www.militaar.net

kaugeltuuriv kirjutas:Lisaks Saksamaale on veel suurematest armeedest meil Prantsusmaa..........0 väärtus minu arust,kui näiteks puhkeks konflikt Ida-Euroopas.Ei suuda ta isegi oma endisi koloniaalvaldusi korrale kutsuda,mis siis muust rääkida.
Kogu see palgaline armee enamuses Euroopas,kui vast britid välja arvata on rohkem nagu show case ja enda rahustamine.Ja ma ei kujuta ette,et keegi seal seda muuta tahab,isegi,kui Trump paneb nad fakti ette.
Jah,endine Varrsavi blokk ja meie baltlased +taanlased+britid-norrakad on vahest asjalikumad.
Taanlased,sest nad ei suudaks väinu ja enda terviklikust ilma abita hoida,norrakad,sest pikk rannajoon venitab alade kontrolli nii välja,et ilma kutsealusteta ja abita läheks jamaks.Ning brittidel on vahest ainukesena mingi visioon,kuigi ka eriti ei saa loota,et šotlased igavesti sinna jäävad.
Endistest Varssavi riikidest ja meist me ei räägi,liiga palju idanaabri kirsat tunda saanud,et ennast uuesti lambaks lasta teha.

Sellele, et suur osa Euroopa riikidest on oma riigikaitse viimastel aastatel ja aastakümnetel unarusse jätnud ja peaksid (eriti USA-ga ja mõnede üksikute Euroopa riikidega võrreldes rohkem pingutama ja panustama), on ilmselt kõik nõus. Küll aga ei näe ma siin erilist seost sellega, kas mõned Lääne-Euroopa riigis rakendatakse relvajõudude mehitamiseks üldist ajateenistuskohustust või mitte.

Kesk- ja Lääne-Euroopa riikides kaduski Külma sõja lõppedes tegelikult igasugune ratsionaalne põhjendus ja vajadus suurte, reservväelastest komplekteeritud rahvaarmeede järele, kuna vastane, kellele vastuseismiseks oleks vaja olnud suurt armeed, kadus lihtsalt ära (Varssavi Pakti näol) või nihkus tuhatkond kilomeetrit idapoole. Ka täna ega nähtavas tulevikus ei ole eriti näha, et Kreml võiks oma kirsaga tõsiseltvõetavalt ulatuda Berliini, Viini või Roomani nagu külma sõja ajal selliselt, et tekiks vajadus suurte reservarmeede loomise ja selleks ajateenistuse taaskehtestamise järele. Ilma sellise vahetu ja tunnetatava ohuta on äärmiselt keeruline oma riigi kodanikele põhjendada seda, miks peab iga meeskodanik vähemalt aastakese riiki teenima ja valmistuma sõjaks mingisuguse väga kauge ja mittetajutava vaenlasega.

Paradoksaalsel kombel on Eestile ja teistele NATO piiririikidele nendest Lääne-Euroopa profiarmeedest isegi rohkem kasu, kui oleks reservarmeedest. Sest pole midagi teha – üldjuhul on elukutselised üksused paremini väljaõpetatud, kõrgemas lahingvalmiduses ja reageerimiskiiruses kui reservüksused, rääkimata sellest, et vabatahtlikult teenistusse tulnud ja sõduri elukutse valinud proffe on poliitilistel lihtsam ja kiirem väljaspool oma riigi territooriumi rakendada, kui sunniviisiliselt värvatud ajateenijaid või kodudest välja kutsutud reservväelasi. Ehk teisisõnu kordan juba varem sarnastel teemadel öeldut – meile on võimaliku kriisi korral Venemaaga rohkem kasu ühest juba kasarmus valmis olevast ja ainult käsku ootavast Saksa elukutseliste pataljonist kui Saksa reservväelaste brigaadist, mis on küll suurem ja võimsam, kuid ei pruugi siia õigeks ajaks kunagi kohale jõuda, kuna reservväelased on vaja alles välja kutsuda, uuesti kokkuharjutada ja poliitikutel tuleb enne otsuse tegemist hakata piike murdma sõduriemadega sel teemal, et kuhu koledasse kohta te nüüd meie poegi saatma hakkate ja milleks.

Suurt pilti vaadates on kõikide Euroopa riikide (profi)armeedes teenivate sõjaväelaste arv endiselt u 1,4 miljonit ehk enamvähem samas suurusjärgus VF-iga – küll aga üldjuhul ilmne kvalitatiivne ülekaal. Ja ka Euroopa riikide kaitsekulud on ka pärast kõiki neid koledaid kärpeid endiselt suuremad, kui VF-i kaitsekulud. Ja sellele kõigele lisandub veel USA, ja siis on ülekaal VF-i ees juba üsna masendav nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt.

Kui millelegi mõõdetavale tähelepanu pöörata, siis võiks selleks olla mitte niivõrd konkreetne armee suurus, vaid pigem sõjalisele riigikaitsele kuluva raha osakaal SKT-st. Neid numbreid vaadates ei maksa enam eriti midagi see jutt, et Ida-Euroopa on piisavalt idanaabri kirsa all kannatanud ja võtab riigikaitset läänenaabritest tõsisemalt – vaadake kasvõi selliste paljukannatanud Ida-Euroopa riikide nagu Läti, Leedu, Ungari, Tšehhi ja Slovakkia kaitsekulusid viimastel aastatel (kõigil 1% või isegi alla selle SKT-st). Selliste kulutuste taseme juures pole enam erilist vahet, kas pead väiksemat profiarmeed või mõnevõrra suuremat reservväelaste väge – normaalset arengut, tehnika ja relvastuse uuendamist ja väljaõpet sellise taseme juures pole võimalik tagada, vaid toimub vaid suure hulga kasarmus istuvate inimeste vegeteerimine vaid personalikuludest koosnevate kaitseeelarvete otsas.

Prantsusmaast – ma ei ole kindlasti mingi eriline frankofiil, kuid Prantsusmaa on ka kõikidel külma sõja aegsetel aastatel hoidnud kaitsekulusid 2% või selle lähedasel tasemel. Ja sekkuvad nad väljaspool oma piire üsna aktiivselt – suurem osa nende sekkumisi oma endistest Sahaara alustes kolooniates on olnud üsna edukad – aga kuna olnud edukad, siis nendest uudised ei kirjuta eriti. Ka Süüria puhul olid ühed nendest, kes oleksid 2013. aastal suurima rõõmuga tormanud Assadit pommitama (selline sõjakas ja interventsionistlik lähenemine, mida üldiselt enam Euroopas eriti ei kohta), kui just Obama poleks viimasel hetkel pidurit tõmmanud.

Küll aga ei näe ma siin erilist seost sellega, kas mõned Lääne-Euroopa riigis rakendatakse relvajõudude mehitamiseks üldist ajateenistuskohustust või mitte.

Palgalise armee süsteemi viljelejad üldiselt hiiglavad sellega, et nende personalikulud haukavad eelarvest suurema tüki ning see omakorda jätab vähem raha raua ostmiseks. Koos sõjatehnika hüppelise kallinemisega tekitab see olukorra, kus taasrelvastumine või tehnika taastootmine toimub üksnes nende arvukuse tunduva vähendamise hinnaga.

Saksamaa maavägi oma 115 000 mehe ning vaid 225 tankiga on üks ilmekas näide taolisest degeneratsiooniprotsessist, kus pidevalt kasvava personalikulu kõrval jääb üha vähem raha kallitele relvasüsteemidele. Selliste suhtarvude struktuuri on juba raske mehhaniseeritud armeeks pidada. Võrdluseks-ühesainsas vene motolaskurbrigaadis on 4500 mehe kohta sõltuvalt struktuurist 40-80 tanki (1-2 pataljoni) ja tankibrigaadis 120 tanki (3 pataljoni)

Niiet seal pole armee mitte üksi väiksevõitu suurusega, vaid on kaotamas ka oma tulejõudu.
Õnneks nüüd hakati liigutama (vanarauast mahakantud tanke tagasi ostma ), vastasel juhul oleks meil 10a pärast sealt appi loota....kergejalaväge.

Suurt pilti vaadates on kõikide Euroopa riikide (profi)armeedes teenivate sõjaväelaste arv endiselt u 1,4 miljonit ehk enamvähem samas suurusjärgus VF-iga – küll aga üldjuhul ilmne kvalitatiivne ülekaal.

Samas- kui suur on sõdimiskõlvulik reserv võtta nii venelastel ja Lääne-Euroopa riikidel? Kui juba apokalüptilisi stsenaariumeid lahata. Lääne-Euroopas pole peale kutseliste läbihekseldamist vististi enam suurt relvakandmiskogemustega meha eriti võtta, samas kui venelastel on reservis ajateenistuse suht-koht värskelt läbinuid hulgaliselt olemas.

Lääne-Euroopa kvalitatiivse üleoleku teemal ei maksa unustada seda, et peale koolituse maksab ka tulejõud, see tankide näide Saksamaa kohta on üsna kõnekas.

Teema juurde naastes: pärast Pariisi terrorirünnakuid spekuleerisin provokatiivselt (ühtlasi ka provotseerisin spekulatiivselt) võimaluse üle, et Prantsusmaa ja Türgi korraldaks üheskoos Süüriasse invasiooni ilma USA-ta. See oleks ilmselt asjakäik, mida Trump peaks normaalseks ja soovitavaks - ning ausalt öelda on raske vastu vaielda. Ühelt poolt tähendab see USA rolli vähenemist - praegu ei toimu ilma temata midagi - aga teiselt poolt võtab talt ka kohustuse kogu maailma politseinikuks olla.

Nii et Trump võitis siis Arizona, lisades endale kõik osariigi 58 delegaati.
Cruz aga võitis Utah, kust saab ilmselt 40 delegaati. Utah reeglid on pisut keerukamad, kuid üle 50 % hääli saanud kandidaat korjab sealgi kõik delegaadid ja see hoiab Cruzi ikkagi konkurentsis.

Demokraatide poolelt võitis Hillary Arizona, Sanders aga suure ülekaaluga Utah ja Idaho.See hoiab Sandersi kampaania elus.Tal ilmselt õnnestus delegaatide vahet Hillaryga isegi pisut vähendada.

Kõik püüdsid ka Brüsseli pommitamisi enda kasuks pöörata. Nagu ikka, oli radikaalseim Trump, kes julges vihjata ka sellele, et terroristid on vaid väike osa probleemist. Suurem osa probleemist on see moslemite enamus, kes ise pommitama ei lähe, ise päid maha ei lõika, kuid vaikivalt kiidavad jihadi heaks.Kes tuntud tagaotsitavaid terroriste on kuude viisi varjanud ja pole politseile neist teatanud.

Niiviisi pole poliitkorrektne rääkida ja on oodata, et Trump saab selle eest jälle palju sõimata, kleebitakse veel rohkem külge rassistisilti jne

Trump poseeris siis Serena Williamsiga - esimene võttis poseerimise tarvis esimest ja viimast korda kätte tennisereketi... Serenat juba rahapakiga ei löö, kiire otsing näitab, et teenib umbes 15 miljonit aastas, samuti paistab, et puht rahateenimiseks turniiridel tihedalt enam ei viitsi käia, samuti kiire otsing Serena tsitaatidest näitab, et tegemist poole mingi "konservatiivse-rahvusliku-põlisväärtustega" tegelane vaid armastab mustanahalisena sobival hetkel kasutada rassismikaarti ja naiste tennises paistab olevat suuresti tema teene, et turniiride auhinnarahasid jagatakse meeste-naiste vahel võrdselt, pmst naisõiguslaste ikoon. Et siis lühidalt: Trumpi leksika vastane, aga näe, oli nõus kandidaati promoma. ( See ja paljud teised detailid viitavad, et nö kulisside taga ajab Trump vähe teist juttu).

Ehk siis Trumpi meeskond kaardistab ja töötab.

Trumpi tõenäoline vastane finaalis ehk Hillary Clinton on praegu hädas FBI-ga.
http://nypost.com/2016/03/20/will-hilla ... d-or-what/

Mis tähendab, et kui lähiajal leitakse, et tema koju tassitud saladustest on ka midagi lekkima läinud ning see saab avalikult teatavaks, siis võib Trump saada uued shansid.

Ma seda varianti hästi ei usu, et Hillary nüüd valimistelt maha võetakse. Obama pole küll tema fänn, kuid kui ta seda lubaks, oleks demokraatide kaotus üldvalimistel üsna tõenäone.

Võimuloleval presidendil on aga väga palju hoobasid, et taolisi FBI juurdlusi suunata ning mõjutada.Süüdistuse peab esitama ju Justice Department ja see allub presidendile.

Huvitav, et ka vabariiklaste kandidaadi Cruzi õigus kandideerida on pandud kahtluse alla.

Probleem on tema kodakondsuses .Cruz nimelt sündis Kanadas ja veel hiljuti oli tal Kanada kodakondsus.On andmeid, et tema vanemad, kes olid põgenikud Kuubalt, polnud lapse sünni ajal Kanadas üldse USA kodanikud vaid Kanada kodanikud .Järelikult ei saanud ka Ted Cruz olla USA kodanik ega ole seda praegugi, ehkki ta ütles oma Kanada kodakondsusest lahti 2 aastat tagasi !USA president aga peab olema sündinud USA kodanikuna, naturaliseerunud kodanikud ei saa kandideerida.Täiesti skandaalne lugu, et inimene, kel pole üldse ühtki dokumenti, et ta oleks USA kodanik,rääkimata sellest, et ta oleks sündinud USA kodanikuna saab kandideerida USA presidendiks !

https://www.facebook.com/notes/anna-tom ... 778451290/

Küsimus on ka selles, et Cruzi asja ei antud õigel ajal kohtusse. Segastel juhtudel saab ainult kohus otsustada, kas kandidaat vastab "natural born citizen" nõuetele või mitte.

Nüüd olevat õige aeg igatahes mööda lastud. Kuid kampaanias saab seda Kanada kodakondsuse lugu ikkagi kasutada. Trump kasutab seda praegu ja kui Cruz peaks valitama vabariiklaste kandidaadiks, siis Hillary / Sanders hakkavad kindlasti selle pihta lööma. Nad oleks rumalad kui ei lööks.

See nüüd ikka päris nii ka ei ole, et kuni kohtuotsuseni on asi segane. Valimiskampaaniates väidetakse ikka igasugust. Obama kohta väideti ka. Kuna neil on niisugune PS säte, siis see on ikka ja jälle taasilmuv väide.

Eile jäi silma CNN pealt esimesed uuringud,kui lõplikeks kanditaatideks oleks Trump versus Clinton.Enam vähem peeti neid kindlateks kanditaatideks mõlemalt poolt.
Hetkel siis oli Clinton ees 54% ja Trump taga 47%.
Eksperdi käest küsiti,kas see on piisav võimalik võiduvahe Clintonile.
Vastus oli umbes selline,et kõik sõltub kuidas Trump oskab oma jõud koondada kolmele otsustavale osariigile.Kahjuks jäi meelde ainult üks,see oli Ohio.
Teised kaks olid põhjas,üks Suure Järvistu ääres,teine vastu Atlandi ookeani.
Hetkel on seal mõlemate toetajate % enam vähem tasakaalus.
Eksperdi sõnul tuleb väga lähedane presidendi ralli,nii,et kõik on võimalik.

Sanders vähendab vahet.Võitis nii Alaska, Washingtoni kui Hawaii ülekaalukalt. Nüüd on ta võitnud viimasest 6 osariigist 5. Kuid Clinton ei teinud seal aktiivset kampaaniat vaid keskendud suurte osariikide võitmisele nagu New York, kus valimised tulevad alles 19.aprillil

Trumpi välispoliitikast.

1) US is first.
2) Liitlased maksku ja panustagu rohkem
3) Tegelikult on väga ettevaatlik rääkima, mida ta üldse teeb, sest USA peab olema ettearvamatu, siis teda kardetakse ja temaga arvestatakse

https://www.bostonglobe.com/news/politi ... story.html