www.militaar.net

Kurjam kirjutas:Ega Kadõrov veel pääsenud pole. Kui temaga peaks midagi "juhtuma" siis on Putjal hea öelda, et tema ei tea midagi. Kadõrov ju hea sõber, näe isegi autasu andsin talle.

Martin Peeter kirjutas:http://maailm.postimees.ee/3116143/puti ... e-ordeniga
Seda, et see Nemtsovi tapmise eest oleks, ma ei usu. Siis poleks mõrvareid kinni pandud.

Reigo kirjutas:Kõige lihtsam sõnum on (keerulisi sõnumeid pole mõtet saata kui tahad, et see kellelegi kohale jõuab): Kadõrov on okei, poliitilised mõrvad Venemaa (Putini) huvides on okei. Kõik on kontrolli all, sõbrad.

Kapten Trumm kirjutas:Eilsetes uudistes võrreldi seda lugu Anna Politskovskaja väidetavate tapjate tabamise ja süüdimõistmisega (kulus hiigelaeg).
Mis siis vahepeal on muutunud, et tempo nii kiire?

Arvan, et muutunud on a)Putinil on sellega teatud välispoliitilised eesmärgid b)FSB on õppinud taolisi oppe paindlikumalt ja ladusamalt korraldama.

Kas Vladimir Putini juhitud Venemaa on marssimas diktatuuri poole, soovis teada Saksa teleajakirjanik Günther Jauch (telekanal ARD) naistepäeva õhtul.
Juturingi peakülaliseks oli kutsutud Boriss Nemtsovi vanim tütar, 30aastane ˇanna (kokku on 28. veebruaril mõrvatud Kremli kriitikul neli last kolme naisega). New Yorgist oli lülitatud Skype’i vahendusel stuudiosse Nemtsovi sõber, kunagine male maailmameister ja aktiivne Putini-vastane Garri Kasparov.

Stuudiosse oli tulnud veel teinegi Nemtsovi usaldusisik, Baierimaal poliitilise põgenikuna varjupaiga saanud Alfred G. Koch. Milline roll on temal opositsioonis, jäi arusaamatuks.

Koch esitas fakti, et salateenistusel poleks Putini heakskiiduta olnud võimalik Nemtsovi likvideerimist korraldada.

1997 oli Koch Boriss Jeltsini valitsemisajal lühikest aega asepeaminister. Kolm aastat hiljem läks ta Gazprom-Mediasse, kust lahkus omal soovil, kui sai aru Putini poliitika ohtlikkusest. Oma sõnade kohaselt kardab ta, et ta mõrvatakse.

Nemtsova on isa jälgedesse astumas

ˇanna Nemtsova, majandustelevisiooni RBC-TV ajakirjanik, rääkis kiires tempos selge häälega oma isa raskest elust Putini Venemaal. Opositsionäär oli aastaid poliitilise surve all, Kremlile truu ajakirjandus jälitas teda halastamatult, dissidenti ähvardati ja vahistati. Kuid kõikidest repressioonidest hoolimata ei osanud keegi ette näha seda, et karismaatiline Kremli kriitik külmavereliselt mõrvatakse.

Tütar, kes pole siiani paistnud silma aktiivse vastupanuga Venemaa juhile, tõi nüüd jonnakalt esile, et Putini valitsus kannab vastutust tema isa tapmise eest. ”Zaur Dadajev töötas Tšetšeenia siseministeeriumis, ta oli pataljoni Sever asekomandör. Selle üksuse ülesanne on kaitsta vabariigi presidendi Ramzan Kadõrovit,“ rääkis ta.

Moskvale truu ülemtšetšeen on Instagrami vahendusel kiitnud Dadajevi sõjaväelisi oskusi. Peale selle teatas ta, et vahistatud kahtlusalune olevat olnud šokeeritud, kui Nemtsov mõistis hukka prantsuse satiiriajakirja Charlie Hebdo ajakirjanike tapmise. Dadajev polevat sellega nõustunud, ta olevat sügavalt usklik moslem.

Nemtsova arvates on Vene opositsioon hoopis teisel arvamusel. Tema isa oletatavate tapjate vahistamine on toimunud ainult mõrva tausta varjamiseks. Tegelike kurjategijate nimesid ei saavat avalikkus kunagi teada.

Külaline Venemaalt rääkis sellestki, et pärast Krimmi okupeerimist soovib Putin järgmise sammuna ”neelata alla“ nii Poola kui Baltimaad.

Nemtsova, kes kavatseb Kremli suunas saadetud avalikust karmist kriitikast hoolimata 15. märtsil oma kodumaale tagasi minna, toonitas, et tema isa palus lääne valitsustel panna Kremli-meelsed ajakirjanikud viisakeelu alla.

”Ajakirjanikud terroriseerivad oma valedega vene rahvast, neil on sama efekt nagu massihävitusrelvadel,“ ütles ta.

Platzecki embuspoliitika

Matthias Platzeck, Brandenburgi liidumaa endine peaminister ja nüüdne Saksa-Venemaa foorumi esimees, on kogunud tuntust Putini embajana. Ühes varasemas, novembris 2014 avaldatud intervjuus nõudis idasakslane Krimmi anneksiooni tunnustamist vastavalt rahvusvahelisele õigusele.

Kuigi Platzeck püüdis hiljem oma sõnavõttu pehmendada, on see ütlus talle külge kleepunud. Günther Jauchi saates tegi poliitik samuti oma embajamainele igati au.

Kui saatejuht näitas Venemaa viimase kümne aasta jooksul mõrvatud re˛iimikriitikute pilte, nende hulgas Anna Politkovskajat ja Aleksandr Litvinenkot, ja küsis, kas Platzeck võib endale kujutada ette, et Nemtsovi on tapnud parempoolsed ekstremistid, manitses Kremli poliitika kaitsja ettevaatusele: ”Kõikide mõrvade taust on erinev. Sellest tulenevalt tuleb sündmusi eristada. Venemaal on palju, mida kritiseerida, kuid kriitika peab olema põhjendatud.“

Seepeale lausus tavaliselt palderjanina mõjuv Jauch, üllatades vaatajaid selle õhtu absoluutse tipplausega: ”Kahjuks ei olnud meil võimalik leida ühtegi Putini mõrvatud sõpra!“

Ei ole teada, kas Platzeck on jäänud Krimmi suhtes oma arvamuse juurde pärast seda, kui Putin oma esmaspäevases intervjuus avalikult tunnistas, kuidas oli isiklikult Ukrainale kuuluva Musta mere poolsaare annekteerimist plaaninud ja andnud käsu see ellu viia. Sinna juurde kuulus muidugi ”vaba“ valimine referendumi ajal.

Kremli peremehe ja KGB veterani juttu kuulates märkab, et põhimõtteliselt ei ole nõukogude ajast midagi muutunud.

Eestigi okupeeriti 1940. aastal samasuguse stsenaariumi kohaselt.

Putin tegi oma äsjase ettekandega lääneriikidele selgeks, et Krimm kuulub lõplikult Venemaa koosseisu, olgugi et küsimus on rahvusvahelise õiguse rikkumises.

Truu Brežnevile, truu Putinile

Platzecki kõrvale stuudios oli pandud istuma Kremli-meelse telekanali NTV ajakirjanik Vladimir Kondratjev. Venelane on sündinud 1947, õppinud ajakirjandust Leipzigis (tollal Saksa DV) ja töötanud NSV Liidu Kesktelevisioonis kommentaatorina juba Leonid Brežnevi valitsemisajal. Ta on juhtinud telejaama välisstuudiot Bonnis.

Kondratjevi praeguse tööandja kaaperdas pärast 2000. aastal toimunud presidendivalimisi Gazprom. Seetõttu polnud üllatav, et venelane kaitses ihu ja hingega Kremli poliitikat.

Putin soovib rahvast isoleerida

Kondratjevi ütlustele vaidles energiliselt vastu Ina Ruck, kes töötas 15 aastat ARD Venemaa korrespondendina.

Ruck iseloomustas asjalikult, millises seisundis on demokraatia Venemaal: ”Nemtsov tapeti Moskva kesklinnas Kremli läheduses, kus politsei on tavaliselt paari sekundiga kohal, kui märkab midagi ebatavalist. Kuid mõrvaööl saabusid korravalvurid sündmuskohale alles 12 minutit hiljem. See tähendab, et turvateenistus ei töötanud korralikult või vaatas sihilikult kõrvale.“

Ruck rääkis Venemaal korraldatavatest näidisprotsessidest, ta olevat ise selliseid jälginud.

Ruck pööras tähelepanu sellele, et otsesaated, nagu seda on ka Jauchi jutusaade, poleks Putini televisioonis võimalikud.

Kui Kondratjev püüdis sellele väitele vastu vaielda, vastas Ruck, et ta on valmis oma ütlust tõestama ja kasti õlle peale kihla vedama.

Kasparov, kes hiljuti nimetas Ühendriikide senatis kõneldes Putinit ”ravimatuks vähi metastaasiks“, kritiseeris teravalt Angela Merkeli visiiti koos prantsuse riigipea Franēois Hollande’iga veebruari alguses Moskvasse.

”Venemaa presidendiga ei tohiks korraldada mingisuguseid ühiseid üritusi,“ rääkis ta. „Et riigil on aatomirelvad, peab Moskvaga pidama küll läbirääkimisi, kuid jätmata Putinile võimalust oma propagandat levitada.“

Kasparovgi oli arvamusel, et diktaator isiklikult kannab vastutust poliitiliste vastaste kõrvaldamise eest. ”On aeg, et vene rahvas saaks aru, milline katastroof on Putini võimulejäämine,“ lausus ta.

Saate lõpetuseks avaldas Ruck arvamust, et noortele venelastele peaks võimaldama kergemini viisa saamist lääneriikidesse. Siis nad teaksid, kuidas näeb elu välja teisel pool piiri. Platzeck nõustus selle arvamusega.

Nüüd oli ˇanna Nemtsova see, kes tõi mõlemad sakslased reaalsuse juurde tagasi. Ta ütles, et ainult vähestel noortel on raha reisimiseks.

Pealegi ei ole Putini huvides, et tema rahvas ennast reisides harib. ”Re˛iim soovib inimesi isoleerida, ta teeb kõik võimaliku, et mitte anda kodanikele võimalust riigist lahkuda,“ väitis ta.