www.militaar.net

Paistab, et "2023" teemadest on jäänud üles vaid formeerimise- või veel konkreetsemalt - kola kodushoiu küsimused. Miskipärast otsime siin universaalset one-size-fits-all tüüpi lahendust 100% jaoks koosseisust.

Siililegi selge, et pendelrändlejale pole mõtet varustust koju anda; see-eest põhiliselt kodus toimetavale talu- või itimehele võiks olla küll.

Ehk tasuks delegeerida rohkem otsutusvabadust koos vastutusega organisatsioonis allapoole. Üksuses, mis vähegi koos harjutab (see on juba teine teema), teab ülem oma mehi ja nende olusid suht hästi. KL-s see toimib. Mitte kõik ei taha püsse koju, ent tahtjad on enamasti ka saanud.

Kõike kola pole ka tehniliselt mõistlik laiali jagada. Ent kui kusti- või kullamehel on tingimused ja isiklik transport olemas, siis teatud häiretaseme saabudes võiks ta allkirja vastu ka raskemat kola koju kappi tõsta - see eeldaks paari seaduse/määrustiku muutmist aga seda meil ju osatakse

Kõige selle juurde käib loomulikult aruandlus, ent see ei nõua uute ametnike palkamist. Kes tahab teada, kuidas see võimalik on - kontakteeruge privas

Meie, eestlased, oleme krdi individualistid ja kui lisada siia pisut loovust ja paindlikkust, on see meie eelis. Totalitaristlikult mõtleva naabri ees näiteks.

Otse krd hea post see viimane - hea mitmes mõttes

Hea ses mõttes, et ainult selle varustuse hoidmise/hajutamise üle jahudes hakkab nagu KUNNASe raamat ise(-selle sõnum) arutelust üldse ära kaduma..

Ja hea ka ses mõttes, et mingit ideaallahendust selle varustuse hoidmise/hajutamise alal tõesti ei olegi - mistap ilmselt tulebki kasutada paindlikku lähenemist sellel alal..

Märksõna otsustamisõiguse delegeerimisest allapoole (kui vaja, ka seadusandluse kohandamisest) ongi ilmselt see õige (ja paindlik) tee..

Märksõna otsustamisõiguse delegeerimisest allapoole (kui vaja, ka seadusandluse kohandamisest) ongi ilmselt see õige (ja paindlik) tee..

Ma arvan, et see on rohkem seotud sõjanduskultuuri kui mingi konkreetse struktuuriga. Sellepärast olen jätkuvalt skeptiline Kunnase pakutud imerohu suhtes KRKde näol. Soovitan lugeda Sõduris avaldatud artiklit "Kuidas õpetada manööversõjapidamist?" (Detsember 2012), mis annab hea perspektiivi sõjapidamiskultuuri kujundamisest.

Kunnase raamatu juurde tagasi tulles - nagu ma olen aru saanud, räägitakse seal maailmasõja stsenaariumist ja nii täielikust mobilisatsioonist kui võimalik ja läbi viia suudetakse. Mistõttu kõik väited on teatava üldistusastmega. Muidugi on väga mõistlik anda relv ja muudki koju hoiule inimestele, kes seda soovivad ja keda usaldada võib, kuid kui paljudest alates (mis % juures reservistidest) see suures plaanis rolli mängima hakkaks?

"Roheliste mehikeste" vastu oleks kindlasti väga asjaks, kui oleks teada mingid peamiselt kaitseliitlastest koosnevad allüksused, mis on isiklike relvadega kohe välja astumiseks valmis, kuid maailmasõja puhkedes...?

Taavetis ei mainita sõnagi õhutõrje Mistralitest, ei tohiks need ju mõtetud relvad olla ?

Valgevene sõdib Poola-Leeduga aga ei ründa Ukrainat ?

Ukrainlastele sai saadetud dünamoga matkalampe, keerad vänta ja valgus tuleb
http://fixus24.ee/?st=5;info=matka+ja+v ... _4LED.html

Matkalatern dünamoga 4LED, 5.67 EUR tükk (kahju, et pidin Jõuluvana ootama raamatu lugemiseks, oleks saanud kingikotti lisada)

Soovitan soojalt, odav ja peavad hästi vastu ukrainlaste kogemuste põhjal.

Eduka sõja raamatus ehk Taavetis (ja tegelikult otsapidi ka Koljatis) on üks strateegiline detail veel, mida millegipärast pole veel märgatud - võtmeteema "Eesti venelased". Taavetis on mingi ime läbi toimunud kodakondsus- ja keelepoliitika lõdvendamine ning kultuurautonoomia (ei leia nüüd õiget sõna, kas loomine või laiendamine), mille läbi jäid idavirulased lojaalseks, Taavetis loodi lausa "Loodearmee" ja kuulutati Lasnogorskis midagi välja lausa.

Kapten Trumm kirjutas:Eduka sõja raamatus ehk Taavetis (ja tegelikult otsapidi ka Koljatis) on üks strateegiline detail veel, mida millegipärast pole veel märgatud - võtmeteema "Eesti venelased". Taavetis on mingi ime läbi toimunud kodakondsus- ja keelepoliitika lõdvendamine ning kultuurautonoomia (ei leia nüüd õiget sõna, kas loomine või laiendamine), mille läbi jäid idavirulased lojaalseks, Taavetis loodi lausa "Loodearmee" ja kuulutati Lasnogorskis midagi välja lausa.

Osa venelasi hakkab kindlasti Eesti eest sõdima ja need on head mehed

Märksõna otsustamisõiguse delegeerimisest allapoole (kui vaja, ka seadusandluse kohandamisest) ongi ilmselt see õige (ja paindlik) tee..

See otsustamisõigus on seal Taavetis esitatud vägagi karmil moel - episoodis, kus hakati rajama kindlustuste liini Sinimägedes ja kus keegi logistik (KRK-s siis maksimaalselt kolonelleitnandi auastmes) võtab otsustuskorras Eestile 260 miljoni (pool kaitse-eelarvet) eest võlakohustusi. Tsiviilkontrolörid võtaks kolm klaasi suhkruvett ja minestaks

Kindlasti hakkan jälle vähem ja harvem kommenteerima. Aga see lausa kutsub:

hakati rajama kindlustuste liini Sinimägedes ja kus keegi logistik (KRK-s siis maksimaalselt kolonelleitnandi auastmes) võtab otsustuskorras Eestile 260 miljoni (pool kaitse-eelarvet) eest võlakohustusi. Tsiviilkontrolörid võtaks kolm klaasi suhkruvett ja minestaks

Ma loen neid "arvamusi" ja imestan, et kus kohast Sa oma teadmisi võtad? Miks peaks tsiviilkontrolörid sellise asja peale minestama?Kuidas Sa teed (osade) RA reeglite järgi järeldusi SA jaoks? Miks Sa arvad, et praegu ei ole näiteks brigaadi tagalajaoskonna ülemal (tagalapataljoni ülemal?) selliseid õigusi? Sinu kommentaare lugedes tuleb mul endal suhkruvett jooma hakata.

Ja muuseas, keda Sa neiks kontrolörideks nimetad? Riigikontrolli omasid? Või niimoodi põlglikult ülemoka hoopis ministeeriumi "tibisid"? Või äkki KRA? Või lihtsalt jälle puusalt virutasid? Et noh meie, sõjaväelased teame ja tunneme, aga nemad ...

Ja eelmistest postitustest (Herem juba kommenteeris), oma tavapärase sissejuhatuse järel

Jällegi on jutt samakaugel elust kui maa kuust. Kui on tegemist erakorralise sündmusega (ka garnisoni jaoks, mitte "erakorralise õppusega", mida kaader ette teab), siis venib seal garnisoni sokisabades seismine veel pikemaks, sest tavapärasele segadusele (ei teata oma varustuse suurust)

hakkad (jällegi tavapäraselt) lahmima

lisandub veel segadus sellest, et varustus pole valmis

see on vale

mõni konteiner on parasjagu laenatud naaber väeosale (kuna meil lihtsalt varustust napib)

jälle vale

laovõtmed on kadunud, keegi kaadrist pole ilmunud jne

noh ja mis siis? Elu jääb seisma? Ja sellega muidugi mittekeegi ei arvesta?

Näiteks relvastus ei asu lihtsalt suvalises angaarinurgas ja selle võtmeid ei anta igaühe kätte jne

mis see siis on? Praegu on relvastus suvalises angaarinurgas?

Täna eelneb meil igale õppusele nädalatepikkune kaadri ettevalmistustöö, mida seekord (erakorraline olukord) pole.

ja see seondub olukorraga kuidas?

Võib-olla osa varustusest tuleb alles Tapalt Tallinna tuua, kõik võtab aega ja toob endaga kaasa vastase sekkumise riski.

jällegi - ja seda "vastase sekkumise riski" ühegi teise variandi puhul pole?

Relvad võivad olla alles konserveeringus jne - sinna tunnid kaovad

aga kuidas kodusäilitamise relvade eluiga tagatakse?

Ühesõnaga - loosungite ja plärtsatuste jätkumine. Ja sama kaugel nagu kuu maast.

Ma loen neid "arvamusi" ja imestan, et kus kohast Sa oma teadmisi võtad? Miks peaks tsiviilkontrolörid sellise asja peale minestama?Kuidas Sa teed (osade) RA reeglite järgi järeldusi SA jaoks? Miks Sa arvad, et praegu ei ole näiteks brigaadi tagalajaoskonna ülemal (tagalapataljoni ülemal?) selliseid õigusi? Sinu kommentaare lugedes tuleb mul endal suhkruvett jooma hakata.

Sooviks viidet, millise õigusakti alusel on (Kirde) KRK logistikaülemal volitus võtta riigile rahalisi kohustusi suures summas (antud juhul 260 miljonit eurot)?

Kapten Trumm kirjutas: Sooviks viidet, millise õigusakti alusel on (Kirde) KRK logistikaülemal volitus võtta riigile rahalisi kohustusi suures summas (antud juhul 260 miljonit eurot)?

Sooviks viidet, millise õigusakti alusel oli Kuldkiharal volitus siseneda kolme karu elamisse ja kasutada nende toiduaineid, sööginõusid ja mööblit isiklikuks otstarbeks?
Ma saan aru, et raamat jättis elamuse aga ilukirjanduslikku teost ei tasu nii sõna-sõnalt reaalsusesse üle kanda.

Palmi kommentaar jätab mulje, et sellised tehingud SA olukorras oleksid "business as usual".
Sooviksingi siinkohal end natuke harida, et mille alusel see toimuks?
Eriti pakuks see huvi selles kontekstis:
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=44236257

Minu vastus ei põhine sellel fiktsioonis esitatul vaid sellel milline on reaalne õiguslik raamistik analoogse olukorra/vajaduse tekkimisel. Sellist situatsiooni lahendab riigikaitseseadus ning seal on sees selline mõiste nagu "sundtöökohustus." Vajaduse tekkimisel saab isikuid sundida tankitõrjekraavi kaevama aga reaalsuses teevad selle elluviimisel koostööd sõjaväelane ja riigikaitselise töökohustusega tsiviilametnik.
Rõhutan veelkord, et ma ei hakka fiktsioonile taha konstrueerima tänasest õiguslikust keskkonnast mingit monstrumit vaid vastan kuidas asjad reaalses elus toimima peaks kehtivate õigusaktide alusel.

Kapten Trumm kirjutas:Eriti pakuks see huvi selles kontekstis:
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=44236257

Sa seda ikka panid tähele, et kõnealune uudis on rohkem kui 5 aastat vana?

Mille alusel?

Riigikaitseliste sundkoormiste seadus?