
Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad
Huvitav, see on nagu vana Tarandiga - kui mees kusagil midagi ütleb, siis kommenteerijad oleks nagu kõik tema topsisõbrad, kõik leelotavad!? Tarts, kuna ma Sinuga koos joonud olen? Ja seda Sandelsi pissi ma ei proovinud, ostsin kesta pärast ja küsisin arvamust lahjemate markide tarbijaltArnold ma teadsin et sa joodik oled aga et sa sellist sitta jood seada ma kyll ei uskund !

- Feeliks_Jalgraud
- Liige
- Postitusi: 898
- Liitunud: 02 Mai, 2008 14:56
- Asukoht: Teises kohas
- Kontakt:
Kaldun arvama, et see sandels ongi see mees, kes peale nädalapikkust joomingut iga võimaliku nurga tagant vastu vaatab. On olnud isegi juhuseid kus mitu sandelsit hõljusid 7nda korruse akna taga(tõsijutt, ise telekast nägin)Arnold kirjutas: Vhuusfakkiiscolonelsandels?!![]()

Mul pole midagi mõistlikku öelda.../ ███████████]98% fucked up
- Feeliks_Jalgraud
- Liige
- Postitusi: 898
- Liitunud: 02 Mai, 2008 14:56
- Asukoht: Teises kohas
- Kontakt:
http://en.wikipedia.org/wiki/Johan_August_SandelsSandels is also a beer brewed by Olvi since 1971.[1] Humorous stories about Colonel Sandels (and his love of beer and food) are printed on the back label.
Mul pole midagi mõistlikku öelda.../ ███████████]98% fucked up
-
- Liige
- Postitusi: 2087
- Liitunud: 23 Aug, 2005 9:34
- Kontakt:
Hmm, ega see nüüd niihull õlu ju pole. Teistpool soome lahte seigeldes minu arust üks parimaist, millega saab õhtal telgi ees janu kustutada. Variant on muidugi et siiapoole lahte saadeti miskitpidi untsuläinud laadung ?
Sandels ise olevat suhtkoht külma kõhuga sõjamees olnud. Neid naljalugusi pudelite etikettidelt on omajagu loetud
Sandels ise olevat suhtkoht külma kõhuga sõjamees olnud. Neid naljalugusi pudelite etikettidelt on omajagu loetud

Juhtus siis asi, mida ei osanud oodata. Sai siis jõuluks õlut tehtud ja kuna pole hetkel kohta, kuhu õlleankur külma panna siis villisin 1,5 ja 2-liitristesse pudelitesse ja sai see "patarei" (umbes 20 liitrit) külmikusse pandud. Eilseks oli veel 4 pudelit järel, üks neist poolik... Pudelid olid kuidagi ümaraks paisunud juba jõuluks aga pidasid vastu kuni eilseni... siis pool kahe ajal öösel ärkasime naisega mingi mütsu peale
. Köögis oli külmiku uks pärani ja ühest pudelist ainult räbalad järgi, külmik muidugi nõretas märjukesest. Lõhkenud oli üks 1,5 liitrine pudel. Need peaks ju 10 atmosfäri vastu pidama (vähemalt nii oli "Müüdipurustajates", seal purunesid sellised umbes 10 at juures). Ei tea kas oli pudel vigane või siis surve suur. Igatahes tasub olla ettevaatlik neil, kes kavatsevad villida otse pudelisse, võib olla tiksuv pomm külmikus
. Ei tohiks olla probleem, kui on ankrust hiljem pudelisse lastud, siis ju tulevad gaasid välja aga ankru asemel pudelis on juba plahvatusohtlik 



olgem inimesed mitte lambad
Koduveiniga on suht sama jama juhtunud.Vanemad tegid kunagi aroonia veini ja mingil hetkel võttis see suur pudel kuidagi kahtlaselt pöörded üles.Peal ei olnud mitte kääritamistoru vaid voolik, mis oli otsapidi vee pudelis.
Kokkuvõtteks ummistas see sodi tolle avause ära ja siis
käis üks kõva mütakas ning terve köök ja selle lagi oli läga täis.
Asi juhtus öösel ning see koristamine oli ikka hirmus.Eks kujutage ette aroonia mahla ja selle hävitavat toimet sisustusele.
Kokkuvõtteks ummistas see sodi tolle avause ära ja siis

Asi juhtus öösel ning see koristamine oli ikka hirmus.Eks kujutage ette aroonia mahla ja selle hävitavat toimet sisustusele.
Tingimused ja tehnoloogia olid samad kui eelmistel tegemistel....ja külmik igati külm ja korralik aga kes teab, mis defekt võis pudelil olla ja maltoosa võis ka midagi sisaldada sest varem pole pudelid nii hullult kummis olnud. Samas, need kes proovinud on ütlevad, et parim õlu, mis mul seni olnud onjackpuuk kirjutas:Hmmm Urmas, siis oli sul märjukene lõpuni maha käimata ja külmik pidi kah suht "soe" olema.


Aga see öine külmiku koristamine polnud küll naisele meeltmööda tegevus

olgem inimesed mitte lambad
Järgmisel aastal ei ole jõuluvanalt vist erilist kingisadu oodata, kuna sellel aastal ei saanud jõulumees meite seltskonnas teps mitte kodus aretatud muhedat janukustutajat proovida, vaid pidi suurest kurvastusest hoopiski Ukraina sarvesoojendajat reispassiks hinge alla manustama. Sestap ta vist uksest väljudes oma põhjapõtradega väga kõval häälel kurjustaski...
Tekib küsimus, miks ei saanud sellel aastal jõulumehele koduõlut pakkuda. Vastus lihtne: terve kahekümne liitrine õllelaar läks otseteed vetsupotist alla.
Aia taha läks see õlletegu seekord, kuna olime sunnitud laskma õllel toasoojas podiseda. Seda nimelt sellel toredal põhjusel, et väljas oli kuramuse külm ja kelder, kus ankur tavaliselt mõned nädalad kinniselt oma isiklikku privaateluvankrit veeretab, oli samamoodi nagu hundilaut. Miinuskraadidega turgutatud keldrisse ei riskinud aga ankrut panna, kuna külm ja muu sellega kaasnev võib ankru tuksi keerata. Isegi kui ankur terveks oleks jäänud, ei oleks virdel ja selles pesitseval pärmil just erilist peotuju olnud ja käimaminekust ei oleks olnud mõtet enne märtsikuud rääkida.
Seega oli plaan lihtne: toasooja käima, lihtsalt pärmi paneme tublisti vähem. Saigi nii tehtud ja ankur toanurka jõulutuju koguma jäetud.
Teole andis julgust juurde ka suvel Seto kuningriigi päevadel ühelt õllemeistrilt kuuldud tehnika. Nimelt suvatses too härra õllel esmalt päeva-kaks lahtiselt käima minna lasta, ent seejärel ei susanud ankrut teps mitte jahedamasse kohta, vaid lasi tal kinniselt toasoojas edasi podiseda. Pärast ca. nädalast pöördekogumist soojal temperatuuril lükati ankur ööpäevaks jahedasse, et järgmisel päeval oleks soovijatele külma õlut pakkuda. Selle õlle maitse, mida härra pakkus, ei olnud küll kõige parema setu õlle maitsega, ent kohe kindlasti ei olnud ta ka selline jälkus nagu on mõnel pool pakutav hägune ollus, mida saare kodumärjukese pähe üritatakse lihtinimesele kõrist alla pressida ja siis veel raha ka küsida.
Mis läks seekordse laari puhul minul valesti?
Arvatavasti vuhises anum seal nurgas liiga kaua, kinniselt tervelt 2 nädalat. Aidanud oleks ehk seegi, kui oleks vahepeal tavapärasest kõvasti rohkem rõhku välja lasknud (pärast seda, kui olime ankru vedelikust tühjaks lasknud, tuli ventiili ~poolteist minutit all hoida, enne kui rõhk lubas ankru kaane lahti teha ! ).
Pole aga hullu kedagist, uuel aastal uue hooga

Tekib küsimus, miks ei saanud sellel aastal jõulumehele koduõlut pakkuda. Vastus lihtne: terve kahekümne liitrine õllelaar läks otseteed vetsupotist alla.
Aia taha läks see õlletegu seekord, kuna olime sunnitud laskma õllel toasoojas podiseda. Seda nimelt sellel toredal põhjusel, et väljas oli kuramuse külm ja kelder, kus ankur tavaliselt mõned nädalad kinniselt oma isiklikku privaateluvankrit veeretab, oli samamoodi nagu hundilaut. Miinuskraadidega turgutatud keldrisse ei riskinud aga ankrut panna, kuna külm ja muu sellega kaasnev võib ankru tuksi keerata. Isegi kui ankur terveks oleks jäänud, ei oleks virdel ja selles pesitseval pärmil just erilist peotuju olnud ja käimaminekust ei oleks olnud mõtet enne märtsikuud rääkida.
Seega oli plaan lihtne: toasooja käima, lihtsalt pärmi paneme tublisti vähem. Saigi nii tehtud ja ankur toanurka jõulutuju koguma jäetud.
Teole andis julgust juurde ka suvel Seto kuningriigi päevadel ühelt õllemeistrilt kuuldud tehnika. Nimelt suvatses too härra õllel esmalt päeva-kaks lahtiselt käima minna lasta, ent seejärel ei susanud ankrut teps mitte jahedamasse kohta, vaid lasi tal kinniselt toasoojas edasi podiseda. Pärast ca. nädalast pöördekogumist soojal temperatuuril lükati ankur ööpäevaks jahedasse, et järgmisel päeval oleks soovijatele külma õlut pakkuda. Selle õlle maitse, mida härra pakkus, ei olnud küll kõige parema setu õlle maitsega, ent kohe kindlasti ei olnud ta ka selline jälkus nagu on mõnel pool pakutav hägune ollus, mida saare kodumärjukese pähe üritatakse lihtinimesele kõrist alla pressida ja siis veel raha ka küsida.
Mis läks seekordse laari puhul minul valesti?
Arvatavasti vuhises anum seal nurgas liiga kaua, kinniselt tervelt 2 nädalat. Aidanud oleks ehk seegi, kui oleks vahepeal tavapärasest kõvasti rohkem rõhku välja lasknud (pärast seda, kui olime ankru vedelikust tühjaks lasknud, tuli ventiili ~poolteist minutit all hoida, enne kui rõhk lubas ankru kaane lahti teha ! ).
Pole aga hullu kedagist, uuel aastal uue hooga

Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline