www.militaar.net

Uskumatu!
Teemaalgatajale tänud huvitava teema ja fotokoopiate hankimise eest!

Pontoonsillaga pildil on raagus puud, puusilla varega on suvisem olemine - jääb selline mulje, et puusild tehti 44 kevadel-suvel...

retti kirjutas:Laevaga Kavastu pildil puudub purustatud hoone mille otsaseinad on näha punase ringi sees silla taga.
Sadamakai ja hoone on erinevatel kohtadel.

See väide ei ole mitte kohe tõene. Pildistatud on erineva rakursi alt.

Olen kunagi kuulnud oma tuttavalt,et Kavastu parvevaht Mati Kask oli vindisena ühise koosviibimise käigus talle näitanud pilte Kavastu sillast.Ei võtnud siis ega võta ka praegu seda juttu tõsiselt.Tõenäoliselt on seal selle jutu algupära.Mis oli piltidel,tuttava ei mäleta,ütleb ausalt - purjus olin.
devision
kas on seos sellel jutul?

Ülejäänud pilt klapib täielikult, varemete ja terve hoone võrdlemise järgi nende uduste pikslite juurs seda küll ümber lükata ei ole võimalik enam.
Kõik on tegelikult väga loogiline. Põhiargumendina toodud fotode puudumise põhjus oli silla lühike eluiga ja sõjaline tähtsus.
Kui kõik kohalikud majapidamised ükshaaval läbi uurida leiaks ilmselt mõne silla rauast jupigi veel...

devision kirjutas: Kas lugupeetud kaasfoorumlane teeb nalja või mõtleb nüüd tõsiselt?!?! Tuua võrdlusesse tänapäevane sissekaevatud kanaliga ja muutunud maastikuga pilt ja pidada seda adekvaatseks võrdluseks?
Nüüd ma ei oska enam asja kommenteerida
Ma palun, elage edasi teadmisega, et seda puusilda pole Kavastus kunagi olnud ja lõpetame selle jama siin.

Minu jaoks on need fotod päris piisav tõestusmaterjal. Veel piisavam oleks vaid see kui ma neid originaalis näeksin... aga kui läheb tõsiste ajaloolaste tasemel vaidluseks silla olemasolu suhtes siis küllap mind taritakse ka originaale vaatama kunagi. Ja plaan vastavasse piirkonda retk ette võtta küll, tõenäoliselt järgmise nädala lõpus kui ralli turvaliselt läbi ja "püsige kodus" taaskehtestatud.
Sillast. Fotode järgi.
1) Tegemist on 100% sillaga. Sellisega mille alt 2 laeva kõrvuti läbi sõidavad.
2) Asukoht klapib sõjaaegsete fotodega
3) Ei ole ilmselt 100% puitsild. Kohalike jaoks küll - puitsambad, puitdekk, aga peakanduriteks kuskilt taritud terastalad. Võib olla ka mingi tüüplahendus.
4) Kindlasti mitte püsiv ja kohalikeks vajadusteks püstitatu, kuid ei oska öelda kui pika kasutusea peale püsitajad ise mõtlesid. Sammaste järgi võiks mõne jäämineku ikka vastu pidada.
5) Jäänused meenutavad täpselt seda, mis jääb järele õhku lastud sillast. Talad on lihttalad ja piisab kui õhitakse üks sammas, vahepealsed paar sildeava võib teinepool siis heeliumipalle kasutades ületada.

Tuleks uurida dokumentidest mis sai jäänustest. Jõesammast, mis meenutab puidust kärgkasti taolist asjandust keset praegu laevatatavat osa, ja terastalasid kohalikud naelte pähe ilmselt minema ei viinud. Endiselt soovitan kontakti võtta maanteemuuseumiga kes oskab ehk juhatada mõne aktiivsema ajaloolaseni. Inseneride jaoks on teema endiselt ka huvitav, paraku pole nad nii edukad jäljekütid perioodil kus on majanduskriis, kõik istuvad kodus ja tellivad taevast külvatud raha eest küll projekte, küll ekspertiise (pole iroonia).
Ja ülikoolis samamoodi kõik vanaviisi nagu eelmine sügis.

retti kirjutas: P.s teemaalgatajale teen ma lepituseks ühe õlle välja - sellise väikese.

Ma kardan et võlgned konjaki, sellise suurema ja korralikuma.

Dr.Sci kirjutas:

devision kirjutas: Kas lugupeetud kaasfoorumlane teeb nalja või mõtleb nüüd tõsiselt?!?! Tuua võrdlusesse tänapäevane sissekaevatud kanaliga ja muutunud maastikuga pilt ja pidada seda adekvaatseks võrdluseks?
Nüüd ma ei oska enam asja kommenteerida
Ma palun, elage edasi teadmisega, et seda puusilda pole Kavastus kunagi olnud ja lõpetame selle jama siin.

Minu jaoks on need fotod päris piisav tõestusmaterjal. Veel piisavam oleks vaid see kui ma neid originaalis näeksin... aga kui läheb tõsiste ajaloolaste tasemel vaidluseks silla olemasolu suhtes siis küllap mind taritakse ka originaale vaatama kunagi. Ja plaan vastavasse piirkonda retk ette võtta küll, tõenäoliselt järgmise nädala lõpus kui ralli turvaliselt läbi ja "püsige kodus" taaskehtestatud.
Sillast. Fotode järgi.
1) Tegemist on 100% sillaga. Sellisega mille alt 2 laeva kõrvuti läbi sõidavad.
2) Asukoht klapib sõjaaegsete fotodega
3) Ei ole ilmselt 100% puitsild. Kohalike jaoks küll - puitsambad, puitdekk, aga peakanduriteks kuskilt taritud terastalad. Võib olla ka mingi tüüplahendus.
4) Kindlasti mitte püsiv ja kohalikeks vajadusteks püstitatu, kuid ei oska öelda kui pika kasutusea peale püsitajad ise mõtlesid. Sammaste järgi võiks mõne jäämineku ikka vastu pidada.
5) Jäänused meenutavad täpselt seda, mis jääb järele õhku lastud sillast. Talad on lihttalad ja piisab kui õhitakse üks sammas, vahepealsed paar sildeava võib teinepool siis heeliumipalle kasutades ületada.

Tuleks uurida dokumentidest mis sai jäänustest. Jõesammast, mis meenutab puidust kärgkasti taolist asjandust keset praegu laevatatavat osa, ja terastalasid kohalikud naelte pähe ilmselt minema ei viinud. Endiselt soovitan kontakti võtta maanteemuuseumiga kes oskab ehk juhatada mõne aktiivsema ajaloolaseni. Inseneride jaoks on teema endiselt ka huvitav, paraku pole nad nii edukad jäljekütid perioodil kus on majanduskriis, kõik istuvad kodus ja tellivad taevast külvatud raha eest küll projekte, küll ekspertiise (pole iroonia).
Ja ülikoolis samamoodi kõik vanaviisi nagu eelmine sügis.

Maanteemuuseumiga olin juba ühenduses.Neil fakte sellise silla olemasolust ei ole.
P.s sulle ei peaks olema probleemiks olema hinnata sellise silla kandevõimet.Siin foorumis on mehed kes ütlevad - kellele ja kas sellist silda vaja oli.
P.s.s mina üldiselt ei joo.Ka viskit mitte.Aga sinuga võin konjakit degusteerida

retti kirjutas:Maanteemuuseumiga olin juba ühenduses.Neil fakte sellise silla olemasolust ei ole.
P.s sulle ei peaks olema probleemiks olema hinnata sellise silla kandevõimet.Siin foorumis on mehed kes ütlevad - kellele ja kas sellist silda vaja oli.
P.s.s mina üldiselt ei joo.Ka viskit mitte.Aga sinuga võin konjakit degusteerida

Ma usun et ei ole. Tõenäoliselt teavad või mäletavad väga vähesed seda, ja kui aus olla siis on tegemist 100% militaarrajatisega mu seisukohast. Aga tõsi ka see et tegemist on sillaga.
Kandevõime osas - saaks hinnata, täpsemad arvutused muidugi vaõtavad aega aga proportsioonid näitavad et soomustehnikaga pääseb üle. Ja silla vajaduse osas on tõesti siin foorumis minust pädevamaid...
Konjaki siiski kingiks teema algatajale ja me omavahel võiks ju mõne õlle teha, ja kuna ma tavaliselt autoga siis alkoholivaba.

Dr.Sci kirjutas:

devision kirjutas: Kas lugupeetud kaasfoorumlane teeb nalja või mõtleb nüüd tõsiselt?!?! Tuua võrdlusesse tänapäevane sissekaevatud kanaliga ja muutunud maastikuga pilt ja pidada seda adekvaatseks võrdluseks?
Nüüd ma ei oska enam asja kommenteerida
Ma palun, elage edasi teadmisega, et seda puusilda pole Kavastus kunagi olnud ja lõpetame selle jama siin.

Minu jaoks on need fotod päris piisav tõestusmaterjal. Veel piisavam oleks vaid see kui ma neid originaalis näeksin... aga kui läheb tõsiste ajaloolaste tasemel vaidluseks silla olemasolu suhtes siis küllap mind taritakse ka originaale vaatama kunagi. Ja plaan vastavasse piirkonda retk ette võtta küll, tõenäoliselt järgmise nädala lõpus kui ralli turvaliselt läbi ja "püsige kodus" taaskehtestatud.
Sillast. Fotode järgi.
1) Tegemist on 100% sillaga. Sellisega mille alt 2 laeva kõrvuti läbi sõidavad.
2) Asukoht klapib sõjaaegsete fotodega
3) Ei ole ilmselt 100% puitsild. Kohalike jaoks küll - puitsambad, puitdekk, aga peakanduriteks kuskilt taritud terastalad. Võib olla ka mingi tüüplahendus.
4) Kindlasti mitte püsiv ja kohalikeks vajadusteks püstitatu, kuid ei oska öelda kui pika kasutusea peale püsitajad ise mõtlesid. Sammaste järgi võiks mõne jäämineku ikka vastu pidada.
5) Jäänused meenutavad täpselt seda, mis jääb järele õhku lastud sillast. Talad on lihttalad ja piisab kui õhitakse üks sammas, vahepealsed paar sildeava võib teinepool siis heeliumipalle kasutades ületada.

Tuleks uurida dokumentidest mis sai jäänustest. Jõesammast, mis meenutab puidust kärgkasti taolist asjandust keset praegu laevatatavat osa, ja terastalasid kohalikud naelte pähe ilmselt minema ei viinud. Endiselt soovitan kontakti võtta maanteemuuseumiga kes oskab ehk juhatada mõne aktiivsema ajaloolaseni. Inseneride jaoks on teema endiselt ka huvitav, paraku pole nad nii edukad jäljekütid perioodil kus on majanduskriis, kõik istuvad kodus ja tellivad taevast külvatud raha eest küll projekte, küll ekspertiise (pole iroonia).
Ja ülikoolis samamoodi kõik vanaviisi nagu eelmine sügis.

Terastalad
Ainus võimalus sellised Kavastusse tuua oli jõge mööda.Kuidas Venemaalt tuua - seda ma ei kommenteeri.Kui Tartust siis selleks pidi praam ja kraana olema.Emajõel ei ole suuremat ja võimsamat sõja ajal olnud.Aga maa peal ei olnud sellega midagi teha.
Aga ma kahtlen,et selline purustatud Luunja silla alt läbi mahtus.Kui selle nool alla lasti - siis eesoleva praami peale.

Teemaalgataja võiks skeptikute osas kannatlikum olla. Huvitav teema kõigile lugeda ja võiks koos küsimärkidele vastused ka leida.

Mulle jäi pilte võrreldes silma asi, mis ei puutu otseselt silla teemasse - varempostitatud piltidel on silla kõrval oleval majakesel otsaseinas 4 aknent, silla jäänustega pildil ainult 2. Ja aknad on justkui mõõtudelt väiksemad:
Kas maja sai sõjategevuse käigus pihta ja otsasein laoti uuesti üles?

Fuchs kirjutas:Teemaalgataja võiks skeptikute osas kannatlikum olla. Huvitav teema kõigile lugeda ja võiks koos küsimärkidele vastused ka leida.

Mulle jäi pilte võrreldes silma asi, mis ei puutu otseselt silla teemasse - varempostitatud piltidel on silla kõrval oleval majakesel otsaseinas 4 aknent, silla jäänustega pildil ainult 2. Ja aknad on justkui mõõtudelt väiksemad:

Annotation 2020-09-03 202926.png

Kas maja sai sõjategevuse käigus pihta ja otsasein laoti uuesti üles?

Sama küsimus tekkis ka mul. Kuid kui vaadata fotosid kus pontoonsild peal - teema alguses, siis maja klapib.

Dr.Sci kirjutas:

Fuchs kirjutas:Teemaalgataja võiks skeptikute osas kannatlikum olla. Huvitav teema kõigile lugeda ja võiks koos küsimärkidele vastused ka leida.

Mulle jäi pilte võrreldes silma asi, mis ei puutu otseselt silla teemasse - varempostitatud piltidel on silla kõrval oleval majakesel otsaseinas 4 aknent, silla jäänustega pildil ainult 2. Ja aknad on justkui mõõtudelt väiksemad:

Annotation 2020-09-03 202926.png

Kas maja sai sõjategevuse käigus pihta ja otsasein laoti uuesti üles?

Sama küsimus tekkis ka mul. Kuid kui vaadata fotosid kus pontoonsild peal - teema alguses, siis maja klapib.

Aga ei klapi sadamakai ja ootepaviljon mis on mitukümmend meetrit kaugemal ülesvoolu.

Fuchs kirjutas:Teemaalgataja võiks skeptikute osas kannatlikum olla. Huvitav teema kõigile lugeda ja võiks koos küsimärkidele vastused ka leida.

Mulle jäi pilte võrreldes silma asi, mis ei puutu otseselt silla teemasse - varempostitatud piltidel on silla kõrval oleval majakesel otsaseinas 4 aknent, silla jäänustega pildil ainult 2. Ja aknad on justkui mõõtudelt väiksemad:

Annotation 2020-09-03 202926.png

Kas maja sai sõjategevuse käigus pihta ja otsasein laoti uuesti üles?

Eelmisel lehel mis retti lisas kahe fotoga, Kavastu foto laevaga ja silla foto. Võrdle sealt aknaid. Üks ühele ju

Nagu siin teemaalgatajale juba soovitatud - kannatlikkust ja pikka meelt. Erinevad inimesed näevad valgust erineval ajal. See on normaalne, kuigi aeg-ajalt tüütu.

Kirjutada võiks kasvõi tollele ajakirjanikule, kes kirjutas minu poolt viidatud loo Karl Arrakust: Ene Puusemp'ile.

Niipalju veel, et kui ajalehes ilmub lugu lõpus üleskutsega ühendust võtta neil, kes asjast ka veel midagi teavad, siis võib veel üht-teist silla kohta välja ujuda. Ajalehelooga tasuks igal juhul tegeleda.