, mis on teil eeskujuks kaitsekulude suuruse ja mõistuspärasuse planeerimisel?

(REF): Riigikaitse on iga iseseisva riigi enese kujundada ja otsustada. Kõik eeskujude seadmised ja püüded häid ideid kopeerida on lõppenud ebaõnnestumistega. Nii on Eesti kaitsekulutuste suuruse kujundajaks NATO „2% SKT-st“ põhimõte ja oleme seda hoidnud viimased aastad kindlana. Üha rohkem teineteisemõistmist on tekkimas meil norrakatega, kellega oleme julgeolekuväljakutse valdkonnas leidnud palju ühist. Loomulikult on meie riigikaitse ülesehitusse jätnud tugevad jäljed meie naabrid ja algusaastatel kriitilise tähtsusega toetajad Soome ja Rootsi.
(KESK): Soome (territoriaalkaitsemudel), Poola (tugev kaitsetööstus ja oma jõu usaldamine) ja Iisrael (rahva kaitsetahe ja kiire sõjaline mõtlemine) kombineerituna.
(SOTS): ***Soome ja Norra. Eesti alustas sõjalise riigikaitse taasloomist nullist, seepärast ei ole mõistlik mehhaanilist võrdusmärki panna. Eesti panustamise protsent riigikaitsesse SKPst ei ole väike. Väike on SKP võrreldes näiteks Norra ja Soomega.
(IRL): Poola, Türgi
(EKRE): Meie eeskujuks oleks peamiselt kaks riiki: Soome kaitsevägi oma piiratud ressursside kasutamisoskusega ja Iisrael oma ühiskonna suutlikkusega minna kiiresti üle rahuajalt sõjaaja režiimile. Mõlema riigi tsiviilkaitse on samuti kohaks, kust maksab eeskuju võtta.
(EER): Arvestades meie geopoliitilist asukohta ja riigi suurust puuduvad meil otsesed eeskujud ja me peame ise otsima meile omast teed. Vaadates endisi liiduvabariike, näib, et liigume õiges suunas ja pigem peame õpetama teisi. Samas on meie suuremaks ohuks siseturvalisus - näiteks Simmi tegevus, mis sisuliselt võttis saladuseloori kõigilt meie kaitserajatistelt.
(VABA): Soome

5) Milliseid ülesandeid te näeksite maakaitsele ja üldiselt Kaitseliidule ning milliste ressurssidega on planeeritud
nende täitmine? (Reservistid ja/või vabatahtlikud; relvastus)?

(REF): Kaitseliit on meie maakaitse ja rahva riigikaitsesse kaasamise võtmeorganisatsioon, mille tähtsust pole võimalik alahinnata. Samas on siin arenguruumi, eriti valdkonnas, kuidas meie Kaitseväge ja Kaitseliitu paremini lõimida. Ja seda nii rahu kui sõja ajal.
Kriisi- ja sõjaolukorras toimivad Kaitsevägi ning Kaitseliit tervikliku ja integreeritud süsteemina. Kaitseväe peamiseks ülesandeks on kaitsetegevus vastase pealöögi suundadel. Kaitseliit tagab maakaitse, ehk julgeoleku kogu Eesti territooriumil. Kaitseliitlaste ülesanne on valvata ja kaitsta tähtsaid objekte, võidelda vaenlase väiksemate õhu- ja meredessantidega, eriüksustega, luure ja diversiooni gruppidega, viienda kolonniga mis tõenäoliselt aktiveeritakse.


Kaitseliit muutub sõjaajal Kaitseväe üheks integreeritud osaks ehk maakaitseväeks, kuna ta on sunnitud mobiliseerimise korral läbi viima täiendkomplekteerimise, sest paljud rahuaja Kaitseliidu tegevliikmed on samal ajal mobilisatsiooniplaani kohaselt määratud Kaitseväe üksustesse. Seega sõjaaja ülesannete täitmiseks viiakse läbi Kaitseliidu täiendav komplekteerimine vanemate aastate reservväelastega.

Kaitseliidul peab olema välja antud ja kasutamiseks valmis olev relvastus kogu Kaitseliidu sõjaaja koosseisule, mida hoitakse malevate ladudes ja vajadusel ka kodus. Kaitseliidu nii rahu- kui sõjaaja koosseisuga viiakse läbi regulaarseid õppuseid ja õppekogunemisi.

(KESK): Kaitseliit peaks olema riigikaitse peamine tugisammas, sest see organisatsioon on kõige motiveeritum ja kiirelt ning ulatuslikult mobiliseeruv vägi. Sõja korral peaks nende alluvusse liituma ka kõik need reservväelased, kes ei ole määratud brigaadidesse või tugistruktuuridesse. Kaitseliidu allüksused peavad olema aktiivsed lahinguvälja kujundajad, tegutsedes ülesandepõhiste (missioon command) juhiste alustel. Numbreid on jällegi raske hinnata, kuna meil puudub ametlik ülevaade tegelikust sisemisest olukorrast, kuid nii kui olukord saab auditeeritud, on selge, et tuleb vastavalt seatud ülesannetele eraldada nii inimesi kui raha Kaitseliidu vastutusrikka ülesande täitmiseks riigikaitsesüsteemis.
(SOTS): ***Kaitseliit peab planeerima maakaitse ülesande täitmiseks vajalikud ressursid. Praegu suudab katiseliit reageerida üle terve Eesti asümmeetrilistele rünnakutele,
kuna on kogu Eestit kattev turvavaip, mis on kohal kõikides Eesti piirkondades. Kaitseliidu võimet ja liikmeskonda tuleb suurendada nagu ka rahalist ressurssi Kaitseliidu arendamiseks. Kaitseliit peab saama samasuguse moodsa relvastuse nagu on kaitseväel,
nt tankitõrje raketisüsteemid Javelin.
(IRL): Uues riigikaitse arengukavas on selge Kaitseliidu sõjaline ülesanne paika pandud ja see tuleb ressurssidega tagada. 8 % reegel riigikaitse eelarvest Kaitseliidule varasema reeglina enam ei päde. Üle tuleb vaadata ka Kaitseliidu sõjaline struktuur ning vajadusel uute ülesannete täitmiseks seda suurendada. Vajalik on tagada kõigile kaitseliitlastele isikuvarustus.
(EKRE): Kaitseliidul on olemas kõik eeldused, et saada meie kõige suuremaks ja võitlusvõimelisemaks struktuuriks kaitseväe sees. Tahes-tahtmata on iga paari kuu tagant osavõttev kaitseliitlane paremini oma oskused säilitanud kui kord iga nelja aasta tagant reservõppekogunemisel käiv reservväelane.
Ühe võimalusena, mida tasub kindlasti arutada on Kaitseväest reservi arvatud jalaväe ajateenijad automaatselt suunata Kaitseliitu.
Suuremas pildis oleks siis kaitseväe õlul opereerimine keerukama rasketehnikaga (tankid, jalaväelahingmasinad, liikursuurtükid, õhukaitse jne) ning Kaitseliidul soomustatud jalaväega. Selle plussiks oleks sõja ajaks juba täiesti valmisolev struktuur, mis on mingil määral end ka kokku harjutanud.
(EER): Kaitseliidu ülesanded on loetletud Kaitseliidu seaduses, kuid Kaitseliidul peaks olema oluline roll loodavas asendusteenistuses ja keskkonnaprobleemidest/reostusest lähtuvate julgeolekuohtude puhul.
(VABA): Kaitseliidu roll ei saa olla rahvuskaardi põhine. Tegemist on vabatahtlikest koosneva organisatsiooniga, kelle liikmeskond avaldab soovi oma kodu kaitsta. Kindlasti ei saa panna Kaitseliidule juurde ainult ülesandeid, arvestamata teadmisega, et kõik need vabatahtlikud teenivad igapäevast leiba siiski muudel aladel ning selleks tegevuseks jääb aega perede arvelt. Samas kui pannake ülesanded, siis tuleb anda ka koheselt reaalsed vahendid. Selle viimasega pole just väga kiita, rühma, jao ja ükskikvõitleja tasemel. Reservistid on oluline osa ning nende panus ja väljaõpe tähtis.

6) Kas teie arvates on 2% SKT-st kaitsekulutuste tase terve Eesti kaitsmiseks piisav, ebapiisav või liiga suur?

(REF): 2% sisemajanduse kogutoodangust on meie riigi kaitsekulutuste miinimumtase. Eesti alustas kaitsejõudude loomist 1991. aasta lõpus sisuliselt nullist. On arusaadav, et kogu vajaliku relvastuse ja varustuse hankimiseks oleks tarvis rahalisi vahendeid mahus, mis ületavad 2% SKT-st. NATO nõue on olnud, et sõjalised kulutused oleksid vähemalt 2% tasandil, millest on lähtunud ka Eesti valitsus.
(KESK): Keskerakond on kinnitanud, et toetab kokkulepitud 2% miinimumtaset. Populistlik oleks lubada tõusu enne kui on selgunud täpselt, kuidas see raha kulutatakse, ehk kas seda tehakse eesmärgipäraselt. Küsimus ei ole alati peamiselt hangetes, vaid selguse saamises, kuidas Eesti ikkagi kavatseb ennast kaitsta, ehk millised meetodid ja vahendid on tegelikult efektiivsed just meie oludes. Samavõrd võib ohuanalüüs seada tingimused kaitse-eelarve kiireks tõstmiseks, kuid ka see vajadus peab selguma luureasutuste hinnangust, mitte meie soovist. Kui pädevad asutused leiavad, et kaitsekulude tõstmine on riigi püsimajäämise seisukohast vajalikud, siis seda tuleb ka teha.
(SOTS):***2% või pisut enam SKPst on panus, mida meie ühiskond suudab anda esmase iseseisva kaitsevõime ja kollektiivkaitse arendamiseks.
(IRL): Me peame 10-aastase riigikaitse arengukava iseseisva kaitsevõime eesmärgid kiiremas tempos ellu viima. See eeldab lähiaastatel rohkem kui 2 % SKP kasutamist riigikaitsesse.
(EKRE): Hetkel ebapiisav, eriti arvestades rahvusvahelist julgeoleku olukorra kiiret halvenemist. Kaitsekulutused võiks juba täna olla 2,3 % SKT-st. Teisest küljest pole valitsevad koalitsioonid pikkade aastate jooksul sedagi 2% efektiivselt kasutada osanud.
Näiteks NATO Strategic Airlift Capability projektis osalemine, kus Eesti saab aastas 45 lennutundi, mille kogukulu on 43,2 miljonit eurot 26 aasta jooksul.
(EER): 2% on küll eraldi võttes ebapiisav, kuid arvestades ühiskonna teisi vajadusi siiski mõistlik kompromiss.
(VABA): Tegelikult on antud number enamjaolt paras. Küsimus ongi, et kuhu neid vahendeid suunatakse. Me ei peaks oma väikese eelarvemahu juures hakkama seotama suuri tankipataljone. Oleme kollektiivkaitses NATO-ga ning mõistlik oleks oma partneritel lasta selline kallis tehnika pigem tuua Saksamaalt või Prantsusmaalt siia, kuna suurema tõenäosusega jõuab siiski esmalt sõda meie riigi aladele. Seega pole sellest kallist tehnikast mitte mingisugust kasu Kesk-Euroopas. NATO panustab tehnikaga, meie meeste ja väljaõppega. Nii jääks kohapeale rohkem ressurssi elementaarsete vahendite soetamiseks: side, transpordimasinad, öövaatlusseadmed jms

7) Kui on plaan kaitsekulusid tõsta, siis kui palju, mille jaoks ning millised on katteallikad?

(REF): Riigikaitses on oluline rahastuse stabiilsus. Tänases järsult halvenenud julgeolekuolukorras peaks Eesti lähtuma korrast, et kulutused moodustaks vähemalt 2% SKT-st, kuid ilmselt on tarvis ka täiendavad vahendeid infrastruktuuri loomiseks liitlasvägede või nende eelpositsioneerimisladude paigutamiseks Eesti pinnal. Julgeolekuolukorra järsul teravnemisel on kindlasti vaja täiendavaid erakorralisi summasid riigi ja kaitsejõudude valmisoleku tõstmiseks. Näiteks on sellelgi aastal kaitse-eelarve suurem kui 2% ehk 2,05%. Kokkuvõttes: kaitse-eelarve muutused on seotud julgeolekuolukorra muutustega, kuid ei tohi protsentuaalselt olla vähem kui 2% SKT-st.
(KESK): Kui on plaan kaitsekulusid tõsta, siis kui palju, mille jaoks ning millised on katteallikad?
Hetkel plaani kaitsekulusid tõsta ei ole. Küll on plaan, nagu eespool mainitud, teha audit arendusplaanide efektiivsuse ja süsteemi sihipärase toimimise kohta ning lõpetada need võimalikud protsessid, mis tegelikult ei panusta kaitsevõime tõusu. Siht on viia bürokraatia minimaalse vajaliku tasemeni ja veenduda, et ülesandeid täidavad pädevad inimesed. Kui ekspertide soovitusel on tarvis tõsta, siis seda ka teha tuleb. Katteallikad tuleb leida sel juhul teiste kohustuste arvelt, mis ei ole hetkel nii olulised.
(SOTS): ***Kaitsekulutusi on võimalik suurendada liitlasvägede Eestis kohaloleku põlistamiseks sõltuvalt julgeolekuolukorra arenemistest. Lisarahastuse võimalikud allikad on meie riigieelarve, NATO rahastamine või liitlaste panustamine kahepoolsete projektide raames.
(IRL): Siin tuleb reaalseid võimalusi ja vajadusi hinnata koos kaitseplaneerijatega. Katteallikate leidmine on eelkõige riigieelarve prioriteetide seadmise küsimus.
(EKRE): Kavatseme tõsta kaitsekulusid:
1) Kahe soomusbrigaadi väljaarendamiseks, mille koosseisus oleksid tankid, jalaväe lahingmasinad, liikursuurtükid ja lähi õhutõrje masinad. Kaugemas perspektiivis ka MLRS võimekus;
2) keskmaa õhutõrje hankimiseks;
3) rannakaitse võimekuse tekitamiseks.
Kaitsekulude tõus tuleks vastavalt vajadusele ja ei ole seotud mingisuguse abstraktse numbriga SKT-st. Me lähtume põhimõttest, et 2% SKT-st kataks ära kaitseväe tegevuskulud ja jooksvad kulud – seoses mehhaniseerituse kasvuga (tankid, jalaväe lahingmasinad, liikursuurtükid jne) suurenevad paratamatult ka kulud.
Kaitsealased hanked aga oleksid väljaspool seda numbrit ning neid rahastataks otse riigieelarvest. Seega on võimatu hetkel öelda kui palju kasvaksid kaitsekulutused.
Katteallikateks oleks (julgeolekuolukorra veelgi halvenemisel) lisamaksu kehtestamine ja laenud. Suuremas pildis hoiaksime kaitsekulud + investeeringud relvastusele umbes 2.5% juures SKT-st kuni meil on välja arendatud iseseisev esmane kaitsevõime.
(EER): Plaanis pole, kuid kui esitatakse veenev, nutikas ja asjatundjate poolt heakskiidetud plaan moodsate Eestis toodetavate kaitsetehnoloogiate arendamiseks, siis on ka laenuvõtmine mõeldav.
(VABA): Eesti Vabaerakond on välja öelnud, et Ukraina kriisi valguses oleks meil mõistlik olla valmis kaitsekulutuste tõstmiseks praeguselt 2% SKT-st 3% juhul, kui olukord maailmas veelgi pahaendelisemaks muutub. Iga riigi esmane ülesanne saab ikka olla iseseisvus ja selleks tuleb ka kõik teha. Mille arvelt on sama teemaga seotud. Kui olukord on julgeoleku olukorras ebastabiilne, ei ole kasu eelarves olevatest kõrgetest toetustest või madalatest maksudest. Hetkel on aga kõige kiirem võimalus kulude kokkuhoid riigiametites. Meie väike riik ei suuda seda ametnike ja bürokraatia süsteemi nagunii jätkusuutlikult enam kaua üleval pidada.

8.) Kas ja milliseid investeeringuid toetate? Palun põhjendage.
*Rannakaitse.
*Iseliikuvad suurtükid.
*Tankid.
*Keskmaa õhutõrje.
*nn. Rahvasoomuk.
*Väikeüksuste varustus.

(REF): Konkreetsed investeeringuplaanid on ikkagi Kaitseväe arengukavades fikseeritud ja see on tulnud professionaalide ühisseisukohana. Tooksin välja mõned prioriteedid, mida pean ise olulisemaks.
-1) Kaitseväele ja Kaitseliidule vajalike side ja juhtimise ning luurevahendite, sõjaaja juhtimispunktide tehnika ja varustuse hankimine. Sellega tagatakse kaitsejõudude juhtimisvõimekus kriisi- ja sõjaolukorras.

-2) Täielikult mehhaniseerida 1. jalaväebrigaad, sealhulgas osta puuduvad tankid ja iseliikuvad suurtükid, muu vajalik materjal. Siis oleks Kaitseväe peamine manööverüksus täielikult komplekteeritud ja lahinguvõimeline.

-3) Keskmaa õhutõrje vahendite soetamine. See on prioriteetne investeering, kuid väga kallis. Esmalt peaksime seda küsima oma liitlaste käest.

-4) Alustada rannakaitse loomist, kuid sedagi on soovitav teostada liitlaste abiga – raskeid suurtükke ja maa-meri-tüüpi raketisüsteeme ei jõua Eesti riik üksi osta.

Üksuste muu varustuse hanked on pidev protsess ega saa olla eraldi prioriteet.
(KESK): Lubage siin vastavalt järjestada ning täiendada nii, nagu on hetkel meie nägemus:
*Väikeüksuste varustus – ehk eelkõige isikukaitse ja korralik relvastus. Ilma hea jalaväelaseta on kõik muud süsteemid kasutud.
*Rannakaitse – Eestil on üle poole piirist merepiir, seda ei tohi jätta kaitseta. Näeme siin suurt ülesannet Kaitseliidule ja kodumaisele kaitsetööstusele. On ideid, kuidas tagada merepiiri kaitsmise võime soodsamate lahendustega rannikult.
*Keskmaa õhutõrje – ja samuti ka väga lühikese maa (kuni 10 km) kantavad raketisüsteemid jalaväeüksuste normaalvarustusse.
*nn. Rahvasoomuk – kui suudetakse toota ettenähtud soomuskaitse ja muude esitatud nõuetega masinaid kohapeal, siis loomulikult. Suuremas plaanis tuleb toota varustust ja tehnikat riigis sees niipalju kui võimalik, sest see suurendab omakorda riigi tulubaasi, ehk ka kaitse-eelarvet.
*Iseliikuvad suurtükid – kaudtule võimekus on oluline tugevdus jalaväele. Tahab veel täiendavat analüüsi, millisel kujul seda on parim tagada meie oludes.
*Tankid – tahab täiendavat analüüsi ja sõltub eelkõige suuremast plaanist, kuidas me hakkame võitlema.

Selliste hangete üle ei saa ka ükski erakond oma enda tarkuses ise otsustada, vaid prioriteedid peavad sündima ekspertide töö (sh. realistlikud sõjamängud) ettepanekute tulemusel. Samas on selge, et midagi ei saa hankida sellepärast, et nad näevad paraadil head välja. Iga kulutatud euro peab panustama parimal võimalikul viisil kaitsevõime eesmärgistatud tõstmisse.
(SOTS): ***Eesti on juba otsustanud välja arendada maaväe soomusmanöövri võime, mille tarvis on sõlmitud lepingud jalaväe lahingumasinate CV9035 hankimiseks. Teise suurvõimena hangib Eesti kiirendatud korras kolmanda põlvkonna tankitõrjeraketisüsteemi Javelin. Kehtiv riigikaitse arengukava aastateks 2013-2022 näeb ette liikursuurtükkide hankimise. Arengukava väljatöötamise käigus säilis ka selge vajadus keskmaaõhutõrjevõime väljaarendamise ja tankide järele.

Järgmise kümne aasta riigikaitse arengukava planeerimise käigus peavad olema otsustamiskohaks kindlasti tankid, keskmaa õhutõrje ja suure tõenäosusega ka rannakaitse.
Kaitseväelaste ja kaitseliitlaste individuaalvarustust tuleb kindlasti edasi arendada. Peame silmas kuuliveste, kiivreid ja jalaväe kergerelvastust või selle moderniseerimist.
(IRL): Esimese prioriteedina on vajalik tagada täielik varustus ja relvastus kahe brigaadi tarbeks. Välja tuleb arendada mehhaniseeritud brigaad, mille sisaldab ka tankipataljoni ning peatselt hangitavaid jalaväe lahingmasinaid. Keskmaa õhutõrje pataljon on järgmine etapp. Selle võime arendamisel peame ka liitlaste sõjalisi võimeid kaasama. Iseliikuvad suurtükid on riigikaitse arengukavas sees ning nende soetamine on lähiaastatel plaanis.
(EKRE):
*Rannakaitse.
Vastus :
Eestil on umbes 800 kilomeetrit merepiiri, mida hetkel ei suudeta kontrollida (puuduvad vastavad militaarradarid). Samuti ei oma me reaalset relvastust vaenulike sõjalaevade tõrjumiseks.
Mereteede kindlustamiseks ja dessandiohu vähendamiseks oleks ainsaks mõeldavaks lahenduseks mobiilsetel platvormidel rannakaitseraketid nagu harpoon mille patareid saaks infot mereradari võrgult. Tegemist oleks kalli, kuid vajaliku investeeringuga.
*Iseliikuvad suurtükid.
Vastus:
Tänu radaritele mis suudavad tuvastada tulistavate suurtükkide asukohti on muutunud ülimalt oluliseks võimalikult kiiresti vahetada tulepositsiooni, et mitte jääda vaenalase suurtükkide tule alla. Liikursuurtükid suurendaks oluliselt meie suurtükiväe ellujäämisvõimalusi lahingus.
Samuti annaks tänapäevased liikursuurtükid (näiteks PzH 2000-ga on võimalik tuld anda spetsiaalmoonaga ligi 48 kilomeetri kaugusele ja seda ühe meetri täpsusega) meile võime koos suurtükiväe radaritega maha suruda vastase kaugtule relvastust ja säästa oluliselt kaotusi meie jalaväes. Massiivsete tulelöökide andmiseks, näiteks vaenlase pealetungi takistamiseks on sobilikumaks relvaks MLRSid, mille hankimist peaksime samuti kaaluma.
*Tankid.
Vastus :
Edukat kaitsesõda pole võimalik pidada ainult taandudes, tuleb rünnata seal kus vaenlane on nõrk, et võtta maha rünnaku üldist hoogu. Ilma tankideta on tänapäeval igasugune rünnak avamaastikul määratud ebaõnnestuma ja tooks kaasa ainult mõttetuid kaotusi ründajale. Samuti on vajalik vaenlase kiirete ja ohtlike läbimurrete peatamiseks koondada otsustavatesse kohtadesse kiirelt palju tulejõudu, mille jaoks on tank ideaalne vahend. Ei maksa unustada ka seda, et vaenlase tanki vastu on kõige paremaks relvaks oma tank.
EKRE hinnangul vajab Eesti vähemalt kahte pataljoni tanke, kummagi brigaadi koosseisu üks, mis muudaks need brigaadid täisväärtuslikeks soomusbrigaadideks. Mudelitest kas Leopard 2 või kui ameeriklased on nõus müüma siis ka Abramsid.
*Keskmaa õhutõrje.
Vastus :
Hädavajalik meie õhuruumi minimaalseks kontrollimiseks, mis on samuti üheks eelduseks kiire abi saamisel liitlastelt.
*nn. Rahvasoomuk.
Vastus :
Vajalik suurte kaotuste vältimiseks kui vastasel on kasutada massiivselt kaugtule relvi. Hetkel tundub kõige kättesaadavam ja odavam kandidaat selleks M113 ning selle kloonid.
*Väikeüksuste varustus.
Vastus :
Kõigil sõduritel peavad olema kaasaegsed kiivrid ja soomusvestid, samuti hea sidevarustus. Kõige olulisem meie jaoks on oma sõdurite kaotuse vältimine. Uuem kerge laskurrelvastus on oluline, kuid on võimalik alles siis kui oleme suutnud oma sõdurid tänapäevaste kaitsevahenditega kindlustada. Tõde on see, et nii AK4 kui kõige uuem G36 tapavad sama edukalt oskaja käes. Kuid selleks, et oskaja näeks ka järgmist lahingut on tal vaja head varustust, et esimene kuul ei lõpetaks ta elu.
(EER):
*Rannakaitse. Jah, sest meie võimalik vaenlane võib rünnata ka merelt
*Iseliikuvad suurtükid. Võib olla, sest vajame suure tulejõuga mobiilset kaitserelvastust, kuid peame hindama konkreetsete mudelite kasutatavust Eesti maastikul.
*Tankid. Ei, sest Eesti jaoks on tank ründerelv, aga Eesti ei kavatse kedagi rünnata. Gruusia sõja kogemus näitab, et tankide kasutamine tankirünnaku tõrjeks on ebatõhus.
*Keskmaa õhutõrje. Jah, sest meie vastane võib meid väga tõenäoliselt rünnata ka õhust.
*nn. Rahvasoomuk. Võib olla, kuigi piisava soomusvõimekuse loomine võib osutuda rahaliselt kahtlaseks ja vähetõhusaks ilma õhukaitseta, kopteriteta ja tankideta.
*Väikeüksuste varustus. Jah, sest Eesti-suuruse riigi kaitseväel on väikeste üksuste tõhus ja iseseisev tegevus väga oluline.
(VABA):
*Rannakaitse.
V:Toetame. Väga oluline osa üldisest piirikaitsest ja võimekusest õigel ajal reageerida
*Iseliikuvad suurtükid.
V:Varasemalt juba kirjutatud, toetame mehitusega ja meeste koolitamisega, tehnika peaks meile koostöös partneritega võimaldatama
*Tankid.
V:Varasemalt juba kirjutatud, toetame mehitusega ja meeste koolitamisega, tehnika peaks meile koostöös partneritega võimaldatama
*Keskmaa õhutõrje.
V:Toetame. Elementaarne relvastus meiesugusele kaitsest lähtuva riigikaitsega riigile.
*nn. Rahvasoomuk.
V:Toetame. Transporivahendid ja nn rattad on igal lahinuväljal õpris olulise väärtusega.
*Väikeüksuste varustus.
V:Toetame. Palja käsi ja botastega Eesti riiki ei kaitse. Elementaarne varustus on ülioluline. Ja mitte ainult varustuse pisku, vaid reaalsed vahendid koos sellega koos käivate õpetega.

9) Milline on teie riigikaitse teostamise plaan B, kui territoriaalkaitse ebaõnnestub?

(REF): Kui territoriaalkaitse ebaõnnestub enne liitlaste saabumist, siis võimalik vastutegevus ehk võitlus agressoriga on sel juhul sissitegevus.
(KESK): Lubage korrigeerida teie küsimust. Plaan B, kui konventsionaalne kaitseplaan ebaõnnestub, ehk ka kui liitlased piisavalt kiiresti appi ei jõua – oleks vist parem sõnastus. Territoriaalkaitse ei saa tegelikult ebaõnnestuda, sest selle sisu ja toimimise printsiip on kogu oma rahva vastupanus agressorile, nagu näeb ette kehtiv Riigikaitsestrateegia (punktid 18 ja 39), kuid mida jätkuvalt kahjuks ignoreeritakse. Meie plaan on selline ignoreerimine lõpetada ja tagada parim võimalik plaan B, mis oleks tunduvalt tõsisemaks heidutuseks ja probleemiks kui iganes tugevale vastasele. Hetkel me püüame ka uude riigikaitseseaduse eelnõusse saada sisse muudatust, et mitte kellelgi ei ole õigust sõjaseisukorda lõpetada enne kui on ka tegelikult on taastatud Eesti iseseisvus ja territoriaalne terviklikus. Ehk mitte keegi ei saa anda seaduslikult käsku allaandmiseks nagu juhtus 1939. aastal.
(SOTS):***Eesti riigi kaitsmine ei saa ebaõnnestuda, sest riigikaitse on üles ehitatud esmasele iseseisvale kaitsevõimele ja NATO kollektiivkaitsele.
(IRL): Territoriaalkaitse ei tohi ebaõnnestuda. Kogu riigikaitse lähtealus peab olema sõjaline vastupanu. Eesti ei alistu ning võitlus jätkub ka territooriumil mis on vastase kontrolli all.
(EKRE): Kui kaitsevägi, reservarmee ja kaitseliit on purustatud, liitlaste abi on olnud ebapiisav ning tsentraalne juhtimine on suuremas osas hävitatud, muutub igasugune planeeritud kaitsetegevus praktiliselt võimatuks - on hävitatud plaan A.
Sissisõda vaenlase poolt vallutatud tagalas on õigustatud vaid juhul kui selle lähedal on endiselt veel olemas rindejoon, mille kaudu saaks sisse varustada ja luureinfot vahetada. Üksi ja ilma toetuseta jäänud sissigrupid hävitataks varem või hiljem ning nende edasine võitlus ei omaks enam mõju lõpptulemusele – okupatsiooni kehtestamisele.
Seega meil on ainult plaan A milles me ei tohi ebaõnnestuda.
(EER): Sõjalise lüüasaamise korral tuleb käivitada massiivne kodanikuallumatus okupantide suhtes. Sellealane väljaõpe (mis praegu puudub) peaks saama kodaniku- ja riigikaitseõpetuse osaks.
(VABA): Üksuste oskuse ja varustuse võimekus iseseisvalt hakkama saada ja lokaalseid olukordi tekitada ning hallata.

10) Kuidas suhtute võimalusse kaitsekulude tõstmiseks Eesti riigisektori võlakoormuse või muude kohustuste suurendamise abil? Olukorra eskaleerumisel muutub kommertsalustel krediidi saamine küsitavaks.

(REF): Kaitsekulude tõstmine Eesti riigisektori võlakoormuse või muude kohustuste suurendamise abil on vajalik sõjaolukorras, kus kehtib erikord. Tavaolukorras ei ole mingit põhjust erakorraliste lahenduste leidmiseks. Kõigepealt kasutame ära kõik riigi vahendid, siis reservid ning vajadusel võtame teistelt riikidelt laenu, nagu seda alati tehtud on. On võimalik ka relvastust võlgu võtta ning pärast selle eest tasuda või see tagastada omanikule. Võime arvestada ka liitlaste poolt antava sõjaks vajaliku materiaalse abiga. Finantsvahendeid riigikaitseks saab mitmel moel suurendada. Esiteks võttes raha reservfondidest ja kui sellest ei piisa, siis on krediiti võimalik võtta partnerriikidelt. Lisaks võib paljud kaitseväe puuduvad vahendid nagu tehnika võtta tsiviilühiskonnast ka riigikaitseliste sundkoormiste seadusega.
(KESK): Positiivselt, kuid mitte kergekäeliselt. Nagu eelpool mainitud, siis vastavad hinnangud ja ettepanekud usaldame erakonnaülese ekspertgrupi analüüsida ning vastavalt nende soovitustele ka tegutseme.
(SOTS): ***Lisarahastuse võimalikud allikad on meie riigieelarve, NATO rahastamine või liitlaste panustamine kahepoolsete projektide raames. Riigieelarve suurendamiseks on võimalik maksude tõstmine või riiklike võlakirjade trükkimine.
(IRL): Sõjalise kriisi eskaleerumisel peab kogu riigi ressurss ja finantsreservid olema suunatud kaitsele. Riigikaitse võlakiri on üks reaalne võimalus täiendavate vahendite kaasamiseks.
(EKRE): Võlakoormuse tõus sisaldab endas riske, aga alternatiivina on igasugune sõjaline konflikt sadades, kui mitte tuhandetes kordades kallim kui meie laenukoormuse kasv näiteks 10% ulatuses. Kui me suudame tugevat kaitseväge omades vältida sõda, siis on laenudega seotud riskid väheolulised.
(EER): Suhtume suure kahtlusega, kuid vaata p nr 7 vastust.
(VABA): Ei toeta. Riigikaitse on iga riigiks olemise põhialus ning antud vahendid tuleb leida sisemiste ressursside arvelt. Võlakoormust on mõistlik suurenada investeeringuteks, mitte riigi püsikulude tõstmiseks.
---------------
***Sotsiaaldemokraadid saatsid oma vastused 4,5 tundi peale seda kui ülejäänud erakondade vastused olid juba avalikult väljas.
SDE sai viivitamisega ebaausa eelise, kus oli võimalik oma vastuseid viimasel hetkel kohandada.
Palun arvestage sellega ja kahtlemise korral eelistage alternatiivi.


Järgmised 10 küsimust koos vastustega on järgmises postis, kuna foorum lubab ühte postitusse 60.000 tähemärki.
EDIT1 ja EDIT4: Sättisin kujundust. Kustutasin "Meie värv on punane." ära. Kustutasin topelt kuvatud küsimuse ära 4) punkti all.
EDIT5-EDIT6: Reformi kollane pisut tumedamaks.
EDIT7-EDIT10: Sotsiaaldemokraatide vastuste lisamine. Pealkirja ja otselingi lisamine, ning parandamine.
EDIT11: Lisatud LEGEND, sest kõik ei pruugi teada akronüüme.

TSIVIILELANIKKOND

11) Milline on teie plaan tsiviilelanikonna kaitse osas sõjalise konflikti korral Eestis?

(REF): Põhimõtted on kirjeldatud Reformierakonna julgeolekustrateegias. Kõige olulisem on elanikkonnale tagada elutähtsate teenuste toimepidevus ja siin on omad ülesanded kõigil ministeeriumitel ja riigiasutustel.
Samas sõjalise ründe ohtu peetakse Eestis madalaks. On selge, et muutunud julgeolekupoliitilises keskkonnas tuleb kohandada ka valitsuse prioriteete ning suunata peatähelepanu väljakutsetele ja ohtudele. Valitsuse kogu fookus on suunatud Eesti iseolemise ja ühiskonna kaitsele, kuid see ei tähenda, et riigikantselei või siseministeerium või kaitseministeerium võtaks osapooltelt funktsioone üle. Sotsiaalministeerium ja tervishoiuamet täidavad ka kriisis oma põhikohustust: tagada tervishoiuteenuse osutamine. Igal ministeeriumil ja ametil, igal kohalikul omavalitsusel ja elutähtsat teenust korraldaval asutusel on oma roll ühiskonna toimepidevuses ning tsiviilühiskonna kaitses.

Plaan on uuendada strateegilise planeerimise dokumente (näiteks "Eesti Vabariigi julgeolekupoliitika alused") ja praktilisemas vaates rakendada riigikaitse arengukava ning siseturvalisuse arengukava.

Kindlasti me:
-suurendame valitsuse situatsiooniteadlikust;
-vaatame üle juhtimise poole ja vajadusel tugevdame riigikantselei koordinatsioonivõimekust;
-vaatame üle sidekorralduse tagamaks, et info liikumine üle Eesti oleks kiire, turvaline ja katkematu;
- vaatame üle varud ja selle soetamise, hoidmise ja võimaliku jaotamise põhimõtted ning vajadusel loome uusi ja suurendame olemasolevaid;
-vaatame üle elanikkonnale suunatud teavitustegevuse meetmed ja korralduse;
-vaatame üle evakuatsiooni korralduse ja kohaliku omavalitsuse rolli inimeste evakuatsiooni toetamisel.
(KESK): Üleriigilise elanikkonna kaitse ja elutähtsate teenuste jätkusuutlikkuse tagamisel tahame näha palju rohkem Kaitseliidu ja eriti eriorganisatsioonide tuge. Nemad omavad üleriigilist võrgustikku, kollektiivset mälu ja ka praktiliste oskuste võimet, mis jääb puudu kohalikel omavalitsustel. Tahame asuda tegelike kriisiplaanide ettevalmistamisele ja inimeste teavitamisele, kuhu pöörduda suurõnnetuse korral. Samuti tuleb välja töötada plaanid inimeste evakueerimiseks, majutamiseks, toitmiseks ja laste koolitamiseks lahingute ja suurõnnetuste piirkonnast väljas turvalisemas piirkonnas. See kõik nõuab hoolikat ja läbimõeldud tööd, mis tuleb peagi ette võtta.
(SOTS): ***Sotsiaaldemokraatlik Erakond lähtub laiapindse riigikaitse põhimõttest: riigi kaitsmisel osalevad koordineeritult kõik kodanikud, riigiasutused ja institutsioonid.
Laiapõhjaline riigikaitse peab tagama piisava heidutuse, et välitida sõjalise konflikti tekkimine.
(IRL): Laiapindne riigikaitse arengukava hõlmab ka tsiviilkaitset, meditsiiniabi ja elutähtsaid teenuseid ning see tuleb rakendada. Sõjalise võimena on oluline tsiviilelanikkonna kaitseks keskmaa õhutõrjevõimekus.
(EKRE): Tsiviilelanikkonna kaitseks on vaja teha ettevalmistusi rahuajal. Kõigil ministeeriumitel peab olema selge, mis on nende ülesanded sõja korral, et tagada riigi katkematu toimimine. Kõige tähtsamad neist on:
1) tagada elanikkonna turvalisus – politsei, päästeamet, meditsiin ja muud võimustruktuurid toimiksid edasi;
2) elanikkonna varustamine elementaarse toidu ja küttega – olukorras kus suur osa praegu seal töötavatest inimestest kuulub mobilisatsiooni kutse alla;
3) elanikkonna informeerimine ja olukorra koordineerimine olukorras, kus kasutatakse sõjalisi vahendeid sidesüsteemide ja elektrivõrkude vastu;
Öeldakse „paber kannatab kõike“ see tähendab, et ohustsenaariumid tuleb ka reaalselt läbi mängida ja puudused kõrvaldada.
Eraldi tuleks analüüsida pommivarjendite (või siis alternatiivina raketikaitse) rajamise mõttekust (rahaline pool ja kasu saamise suurus võimaliku konflikti korral).
(EER): Tsiviilelanike kaitse eriolukordades (sh. loodusõnnetuste korral) ja sõjas on keskse tähtsusega ning tuleb senisest tõhusamalt integreerida sõjalisse planeerimisse, sh. Kaitseliidu tegevuskavadesse ja
väljaõppesse. Tsiviilkaitse organiseerimisel ja planeerimisel võtame eeskuju soomlastelt.
(VABA): Hetkel on see meil peaaegu olematu. Selleks on vaja luua esmalt tingimused ja võimalused. Elanikkonna koolitamised ja just Kaitseliidu rolli läbimängimine.

12) Milline on teie hinnangul riigi julgeolekul mõju ühiskonna turvatundele üldisemalt ja täpsemalt inimeste riigist emigreerumisele või laste sündivusele?

(REF): Inimese ja ühiskonna turvatundele on meie riigi julgeoleku- ja kaitsepoliitikal otsene mõju. Mida kindlam ja veenvam on meie riigipoolne käitumine kaasaegses julgeolekukeskkonnas ja infoühiskonnas, seda turvalisem on tegelikult meie inimestele pakutav elukeskkond.
Näidet riigi julgeoleku mõjust ühiskonna turvatundele pole vaja kaugelt otsida: sõjaolukorras Ukrainas põgenevad inimesed riigist. Mida turvalisem on riiklik julgeolek, seda kindlam on ka inimeste enesetunne. Kui Eesti julgeolek on tagatud, siis kasvab ka majandus, on tagatud välisinvesteeringute sissevool, tõusevad palgad ning on võimalik näiteks demograafilise meetmena tõsta lasetoetust.
(KESK): Mõju on kindlasti olemas. Suurim mure on Eesti inimeste jaoks siiski majanduslik toimetulek, kuid heast majandusest ei ole kasu kui turvatunne puudub. Me püüame teha kõik, et kasvaks nii inimeste toimetulek kui reaalne kaitsevõime.
(SOTS): ***Mõju on olemas. Julgeoleku tagamine tõstab turvatunnet ja turvalises ühiskonnas mõeldakse lahkumise asemel pere suurendamise peale. SDE laiapõhjaline julgeolekuprogrammi keskmes ongi tugev ja turvaline riik, mis suudab vastu seista nii sise- kui ka välisohtudele.
(IRL): Oluline mõju. Inimeste majanduslikul ja sotsiaalsel turvatundel on omakorda mõju ühiskonna laiemale sidususele ning vastupanuvõimele. Inimeste majandusliku julgeoleku tagamiseks on IRL pakkunud välja madalapalgaliste maksureformi.
(EKRE): Turvatunde puudumise mõju on ühiskonnale vahetu. Seda võib põhjendada näiteks faktiga, et turvatunne on Maslow` vajaduste püramiidis teisel kohal peale esmaseid vajadusi, mis tähendab seda, et turvatunde puudumisel on raskendatud tähtsuselt järgmiste kihtide/vajaduste täitumine (näiteks eneseteostus, pere loomine, suhtlemine teiste inimestega jne). Kui inimesel puudub turvatunne, lahkub ta kergemini riigist, mis on tema jaoks ebaturvaline ja on vähem huvitatud laste saamisest selles riigis.
Riigi julgeolek on samuti oluline faktor välisinvesteeringute saamisel, investoril peab olema usk Eesti riigi püsivusse ja investeeringute füüsilisse turvalisusesse.
(EER): See on väga suur.
(VABA): Tänases Eestis ei mängi julgeoleku olukord mingit rolli väljarändes või laste sündivuses. Kui me oleksime sarnases olukorras Ukrainaga, oleks põhjust rohkem antud teemasid siduda.

13) Millised on teie poolt planeeritud võitlejate ja nende lähedaste sotsiaalsed garantiid sh. sõjalise konflikti korral?

(REF): Sotsiaalsed garantiid on reguleeritud valdkonna vastavates seadustes. Eesmärgiks on selgete sotsiaalsete garantiide süsteem välismissioonidel ja rahuajal kaitseväeteenistuses osalejatele ning nende lähedastele. Kui tekib reaalne oht meie kodumaa iseseisvusele ja sealt järgnev sõjaline konflikt, siis ei vaatle me eraldi inimestegruppi "võitlejad", vaid siin kaasub riigikaitsesse kogu ühiskond ja rahuaja sotsiaalsete garantiide mudel ei saagi enam toimida.
(KESK): Need aspektid on veel väljatöötamata, kuid me teadvustame selle valdkonna suurt olulisust. Siin on tarvis spetsialistide abi vastava eriprogrammi väljatöötamisel. Me teadvustame täiel määral, et selleks, et võitlejad saaksid oma riigikaitselisi ülesandeid motiveerituna täita, peab nende tagala olema kindlustatud. Kindlasti on tarvis head ja toimivat süsteemi võitlejate perede hoolikamaks kaitseks. Me ei saa lubada maad võitlejatele, nagu tegid meie esiisad Vabadussõja päevil, kuid riik ei tohi kunagi unustada või olla tänamatu nende inimeste ees, kes oma eluga riskides on meie iseseisvust kaitsnud.
(SOTS):***Eesti riik peab meeles, tunnustab ja väärtustab sõjalistel operatsioonidel osalenud ning seal vigastada saanud või hukkunud kaitseväelaste panust Eesti rahvuslike huvide teenimisel. Riik arendab veteranipoliitikat, et väärtustada Eesti eest võidelnute panust, aidata vigastatud kaitseväelasi ja teisi veterane tavaellu naasmisel ning pakkuda tuge veteranide ja hukkunud kaitseväelaste lähedastele.
(IRL): Kaitseväelastel peab olema konkurentsivõimeline palk. Me ei toeta kaitseväelaste pensionite kaotamist. Veteranipoliitikat tuleb edasi arendada. Võitlejad peavad teadma, et riik toetab neid ja lähedasi. Sellest tuleb lähtuda ka võimaliku sõjalise konflikti puhul.

(EKRE): Kaitseliidu vabatahtlike kindlustamine (õppustel osalemise ajaks) õnnetusjuhtumite ja haiguste vastu.
Tuleb muuta seadusandlust suunas, mis kohustaks tööandjal töötaja vabastama töölt KL õppuste ajaks, samuti maksma talle 100% palka, mis kompenseeritakse KM eelarvest, jne.
Üldisemalt vajab see põhjalikumat uurimist, et leida kesktee ootuste ja võimaluste vahel.
(EER): Kui on häid ettepanekuid lisaks värskelt vastuvõetud seadusteparandustele, siis oleme valmis neid arutama ja toetama.
(VABA): Kaitseliidu vabatahtlike liikmete sotsiaalsed garantiid on minimaalsed kui mitte pea olematud. Kindlasti peab õppuste korral kehtima lähedastele samad garantiid kui palgaliste kaadrikaitseväelaste peredele.

NATO

14) Milline on teie hinnangul NATO riikide sõjaline valmisolek Eestit kaitsta?

(REF): Venemaa kallaletung Ukrainale on konsolideerinud Lääne-Euroopa riike, sealhulgas NATO liikmesriike. On olemas täielik kindlus, et ohu korral Eestile käivitub Põhja-Atlandi lepingu artikkel 5 ehk NATO liitlased eesotsas Ameerika Ühendriikidega tulevad meile appi. NATO riigid jälgivad pingsalt julgeolekuolukorda, vaatavad ümber oma kaitse-eelarvet ning suurendavad oma sõjalisi võimekusi.
(KESK): Reaalne seis Euroopas on meie hinnangul kehvapoolne. Ebapiisavad kaitsekulud ja vähesed võimed meie naaberriikides, raskendatud ligipääs nii veest kui õhust (maad mööda rääkimata), panevad meid rõhutama püsiva iseseisva kaitsevõime loomise vajadust. Meil on terve rahvana vaja aktsepteerida see väljavaade, et peame kaua üksi vastu pidama ja iga liitlasabi, mis tuleb on vaid hea täiendus, kuid ei saa olla meie põhiplaan.
(SOTS): ***Selles ei ole mingit kahtlust - NATO kaitseb kõiki oma liitlasriike kogu poliitilise ja sõjalise jõuga. Mitte ükski riik ei ole mitte kunagi julgenud mitte ühtegi NATO liitlasriiki rünnata. NATO on juba praegu panustanud Eesti ja teiste NATO piiririikide kaitsesse ning meie ülesanne on seda heidutavat panust suurendada.
(IRL): Poliitiline tahe on olemas. Sõjalise valmiduse areng on positiivselt muutumas ja peame seda pidevalt survestama. Vajame pidevat kaitseplaanide ümbervaatamist ja nende sisustamist õppustega. On hea, et NATO staabid tulevad meie regiooni ja ka Eestisse. Need staabid peavad olema just kaitseplaanide jõustajad. Vajame pidevaid artikkel 5. suuremahulisi õppusi, selle valmisoleku läbitestimiseks. Vajalik on saavutada see, et USA paigutaks osa oma tegelikke sõjalisi võimeid Vahemere äärest Balti-Poola regiooni.
(EKRE): Usume, et see on kindlasti olemas. Eriti loodame sellistele riikidele Nagu USA, Poola, Taani ja Inglismaa. Nagu eelpool kirjutasime, sõltub selle reaalne rakendamine tegelikkuses aga peamiselt meie endi valmisolekust – nii tahtest kui ka vahenditest.
Kui me ise alustame aktiivset ja tõhusat vastupanu, peavad liitlased kasvõi mundriau päästmiseks meile ka kõige rängemates tingimustes appi tulema. Iseseisev vastupanu saab olla edukas ainult juhul, kui meil on olemas piisav tulejõud - vähemalt 2 pataljoni tanke ja jalaväe lahingumasinaid, iseliikuvad suurtükid, keskmaa tankitõrje võimekus, minimaalne rannakaitse mobiilsete rakettidega jne.
(EER): Kuni pole juhtunud kõige halvem, st. sõda, ei tea me täpselt meie liitlaste valmisoleku määra; siiski peame spekulatsioone stiilis "keegi meile tegelikult appi ei tule" vastutustundetuks või lausa pahatahtlikuks paanikakülvamiseks.
(VABA): NATO riikide valmisolek Eestit kaitsta on reaalne ja täiesti olemas. Seda näitavad ka NATO viimased tegevused Balti riikides. Aga ka meie ise peame olema valmis ennast kaitsma ja NATO liitlasi kaitseks appi võtma.

15) Milline on teie hinnangul NATO riikide valmisolek ebatraditsiooniliste sõjaliste konfliktide lahendamiseks Eestis?

(REF): Valmisolek on olemas. Relvajõudude poolelt on NATO valmis tegutsemiseks. Vajadus on teatud õigusaktide täpsustamiseks, seda näiteks hübriidsõja osas.
(KESK): See on kaheldav ja praeguses rahvusvahelises õigusruumis väga keeruline. Just seetõttu oleme esitanud ainsa erakonnana loodava riigikaitseseaduse eelnõu muudatused, mis muudaks selliste ebatraditsiooniliste sõjaliste ilmingute korral tunduvalt kiiremaks politseipoolse Kaitseväe ja Kaitseliidu kasutamise olukordade lahendamisel. Hetkel on selline võimalus väga piiratud ja aeglase protsessiga.
(SOTS): ***NATO ja NATO riigid jälgivad ja analüüsivad julgeolekuolukorda väga tähelepanelikult. Nii Eesti kui ka teised NATO liitlasriigid peavad arendama valmisolekut erinevate riskide maandamiseks ja igasuguste sõjaliste konfliktide ära hoidmiseks võimalikku agressorit heidutades aga ka vajadusel olema valmis konflikte lahendama.
(IRL): See on olemas, aga mitte piisav. Praegu on 48-tunniste valmidusega NATO superkiirreageerimisüksus plaanitud arendada välja 2016. aastaks. Meie huvi on, et see tehtaks ära ASAP.
(EKRE): NATO valmisolek ebatraditsiooniliste sõjaliste konfliktide lahendamiseks on hetkel kindlasti suurem kui see oli veel aasta tagasi Eestis. NATO-le on problemaatiliseks kujunemas Euroopas puhkeda võiva suuremastaabilise ja traditsioonilise sõjapidamise võime tänu aastaid kestnud Euroopa riikide kaitsekulutuste vähendamisele. Saksamaale on alles jäänud alla 400 tanki, võrdluseks võib tuua, et rohkem tanke on kaotatud Ukraina konfliktis, mis pole isegi täismahuline süda. Euroopa ei suuda enam ligilähedaseltki välja panna jõude, mida ta suutis külma sõja ajal. Samal ajal on ida pool relvastuses oleva tehnika hulk (olgugi, et praeguseks vananenud) kukkunud oluliselt vähem.
(EER): Hetkel ilmselt madal, sest selle teema tähtsuse teadvustamine on alles üsna uus ja tõenäoliselt ei ole veel jõudnud sõjalise kaitse kavadesse.
(VABA): Kindlasti on selliste olukordade lahendamine NATO üksustele keerulisem ja ka ajamahukam reageerimiseks. Kui Eesti suudab antud olukordades ise hakkama saada ja välispoliitiliselt olukorda selgitada, on NATO võimekus reaalne. Siin on väga oluline roll meie riigi usaldusväärsus ja välispoliitika tõsiseltvõetavus. Kindlasti mängib siin rolli ka pädeva välisministri olemasolu.

16) Kas olete teadlik NATO Artikkel 3-ega meile pandud kohustusest? Mis tasemel me seda teie hinnangul täidame?

(REF): Adekvaatsel tasemel. Artikkel 3 kohustab riike arendama kaitsevõimet vastavalt julgeolekuolukorra muudatustele. Järsult halvenenud julgeolekuolukord Ida-Euroopas on pannud riike oma kaitsekulutusi ümber vaatama suurendamise poole nii NATO riikides kui ka Euroopa Liidus. Samamoodi ka Eestis. Riik tõstab kaitsekulusid, panustab kaitse-eelarvesse üle 2% sisemajanduse kogutoodangust ja investeerib riigikaitsesse 2015. aastal enam kui 400 miljonit eurot, et tagada Eesti kaitsevõime pidev areng. Lisaks sellele on valitsus otsustanud liitlasvägede siinviibimise kulude katteks eraldada täiendavad summad.
(KESK): Artikkel 3 kohustab arendama ja hoidma iseseisvat ja kollektiivset kaitsevõimet. Usume, et ülaltoodu on ka siia vastuse andnud. Olgu vaid märgitud, et toetame Eesti kaitseväelaste ja tsiviilspetsialistide osalemist mõtestatud välismissioonidel nii tahtekoalitsioonide, NATO, EU kui ka ÜRO raames. Need on olulised Eesti lipu hoidmiseks kui ka kogemuste omandamiseks.
(SOTS): ***Suurepäraselt. Eesti on usaldusväärne ja sõnapidaja NATO liitlasriik. Meie kaitsekulutused on üle 2% SKPst, Eesti suudab julgeolekut toota, mitte tarbida. Eesti on välja arendanud lahinguvõimelise kaitseväe, mis koosneb kiiresti reageerivatest kaitseliitlastest ja tegevväelastest ning varustatud ja relvastatud reservväelastest.
(IRL): Me oleme hästi tegutsenud, kuid muutunud olukorras peame panustama rohkem. See, et osad riigid Euroopas veavad julgeoleku arvelt seanahka ei tohi olla õigustus.
(EKRE): Jah, oleme teadlikud. Me kõik võime seda ju NATO aluslepingust lugeda:
„ Article 3
In order more effectively to achieve the objectives of this Treaty, the Parties, separately and jointly, by means of continuous and effective self-help and mutual aid, will maintain and develop their individual and collective capacity to resist armed attack.”

Täna on meil artikkel 3 selle osa täitmisega, mis puudutab Eesti esmast iseseisvat kaitsevõimet ja HNS-i, arenguruumi küllalt.

(EER): Jah, oleme teadlikud, kuid meil pole piisavalt infot, et kohustuste täitmise ulatust hinnata.
(VABA): Koostöö ja ühine tegevus julgestuse tagamisel on oluline. Meie osalemine välismissiioonidel annab meile partnerite silmis kindlasti usalduskrediiti ja loob võimaluse mitte oma kodumaapinnal harjutada ning saame kogemusi tänapäevasest reaalsest konfliktist, et vajadusel oma kodumaad nende oskustega paremini kaitsta.

JULGEOLEK LAIEMALT

17) Millise kaitsekulutuste taseme juures tulevad teie hinnangul välisinvesteeringud Eestisse ja millise juures kaotame neid seoses julgeoleku riskidega?

(REF): Oleme NATO riik ning ühise vihmavarju all kaitstud, selles osas me ei näe seost välisinvesteeringutel Eestisse ja meie olukorral. Kaitsekulutuste tase pole seotud välisinvesteeringutega, see on eelkõige seotud julgeolekuriskidega.
(KESK): Ka sellele küsimusele ei saa konkreetselt vastata, kuna ühest kindlat numbrit ei ole paraku olemas ja see sõltub ka väga mitmete erinevate komponentide koosmõjust, nagu maksud, tööjõud, innovatiivsus jms. Reeglina ei mängi kaitsekulutuste tase investorite jaoks erilist rolli, vaid rohkem on olulised poliitiline stabiilsus ja turvalise keskkonna prognoos. Kaitsekulutuste tase ei peegelda otseselt eelnevaid nõudeid.
Kaitseotstarbelise suurema investeeringu tarvis Eesti üksi oma kaitseotstarbeliste vajadustega ja vaid enda tarbeks ei ole välismaisele suurinvestorile kahjuks atraktiivne. Tuleb luua nutikamaid lahendusi (vt. ka vastust allpool p. 20).
(SOTS): ***Kaitsekulutuste hoidmine 2% tasemel SKT-st, aga ka meie läbimõeldud välis- ja julgeolekupoliitika ning tugevad liitlassuhted USA ja EL-i riikidega, on tõstnud riigi usaldusväärsust ja kindlasti tagab ka edaspidi välisinvesteeringute tulemise Eestisse.
(IRL): Geopoliitilised riskid on juba täna strateegiliste investorite jaoks meie regioonis probleem. Neid aitab maandada ennekõike NATO selge kohalolekupoliitika tegeliku, mitte üksnes sümboolse sõjalise jõuga meie regioonis.
(EKRE): Kaitsekulutused ei võrdu paraku kaitsevõimega. Investorit huvitab, kas tema investeeringud on hästi kaitstud, mitte palju me selle peale kulutame. Kui investor näeb Vabariigi aastapäeval mõjusat vaatepilti läheb see talle rohkem korda, kui number SKT lahtris.
Üldisemalt võiks meie kaitsekulutused olla 2% SKT-st + vajalikud investeeringud relvastusele.
(EER): Välisinvesteeringute jaoks on tänane kaitsekulutuste tase piisav, kuid Eesti enda investeeringud relvastuste arendusse ja tootmisesse Eestis on liig vähesed.
Kaitsekulutustesse investeerimine on meie jaoks pigem investeerimine iseseisvusesse ja sõnavabadusse ning välisinvesteeringute hulk on sellega nõrgalt seotud.
(VABA): Tänane tagatud 2% on hea näitaja. Sellega on Eesti näidanud, et oleme aus ja tegus partner ning valmis ka ise oma kaitsevõimeks midagi tegema.

18) Kas Kreeka lahkumisel eurotsoonist kaotame suurema summa laenutagatisena kui on meie aastased kaitsekulutused?

(REF): Kreeka lahkumine eurotsoonist pole kindel, ja lahkumine ei tähendaks automaatset laenumaksete lõppu ega ka sel juhul „laenugarantii kaotust“ või varasematest kohustustest vabastamist. Juba saadud laenud tuleb Kreekal tagasi maksta. Eesti kaitsekulud on aastas suurusjärk suuremad kui kogu meie kapitalimakse tinglik nii-öelda „Kreeka osa“ ESM-is, ent kaudne kahju on suurem kapitalist.
(KESK): Kindlasti mitte. Ei tohi unustada, et lepingu kohaselt hakkab Kreeka intresse ja põhilaenu tagasi maksma alles 2022. aastal. 2015 aastaks on kavandatud kaitseeelarve 412 miljonit eurot. Eelmise aasta novembri lõpus oli Eesti garanteerinud EFSFi kohustuste põhiosa koos intressidega 559,56 miljonit eurot. Kuid see on koos Kreeka, Portugali ja Iirimaaga. Viimased kaks on saanud ennast jälle käima. Samuti on riske maandatud mitmete päästefondide loomisega. Kuna Eesti Panga osalus on 0,28%, tähendab see, et Eesti Pangal on Kreeka võlakirjadega kanda risk suurusjärgus 62,8 miljonit eurot. Siiski on Kreeka lahkumine eurotsoonist küsitav, sest see halvendaks nende olukorda oluliselt. Kuid läheb nii nagu nad otsustavad; Eesti jaoks ja seega kaitseeelarvele see katastroof olema ei saaks.
(SOTS): ***Ei
(IRL): Kreeka riik peab oma võlakohustusi täitma, sõltumata sellest milline on ta rahvusvaluuta.
(EKRE): Eesti osalus EFSF (European Financial Stability Facility) on 458 miljonit eurot, millest 80% läks Kreekasse ( 366.4 miljonit eurot ), 11% Portugali ja 9% Iirimaale 2014. aasta seisuga. 2014. aasta kaitse eelarve oli 384 miljonit eurot.
Seega Eesti osalus Kreeka laenude tagamisel on natuke väiksem kui olid aastased kaitsekulutused. Samas Kreeka lahkumisel eurotsoonist oleksid mõjud majandusele kindlasti suuremad kui meie aastane riigikaitse eelarve.
(EER): Eesti võib kaotada läbi ESMi mehhanismi 1,3 miljardit eurot. Pigem loodame, et vastus on ei, aga me ei tea ka lepingute kõiki tagamaid. Kahtlus jääb, sest Eesti pole Soomest eeskuju võtnud tagatiste osas ning praegune parlament ja valitsus on ka saadud intressidest loobunud.
(VABA): Seda on täna võimutu öelda. Esiteks pole Kreeka eurotsoonist lahkunud ning kindlasti ei tohiks siduda puhtaid finantsküsimusi kaitsekulutustega. Need on piisavalt erinevad asjad, kuna vabadusel ei ole hinda.

19) Milline on teie nägemus lisa-vahendite panustamisel Siseministeeriumi valdusalas siseturvalisuse teostamiseks? (hetkel ca. 1,7% SKT-st) Millised oleksid vahendite katteallikad?

(REF): Siseturvalisuse valdkonda tuleb Reformierakonna arvates tugevdada. Tegevused on kirjas meie „Rahvusliku julgeoleku strateegias“. Kui suur see number täpselt olema saab, on raske ennustada. See sõltub ka sellest, kes valitsuse moodustavad ja milline saab olema koalitsioonileping. Siseminister Hanno Pevkur on välja pakkunud, et see number võiks olla 2% SKT-st analoogselt kaitsekuludega.
(KESK): Ukraina sündmused peaks olema kõigile selgeks teinud, et sisejulgeoleku roll riigikaitses on samavõrd oluline - kui mitte kohati olulisemgi - kui sõjaline riigikaitse. Seega oleks % SKT-st sisejulgeolekule oleks igati asjakohane sarnases suurusjärgus kaitseeelarvega. Väga oluline on ka reaalsuses tagada teatud vahendite ja süsteemide ristkasutus, mis omakorda vähendab tarbetuid kulusid. Katteallikaks on poliitiline tahe leida riigi julgeolekuks ressursse, nagu on leitud võimalus ettevõtluse tulumaks kaotada või kapitali väljavoolu soodustada. Riigi raha saab tulla vaid targast tuluallikate planeerimisest, milles on väga oluline koht Eesti ettevõtete toodete ja teenuste ekspordi toetamisel riigi poolt. See on ka üks olulisemaid kursse, mida Keskerakond tahab majanduse turgutamiseks ette võtta.
(SOTS): ***Õhukese riigi ideoloogia esindajad on vähendanud politsei suutlikust võidelda kuritegevusega ja piirivalve võimekust kaitsta idapiiri. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna julgeolekupoliitiline suund on selge: turvaline riik, tugev ühiskond ning kaitstud Eesti! Meie programmiline lubadus on siduda politsei ja piirivalve alampalk keskmise palgaga ja tõsta kõigi sisejulgeolekuvaldkonna töötajate palku vähemalt 12%. Samuti toome piirkondlikud konstaablid tagasi. Politsei- ja piirivalve konstaablite arv peab riigi äärealadel kasvama vähemalt kaks korda.
Katteallikaid on mitu, näiteks luksusautodele maksu kehtestamine.
(IRL): Me ei toeta ideed, et sõjalise riigikaitse vahendid 2 % suunataks osaliselt sisejulgeoleku rahastamiseks. Sisejulgeoleku vallas on oluline lisavahendite puhul tagada kontrolljoone tõhus valve. Meie eelisvaldkond sisejulgeoleku vallas on konkurentsivõimeline palgapoliitika politseinikele ja päästjatele.
Raha selleks tuleb riigieelarve üldistest maksulaekumistest, mida 2016 on ca 350 miljonit enam.
(EKRE): Tõsta politsei, piirivalve, kaitseväe ja päästeameti palkasid ning luua nende töötajatele parem sotsiaaltagatiste ja rehabilitatsiooni süsteem.
Katteallikateks oleks üleüldine majanduskasv ja vahendite eesmärgipärasem kasutamine.
(EER): Ainus reaalne katteallikas ühiskonna vajaduste katteks on saastamise ja ressursikasutuse õiglane maksustamine.
(VABA): Reaalne oleks nende vahendite kasv, minimaalselt 2% SKT-st. Siseturvalisus ja piirivalve on väga oluline osa üldisest julgeolekust. Katteks on mitmeid võimalusi, tulumaksu alandamise lõpetamine ja ettevõtetele tulumaksu taastamine ja veel muidki hoobasid maksunduses. Rõhutan veelkord. Ei ole kasu väikesest maksust, kui me ei julge oma rohkem teenitud 10 euroga tänavale minna või meil polegi enam seda vabat tänavat kuhu minna. Kõik algab prioriteetidest poliitikute otsustes. Senimaani on prioriteedid olnud mujal kui siseturvalisus ja julgeolek.

20) Kuidas teie nägemuses saab riik aidata kaasa kodumaise sõjatööstuse arengule?

(REF): Kuna rahvusvahelisel kaitsetööstuse turul on oma reeglistik, kus on kindel koht ka riigipoolsel toel ja garantiidel, on riigil oluline roll toetamaks meie kaitsetööstuse arengut. On piisavalt väiklane arvata, et Eesti kaitsetööstuse eesmärgiks oleks vaid oma riigi vajaduste rahuldamine ja seda kaasaegsel ja kõrgelt arenenud tehnoloogia toel. Tegemist on rahvusvahelise turuga ja vaid selles konkurentsis püsides suudame ka oma vajadusi nõutava kvaliteediga tagada.
Reformierakond on programmiliselt paika pannud, et soodustab rahvusliku kaitsetööstuse arengut osana riigi kaitsevõime arendamisest (vaatlusseadmed, mehitamata luurelennukid, päästekaatrid, tehnika hooldustoetus, küberkaitse, info kogumise, töötlemise ja jagamise süsteemid jne), sealhulgas toetab kaitsetööstuse kaasamist rahvusvahelistele missioonidele. Lisaks soodustame kaitseotstarbelist teadus- ning arengutegevust, toetame Eesti väikese ja
keskmise suurusega ettevõtete suuremat kaasamist Euroopa kaitsetööstuse projektidesse ning Eesti ülikoolide osalust rahvusvahelistes julgeoleku- ja kaitsealastes teadusuuringutes.
(KESK): Tuleb kindlasti parandada ühishangete ja koostöö raamistikku Balti riikide vahel ja ka Põhjala riikidega. Lisaks tuleb võtta jõulisem suund Eesti kaitsetööstuse ettevõtete aitamisele koostööks suuremate rahvusvaheliste ettevõtetega, mis tagaks vähemalt osalise tootmise ja tööhõive Eestis. Tahame aidata kaasa mõistliku silla loomisel Eesti ettevõtja ja Kaitseväe vahel, et Eestis oleks olemas suutlikus toota ja tagada peamised sõjaaja varud. Erinevaid võimalikke meetmeid on mitmeid ja Eesti Kaitsetööstuse Liit ka nende leidmisega tegeleb. Keskerakond kavatseb selle ettevõtete liidu nõuandeid huviga kuulata ja paremate võimaluste loomisele kaasa aidata.
(SOTS): ***Rohkem koostööd riigi ja ettevõtluse vahel. Kindlasti peame ära kasutama rahvusvahelist ekspertiisi.
(IRL): Riigil on olemas eelmisel aastal koostatud kaitsetööstuspoliitika. Peame jätkama nii arendustegevuse toetamist kui perspektiivikatele projektidele riigi toel turgude leidmist. Erinevate abiprojektide puhul idapartnerluspoliitika raames peaksime mitte pakkuma raha vaid meie kaitsetööstuse tooteid. Vajalik on see, et Eesti ettevõtted oleksid suutelised arendama sõjatehnika ja varustuse hooldusteenuseid.
Vastuostupoliitika peab jätkuma rõhuga kaitsetööstuse toodetele.
(EKRE): Väikeriik nagu Eesti ei suuda endale tekitada mitmekülgset kaitsetööstust. Kuid on kindlasti võimeline tootma väiksemaid asju (näiteks padruneid) ja ehk välja arendadama mõne spetsiifilise kaitseotstarbelise toote mis oleks maailmatasemel.
Riik saab omalt poolt aidata ka eelistades Eestis valmistatud tooteid kui hind on enam vähem võrdne, samuti pakkuda end abiks toodete väljaarendamisel ja testimisel.
(EER): Ei ole üldse kindel, et riik praegu süstemaatiliselt selles suunas tegutseks. Riik peab investeerima kaasaegsetesse kaitsetehnoloogiatesse ning tagama ka nende tootmise Eestis. Riik peab suunama osa teadusrahastusest kaitseväe võimekuse parandamisse.
(VABA): Olles meie partnerite juures vahendajaks ning kindlasti tellides ja ostes ka eelistatult ise kodumaiste tootjate teenuseid ning tooteid. Partnerite silmis on see suurim reklaam, kui saame ise seda kasutada ja sellega oma sõjatööstuse tooteid reaalselt reklaamida.

----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
***Sotsiaaldemokraadid saatsid oma vastused 4,5 tundi peale seda kui ülejäänud erakondade vastused olid juba avalikult väljas.
SDE sai viivitamisega ebaausa eelise, kus oli võimalik oma vastuseid viimasel hetkel kohandada.
Palun arvestage sellega ja kahtlemise korral eelistage alternatiivi.

Laske sõduriraadio tööle. Trükkige töökohtades stendidele. Jagage lingina sotsiaalvõrgustikes. Kutsuge kõiki arutelus osalema. Ja tulge siis siia ikka tagasi, sest siin peaks hakkama tekkima igasugu paremusjärjestusi kõiki erinevaid aspekte arvesse võttes.

Saadan mulle saadetud vastused ka ajakirjanikele edasi.

Ja vabandage mind kui mõni tahtmatu viga kuskil tekkinud on. Parandan esimesel võimalusel.
Need 2 postitust ongi see erapooletu presentatsioon.

EDIT1:Kujunduse parandamine.
EDIT2:Sotsiaaldemokraatide vastuste lisamine.
EDIT3:Kujunduse parandamine. - Meili postkasti kitsusest tulenevate liigsete reavahetuste eemaldamine.