www.militaar.net

Ilmselt kaotati 2005 üks Su samal kombel...tross andis järgi ja praktiliselt juba peatunud lennuk lihtsalt veeres üle serva...

Kapten Trumm kirjutas:Ei ole see tekilennuvägi midagi lihtne asi. Ajal kui ameeriklased juurutasid F/A-18, sadas igal aastal Horneteid alla kümmekond tükki. Eriti viljakas oli nt 1987. aasta, kui teadmata asukohas (loe merel) sadas alla 11 Hornetit. Sellel aastal on ameeriklaste (USN ja USMC) Horneteid alla sadanud 8 tükki, kuid tundub, et mitte ühtegi seoses tekikasutusega - eks kogemustest õpitakse.

Eeee, mis aastatel ameeriklased seda Hornetit siis juurutasid? Minu teadmist mööda ikka nagu kaheksakümnendate aastate alguses, mitte lõpus.

Aga mitte sellest ei tahtnud ma kirjutada. Vanasti arvestati lennuõnnetusi ikka suhtarvuna lennutundide kohta. Just võrdluse momendi saavutamiseks. Lennukikandja õnnetuste puhul ka suhtarvuna maandumiste/startide kohta. See praegune jutt siin kõlab nagu Keskerakonna mantra: "Aga nemad ka...".

Nothing personal.

Lemet kirjutas:Ilmselt kaotati 2005 üks Su samal kombel...tross andis järgi ja praktiliselt juba peatunud lennuk lihtsalt veeres üle serva...

Kas neil lennumasinatel mingeid rattapidureid polegi mida nt. ruleerimisel ja väikestel kiirustel saab kasutada?

Kas neil lennumasinatel mingeid rattapidureid polegi mida nt. ruleerimisel ja väikestel kiirustel saab kasutada?

See vist ei aita kui mootoritel on tuurid üleval. Tavaliselt lükatakse maandudes mootoritel võimsus ülesse, et kui kaablist mööda pannakse, siis saaks uuesti õhku tõusta.

Väeliik VKS näikse olevat uue sisu omandanud- Воздушно-катапультные силы.Ja tuleb tõdeda, et  К-36ДМ näol on vene konstruktorid saanud maha igati nõuetele vastava lennuvahendiga. Aga kui tõsiselt, siis ilmselt pole trosside rikke puhul erilist šanssi teisele ringile minna- trampliin jääb vähe teise suunda...

nimetu kirjutas:

Kas neil lennumasinatel mingeid rattapidureid polegi mida nt. ruleerimisel ja väikestel kiirustel saab kasutada?

See vist ei aita kui mootoritel on tuurid üleval. Tavaliselt lükatakse maandudes mootoritel võimsus ülesse, et kui kaablist mööda pannakse, siis saaks uuesti õhku tõusta.

Järelpõletitega masinatel käib jõud ilusti piduritest üle.
https://youtu.be/sZwM-xQLUCQ?t=30s
Ei tea kas blokeerunud ratastega maandumisrajalt uuele ringile oleks saanud minna?

Maandumine käib ilmselt niigi üsna piiri peal. Kui kaabel kiirust ka veel maha võttis, siis polnud vast lootustki enam õhku tõusta.

toomas tyrk kirjutas: Eeee, mis aastatel ameeriklased seda Hornetit siis juurutasid? Minu teadmist mööda ikka nagu kaheksakümnendate aastate alguses, mitte lõpus.

Aga mitte sellest ei tahtnud ma kirjutada. Vanasti arvestati lennuõnnetusi ikka suhtarvuna lennutundide kohta. Just võrdluse momendi saavutamiseks. Lennukikandja õnnetuste puhul ka suhtarvuna maandumiste/startide kohta. See praegune jutt siin kõlab nagu Keskerakonna mantra: "Aga nemad ka...".
Nothing personal.

Hornet võeti relvastusse 1983 ja see ümberrelvastamine käis üsna pikka aega (2000ndate keskpaigani). Vaevalt 1983 nüüd kõik ümber relvastati. Paugud hakkasid peale kohe ja näib, et esimesed aastad toimusidki rohkem kuivamaalennud, sest teadmata asjaoludega paugud hakkasidki 1987 tekkima (mis toimusid kaugel merel, kus polnud võõraid nägemas). Allakukkumised merel toimuvad ka kaasajal, lihtsalt nende arv on seoses masina omandamisega kahanenud väikseks (võib-olla 1-2 juhtumit aastas).

Mitte vähem "viljakam" polnud ka F-14 (mida F-18 asendas), kuna lennukite arv oli väiksem, on ka paukude absoluutarv 100 ringis, valdavalt juhtumid "asjaolud teadmata" ehk siis merel toimunud avariid, kus kõrvalisi nägijaid polnud ja kogu info on see, mida DoD välja suvatses anda
https://aviation-safety.net/wikibase/dblist2.php

Loomulikult käib see lennutundide järgi ja ameeriklastel on see statistika alati parem olnud.
Kuid tõin selle näite lihtsalt selleks, et ei tekiks muljet, justkui vastaspoolel see elu avariidevaba on.
Tekilennuvägi on raske business. Mind sinu kesikujutt ei huvita.

Lemet kirjutas:Väeliik VKS näikse olevat uue sisu omandanud- Воздушно-катапультные силы.Ja tuleb tõdeda, et  К-36ДМ näol on vene konstruktorid saanud maha igati nõuetele vastava lennuvahendiga. Aga kui tõsiselt, siis ilmselt pole trosside rikke puhul erilist šanssi teisele ringile minna- trampliin jääb vähe teise suunda...

Ameeriklased maanduvad suht kõrgete mootori tuuridega (kuid mitte järelpõletiga) ja kui trossi püüda ei õnnestu, siis läigatatakse järelpõletid tööle ja minnakse uuele ringile.
Klassika selles vallas - filmi Top Gun esimesed minutid (seal oli maandumise katkestamine muudel põhjustel muidugi).

F-18 maandumiskiirus peaks paarkümmend kilomeetrit väiksem kah olema..

Kapten Trumm kirjutas:
Hornet võeti relvastusse 1983 ja see ümberrelvastamine käis üsna pikka aega (2000ndate keskpaigani). Vaevalt 1983 nüüd kõik ümber relvastati. Paugud hakkasid peale kohe ja näib, et esimesed aastad toimusidki rohkem kuivamaalennud, sest teadmata asjaoludega paugud hakkasidki 1987 tekkima (mis toimusid kaugel merel, kus polnud võõraid nägemas). Allakukkumised merel toimuvad ka kaasajal, lihtsalt nende arv on seoses masina omandamisega kahanenud väikseks (võib-olla 1-2 juhtumit aastas).

Hornetite "juurutamine" algas ikka enne 1983. a. 1983. said esimesed lahingüksused lennukid (enne seda toimus lendurite ümberõpe treeningüksustes). Esimesed "operational deployment'id" merel olid 1985. a. Ning 1986. a. said esimesed üksused juba lahinguristsed. 1987. a. lõpetati F-18 A/B seeriate tootmine. Sel aastal oli asi ikka juba massides - ning nagu vihjatud - vaadata tuleb maandumiste/startimiste suhet lennuõnnetustesse. Kui sul on sajad seda tüüpi lennukid, mis sooritavad aastas tuhandeid starte-maandumisi lennukikandjatelt, siis 10 write-off õnnetust ei tundugi nii hirmus enam.

Tulles aga tagasi "Kuznetsovi" juurde, siis huvitav küsimus on hoopis see, et kas viimasel ajal mõni lennuk tema pardalt ka öösel startinud/maandunud on. Minu teada mitte. Lennukikandjaga laevastikukoondis, mille lennukid suudavad tegutseda aga ainult päevastes tingimustes on kõige ehtsam pakasuhha...

Su-33 tüüpi lennukeid ehitati ühtekokku 35 masinat. 9 katselennukit ja 26 seerias.
Neist on nüüdseks siis alla tulnud 8. Kaks katselennukit ja kuus seeriamasinat.( Uusimat Mig-29K arvestamata.)
Sisuliselt veerand kogu pargist.

Vene imest parimate Vene tavade järgi:
https://www.youtube.com/watch?v=_3b-XR1V6f0
36:03 on üks tore vidin, mis kuulukse viimasel ajal pirtsutab.

tommy kirjutas:Su-33 tüüpi lennukeid ehitati ühtekokku 35 masinat. 9 katselennukit ja 26 seerias.
Neist on nüüdseks siis alla tulnud 8. Kaks katselennukit ja kuus seeriamasinat.( Uusimat Mig-29K arvestamata.)
Sisuliselt veerand kogu pargist.

Noh, vaatame seda vastasmängijat (mõistagi pole see hunnikusse sõitmine kogu tõde ilma lendude arvuta) aga siiski.
F-18 mudeleid A,B,C D ehk "tavalist Hornetit" on toodetud 1480 lennukit, sellest on hunnikusse sõidetud 229, ehk 15,5%
F-14 kõiki mudeleid toodeti USA tarbeks 634, neist on sodiks sõidetud 100, ehk 15,8%.
Merelennuvägi ongi ohtlik värk ja seal kaotatakse enim lennukeid ikka õnnetustes, mitte vastase tule läbi.
Lihtsalt ameeriklased läbisid selle etapi, mida venelased praegu üritavad, kuskil 1950-1960ndatel.
Vahepeal on ka (kogemusi kasutades) ehitatud uus põlvkond (Nimitz tüüpi) lennukikandjaid.
Venelased jätkavad täna sealt, kus neil 1991 asi pooleli jäi. Tase 1991 polnud kuigi kõrgel (midagi Royal Navy väikeste lennukikandjate (Harrier) lähedale.