Nägid sellise ajaloolise sarja nagu "Eesti aja lood" osa vapsidest. Seal tsiteeriti ohtralt Tomingast, sama oli ka Tartu rahu saates. Neil pole vist ühtki spetsialisti käepärast...Reigo kirjutas:Ma olen juba seda selgitanud, miks see eriti oluline pole. Nähtavasti on uusvapsidele omane eirata kõike seda, mis nende ajaloolis-poliitilise fantaasiaga kokku ei lähe. Samas ilmselt enese veenmiseks kirjutatakse pikki propagandajutte vapside õilsast võitlusest ja vastaste alatusest. Kaldub juba millegi patoloogilise poole...See on kõik teisejärguline.
...
Oluline on, et Larka sai allkirjadekogumisel rohkem hääli, kui vastaskandidaadid kokku. Pärast tema valimist, oleks Sirk saanud peaministriks.
Meil on uuskeskerakondlased, uusisamaliitlased. Miks mitte ka uusvapsid? Seadusekuulekaid ja värskete ideedega mehi on ikka rohkem vaja, kui korruptante.Ei kustutatud õieti midagi. Järjekordne vapside väljamõeldis. Küll võin spetsialistina kinnitada, et suur osa pagulasvapside (Tomingas, Vaga) "tõelisest" Vabadussõja ajaloost on kuulujuttude, väljamõeldiste ja muidu valede segu. Vapsid tahtsid Pätsile "ära panna" ning vassisid nii et suu suitses.Pätsi ajal kustutati vabadussõjalaste nimesid Vabadussõja ajaloo raamatutest,
Muide Tomingas astus juba 1932 a, s.t. juba enne vapside aktiivset poliitikasse siirdumist, EVKL-ist välja.
Kas kunagi keegi mõtleb täpsustada ka neid uduseid väiteid, kuidas vapsid tahatsid Pätsule "ära panna"? Kas valimiste ülekaalukas võitmine on vastaskandidaadile "ära panemine"? Kui jah, on see poliitika normaalne nähtus üle maailma.
Mina olen täiesti poolt põhjendatud ja õigustatud vabadussõjalaste kritiseerimise poolt. Nad olid tavalised inimesed, kuid värskete ideedega ja oleksid riiki uut verd toonud. Nad tegid ka muidugi vigu. Kuid kas vanad parteid ei teinud neid? Kas sotsist siseminister Oinas, kes varjas oma kodus Kingisseppa, kui kogu esti politsei teda otsis, ei ole mitte 100 korda hullem, kui mistahes vapsikene? Kas Laidoner oli aatemees, kui riik ta võlgu kinni plekkis? jne, jne, jne...
Parteilasele on olulisim tema partei ja selle valijad, mitte rahvustervik ja riik. Ta ei tule oma hea ideega riigile appi, kui teine partei võimul on. Ta vaatab mõnuga, kui riik vastaspartei võimu ajal perse läheb.
VOT SELLE VASTU OLIDKI VABADUSSÕJALASED!
Samuti oli neil plaan tõsiselt Eestit sõjaks ette valmistada. Päts aga muretses oma losside ehitamise peale (Kadriorg, Oru ja muu "suurriiklik" uhkeldamine.) Laidoner oma Poola eeskujuga ei jäänud palju Pätsist maha. Rahvas vöördis riigist ja kui oli aeg vastupanu osutada, korjati rahvalt relvad ja saadeti nagu lambad tapale. Päts sai aga 2000 rublase igakuise ülalpidamise, oma uhke rongi koos isikliku arsti ja toidutagavaradega ja läks Venemaale endaarust pensionipõlve veetma. Enne kirjutas veel dekreedi, et eesti rahvas teeks igati kõik Varese tahtmise järgi. Reetur - muud pole õelda.
Kõige ilmekamalt kõneleb Pätsi ja Laidoneri reeturlikkusest see, et nad elasid Stalinist kauem. See on kõige ilmekam süüdistus. See näitab, kuidas Stalin tänas oma rahva relvituks tegijaid ja tapale saatjaid.
Päts võis olla üks juhtivatest tegelastest 1918, kuid ta ei vabastanud üksi eestit, kogu rahavas tegi seda. See ei anna aga talle õigust mängida rahvaga "vene ruletti". Tänagem õnne, et Hitler Stalinit nõrgendas oma rünnakuga, muidu elasksime hoopis teistsuguses Euroopas (maailmas?). Meid õnneks ei tabanud tsetseenide saatus, kes kõik Kazhastani küüditati. Nõrk Venemaa ei suutnud pärast sõda meid nii hävitada ja pidi ka tuumapommi kartuses Läänega sõbralikum olema. Oleks aga Stalin kauem elanud...kes teasb.
Päts mängis oma rahvaga "vene ruletti", tänagem õnne, et me rahvas surmashoopi ei saanud. Saime ainult masendava alistumise okupantidele. Seegi on suureks häbiks me ajaloos.