www.militaar.net

Reigo kirjutas:

See on kõik teisejärguline.

...

Oluline on, et Larka sai allkirjadekogumisel rohkem hääli, kui vastaskandidaadid kokku. Pärast tema valimist, oleks Sirk saanud peaministriks.

Ma olen juba seda selgitanud, miks see eriti oluline pole. Nähtavasti on uusvapsidele omane eirata kõike seda, mis nende ajaloolis-poliitilise fantaasiaga kokku ei lähe. Samas ilmselt enese veenmiseks kirjutatakse pikki propagandajutte vapside õilsast võitlusest ja vastaste alatusest. Kaldub juba millegi patoloogilise poole...
Meil on uuskeskerakondlased, uusisamaliitlased. Miks mitte ka uusvapsid? Seadusekuulekaid ja värskete ideedega mehi on ikka rohkem vaja, kui korruptante.

Pätsi ajal kustutati vabadussõjalaste nimesid Vabadussõja ajaloo raamatutest,

Ei kustutatud õieti midagi. Järjekordne vapside väljamõeldis. Küll võin spetsialistina kinnitada, et suur osa pagulasvapside (Tomingas, Vaga) "tõelisest" Vabadussõja ajaloost on kuulujuttude, väljamõeldiste ja muidu valede segu. Vapsid tahtsid Pätsile "ära panna" ning vassisid nii et suu suitses.

Nägid sellise ajaloolise sarja nagu "Eesti aja lood" osa vapsidest. Seal tsiteeriti ohtralt Tomingast, sama oli ka Tartu rahu saates. Neil pole vist ühtki spetsialisti käepärast...

Muide Tomingas astus juba 1932 a, s.t. juba enne vapside aktiivset poliitikasse siirdumist, EVKL-ist välja.

Kas kunagi keegi mõtleb täpsustada ka neid uduseid väiteid, kuidas vapsid tahatsid Pätsule "ära panna"? Kas valimiste ülekaalukas võitmine on vastaskandidaadile "ära panemine"? Kui jah, on see poliitika normaalne nähtus üle maailma.


Mina olen täiesti poolt põhjendatud ja õigustatud vabadussõjalaste kritiseerimise poolt. Nad olid tavalised inimesed, kuid värskete ideedega ja oleksid riiki uut verd toonud. Nad tegid ka muidugi vigu. Kuid kas vanad parteid ei teinud neid? Kas sotsist siseminister Oinas, kes varjas oma kodus Kingisseppa, kui kogu esti politsei teda otsis, ei ole mitte 100 korda hullem, kui mistahes vapsikene? Kas Laidoner oli aatemees, kui riik ta võlgu kinni plekkis? jne, jne, jne...

Parteilasele on olulisim tema partei ja selle valijad, mitte rahvustervik ja riik. Ta ei tule oma hea ideega riigile appi, kui teine partei võimul on. Ta vaatab mõnuga, kui riik vastaspartei võimu ajal perse läheb.
VOT SELLE VASTU OLIDKI VABADUSSÕJALASED!
Samuti oli neil plaan tõsiselt Eestit sõjaks ette valmistada. Päts aga muretses oma losside ehitamise peale (Kadriorg, Oru ja muu "suurriiklik" uhkeldamine.) Laidoner oma Poola eeskujuga ei jäänud palju Pätsist maha. Rahvas vöördis riigist ja kui oli aeg vastupanu osutada, korjati rahvalt relvad ja saadeti nagu lambad tapale. Päts sai aga 2000 rublase igakuise ülalpidamise, oma uhke rongi koos isikliku arsti ja toidutagavaradega ja läks Venemaale endaarust pensionipõlve veetma. Enne kirjutas veel dekreedi, et eesti rahvas teeks igati kõik Varese tahtmise järgi. Reetur - muud pole õelda.

Kõige ilmekamalt kõneleb Pätsi ja Laidoneri reeturlikkusest see, et nad elasid Stalinist kauem. See on kõige ilmekam süüdistus. See näitab, kuidas Stalin tänas oma rahva relvituks tegijaid ja tapale saatjaid.

Päts võis olla üks juhtivatest tegelastest 1918, kuid ta ei vabastanud üksi eestit, kogu rahavas tegi seda. See ei anna aga talle õigust mängida rahvaga "vene ruletti". Tänagem õnne, et Hitler Stalinit nõrgendas oma rünnakuga, muidu elasksime hoopis teistsuguses Euroopas (maailmas?). Meid õnneks ei tabanud tsetseenide saatus, kes kõik Kazhastani küüditati. Nõrk Venemaa ei suutnud pärast sõda meid nii hävitada ja pidi ka tuumapommi kartuses Läänega sõbralikum olema. Oleks aga Stalin kauem elanud...kes teasb.

Päts mängis oma rahvaga "vene ruletti", tänagem õnne, et me rahvas surmashoopi ei saanud. Saime ainult masendava alistumise okupantidele. Seegi on suureks häbiks me ajaloos.

Teed teema lahti ja, näe, järjekordselt on ta siia oma ajaloolis-poliitilist fantaasiat määrinud.

Nägid sellise ajaloolise sarja nagu "Eesti aja lood" osa vapsidest. Seal tsiteeriti ohtralt Tomingast, sama oli ka Tartu rahu saates. Neil pole vist ühtki spetsialisti käepärast...

Tomingase raamatu lõpus on mitu lehekülge pühendatud just konkreetselt väidetavatele "vaikiva ajastu" Vabadussõja-teemalisele ajaloovõltsimistele, mille juures siis selgitatakse, kuidas asjad olevat tõeliselt olnud. Enamus sellest on, nagu mõista andsin, jama. Tomingas oli kuulujuttude ja väljamõeldiste levitaja. Täpselt nagu tema tänapäevased võitluskaaslased.

J.Valge ettekandest:

Eestis väljendus see rahva ja senise poliitilise eliidi
erakordselt tugevas võõrandumises, mis leidis väljundi vabadussõjalaste rahvaliikumises ja mille
tulemus oli kompromissitu vastasseis vabadussõjalaste ja senise poliitilise eliidi vahel.

...

Vaatlengi nüüd neid
põhjusi, miks see võõrandumine aset leidis teemade kaupa,

...

Viiendaks, vabadussõjalaste demoniseerimine, süüdistamine kõiges kurjas, koostöös
natsidega ja riigipöördekatsetes. Peamisteks süüdistajateks olid Eesti sotsialistid, aga kummagi
põhisüüdistuse kohta ei olnud neil tõendeid ega isegi teadmist. Vastutasuks süüdistasid
vabadussõjalased sotsialiste marksismis ja ebalojaalsuses Eesti riigile.

Viitasin sellele vildakale seisukohale juba Eesti Ekspressi artiklist rääkides. Valge ei ole tahtnud tähele panna, et vapsid ründasid ägedalt üldiselt ka kõiki teisi parteisid kui senise väidetavalt ebaõnnestunud süsteemi süüdlasi.

Isegi kui see on tõsi, et ajaliselt eelnesid sotside süüdistused vapside omadele sotside suhtes (ma ei tea, kas see oli nii), ei ole põhjust arvata, et vapsid poleks hakanud sotse tümitama ka ilma sotside-poolsete eelnevate süüdistusteta.

Sest 1) vapsid olid võtnud kursi üleüldiselt kõige "vana" tümitamisele ja enda nendele vastandamisele; 2) vapside ja sotside vahel oli kõige suurem ideoloogiline vahe Eesti parteide seas (kommud välja arvata). Põhimõtteliselt oli see juhus, kumb üksteist esimesena tümitama hakkas.

Vaat nüüd ma ei saanud kahjuks küll aru, mida sa öelda tahtsid. Valge ei ole väitnud, et vapsid ründasid vaid sotse. Kõik, kellel nähti süüd "ebaõnnestunud süsteemis" said oma osa. Ja vastupidi. Kõik teised tegid omakorda kambakat vapsidele, kes nende positsioone tugevalt ohustasid. Milles seisneb vildakas seisukoht? Vaevalt õnnestub välja selgitada, kes selle kõige esimese kivi viskas. Olulisem on süüdistuste sisu ja paikapidavus.

Valge ei ole väitnud, et vapsid ründasid vaid sotse.

Täpselt sellist lauset, et "vapsid ründasid vaid sotse", me tõesti ei leia. Aga rääkides ühiskonda destabiliseerivatest süüdistustest, tõstab Valge esile vaid sotside ja vapside kemplemise.

Otsesõnu on räägitud vaid sellest, et sotsid süüdistasid vapse ja vastukaaluks süüdistasid vapsid sotse, mis siis "destabiliseeris
hullupööra Eesti sisepoliitilist olukorda". Üheselt jäetakse sealjuures mulje, et vapsid süüdistasid vastukaaluks ehk sotsid olid justkui süüdi.

Seda, et samamoodi destabiliseeris olukorda hullupööra näiteks ka vapside endi süüdistused lisaks sotsidele ka teiste parteide suunas, pole Valgel otsesõnu kuskil öeldud. Jääb mulje, et teised parteid oma poliitikaga tekitasid võõrandumist, misjärel vapsid siis kompromissitult keeldusid nendega koostööst. Samas eriti sotse tervikuna püütakse halvustada, ebalojaalseteks tembeldada jne.

J.Valge väide:

Vastutasuks süüdistasid vabadussõjalased sotsialiste marksismis ja ebalojaalsuses Eesti riigile, ning vähemalt osaliselt olid need süüdistused ka asjakohased, sest osa sotsialistide juhtidest kontakteerusid N. Liidu saatkonnaga viisil, mis selles kahtlust ei jäta - 22. novembril 1933 leppisid näiteks August Rei ja saatkonna sekretär Kljavin kokku vahetada faśistidesse puutuvat informatsiooni. Faśistideks nimetasid sovetid ja Eesti sotsialistid aga enam-vähem kõiki kodanlikke poliitikuid ...

Tekib, küsimus, milles seisnes siin Rei ebalojaalsus Eesti riigile? Teiseks, miks on siia juurde vaja väita, et "Faśistideks
nimetasid sovetid ja Eesti sotsialistid aga enam-vähem kõiki kodanlikke poliitikuid"? See väide on tegelikult 1) asjassepuutumatu; 2) vist mõeldud sopavalamiseks sotside kaela? 3) eksitav, sest "Eesti sotsialiste" oli radikaalsemaid ja vähemradikaalsemaid.

Lihtsalt niisama:
Alasi ja haamri vahel, lk 31 (Arumäe artikkel)
"Allakirjutanu võis 1994. aastal Bonnis Saksa välisministeeriumi poliitilises arhiivis veenduda, et Saksa Tallinna saadik Otto Reinebeck informeeris Berliini oma kontaktidest vabadussõjalaste juhtide, eriti Artur Sirguga. Et O. Reinebeck ei olnud NSDAP liige, siis A. Sirk oma visiitidel saatkonda kõneles rohkem kellegi natsipartei liikmest saatkonnatöötajaga. Saadik teatas, et üleskirjutusi mainitud jutuajamisest ei saadetud Saksa välisministeeriumile, vaid ühele NSDAP asutusele."


Kui tahame tõeliselt üles loetleda tegureid, mis viisid demokraatia kaotamiseni, siis üks väga oluline tegur on vapsid. Sama oluline kui majanduskriis ja keskklassi nõrkus ja Pätsi ambitsioonid jne jne.

Miks Päts vabadussõjalaste riigivanema kandidaadiks hakata ei tahtnud ja isegi solvus? Tahtis ise etendada suuremat osa? Iseenesest ei olnud Pätsil ju vapside poliitiliste suundumuste vastu midagi, aga ta tahtis vist vapse pigem oma huvides ära kasutada, mitte vastupidi. Vaatasin praegu, mida Ilmjärv kirjutab, aga vapside läbirääkimistest Pätsiga ei olnud seal midagi.

Miks Päts vabadussõjalaste riigivanema kandidaadiks hakata ei tahtnud ja isegi solvus?

Kust sellised teated pärinevad (algallikas)?

Reigo kirjutas:

Miks Päts vabadussõjalaste riigivanema kandidaadiks hakata ei tahtnud ja isegi solvus?

Kust sellised teated pärinevad (algallikas)?

Valgel selline lõik: Juba novembris toimusid vabadussõjalaste pinnakompimised Pätsi esitamiseks nende
valimistel riigivanema kandidaadiks. Need nurjusid ning seejuures Päts haavus. Detsembri
esimesel poolel pidasid vabadussõjalased, asunikud ja Laidoner konsultatsioone Laidoneri
esitamiseks ühiseks presidendikandidaadiks. 17. detsembril toimunud vabadussõjalaste kongress
otsustas aga Laidoneri kandidatuuri tagasi lükata ja esitada Larka.

Valgel pole siiski öeldud, et Päts ei soovinud nende kandidaadiks hakata. Sellest, et ta haavus, võiks pigem järeldada, et vapsid ei soovinud teda.

Samas sõnastusest tuleb justkui välja, et initsiatiiv tuli vapsidelt, mitte Päts ei pakkunud ennast.

Nojah, saab ka selle nurga alt vaadata. Küsimus jääb seega, et miks läbirääkimised nurjusid? Kas vapsid hüppasid alt ära (nagu Laidoneril) või Päts hakkas liiga palju nõudma? Olekski tore algallikat teada. Küllap on Marandil sellest midagi kirjas, aga tema raamatuid mul pole.

Artikkel (inglise keeles) Ulmanise riigipöördest:

http://www.lituanus.org/1971/71_3_03.htm

Valge on sotside suhtes vahepeal veel kriitikat teinud:

http://www.postimees.ee/?id=90746

«Oli loogiline oletada, et just Pätsi autoritaarkord tekitas Eestis Nõukogude-meelsust ja (juuni)kommuniste, aga selgus, et seda ja teisi oli juba enne, demokraatliku korra ajal, hoopis suuremal määral, kui varem arvasin.»

Olid need vapsid mis olid, aga vastutus vaikiva ajastu eest lasub ikkagi Pätsil. Vapside keelustamine ei takistanud kuidagi demokraatlikul teel jätkamist. Muidugi ei saanud Päts üksi midagi teha, et parteid ja rahvas sel sündida lasksid, näitab, et demokraatia ei olnud juurdunud kuigi sügavale ja oli rohkem väline. Vapse oleks esialgu kindlasti demokraatia rahuldanud (seni, kuni nad ise populaarsed on). Kui oleks selgunud, et nad enamust ei saa ja kellegagi koostööst ka midagi välja ei tule, siis edasise demokraatlikuse suhtes nii kindel ei oleks. Edasine oleks jäänud siis vapside südametunnistusele. Vähemalt oleksime saanud siis ühe korraliku autoritaarrežiimi, mis oleks võibolla muutnud edasist ajalugu siinkandis. Pätsi puhul saime midagi, mis polnud liha ega kala. Vormiliselt autoritaarrežiim, sisuliselt rehepaplik soov kõiki üle kavaldada ja võimu säilitada. Lõpuks kavaldati üle vaid iseennast. Ei valitud kindlalt poolt, sest ei oldud ei üks ega teine.