www.militaar.net

Njuh, Intel 8080A prose ilmus 1974a ja juba kolm aastat hiljem hakati Ukrainas selle koopiat tootma. Nii edukas koopia, et oli tootmises kuni NSVLi lõpuni.

Kriku kirjutas: ↑02 Okt, 2023 18:35

Madis Reivik kirjutas: ↑02 Okt, 2023 18:34Esiteks, bolshevike kiibitootmine on tehnoloogiliselt 30 aastat maas (litograafia tihedus jms)

Kas tõesti nii vähe?

praegu on tehnoloogiline vahe kärisenud 4 aasta pealt 37 aasta peale.
siist saab aimu: https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_S ... processors

"Mis puudutab kiibikompetentsi olemasolu, siis Eesti on kindlasti märkimisväärselt paremas seisus kui mitmed teised Euroopa maad. Tehnikaülikooli arvutisüsteemide instituudis ja ka elektroonikainstituudis on teadusrühmi, mis on kiipide vallas maailmatasemel. TTÜ laborid valmistavad kaks-kolm uut kiipi aastas, mis pole just halb tulemus meie suurust arvestades."

https://novaator.err.ee/1608983252/jaan ... oogiamaaks

Kui juba Eestist tuleb 3 maailmatasemel kiipi aastas siis Venemaal võiks tulla ju vähemalt 30 uut kiipi aastas?

Jaan Raik: kiibidisain aitaks saada Eestil jõukaks tehnoloogiamaaks kirjutas:See arvuti, mis on meie töölaual või kodukontoris, on sama suure arvutusvõimsusega nagu maailma võimsaim superarvuti 20 aastat tagasi.

Vägev liialdus. Maailma võimsaim superarvuti oli siis ja on praegugi Jaapani maksuametil ja selle võimsusele tänane koduarvuti vastu ei saa. See on hoomamatult suur klaster.

olavsu1 kirjutas: ↑02 Okt, 2023 19:40

Jaan Raik: kiibidisain aitaks saada Eestil jõukaks tehnoloogiamaaks kirjutas:See arvuti, mis on meie töölaual või kodukontoris, on sama suure arvutusvõimsusega nagu maailma võimsaim superarvuti 20 aastat tagasi.

Vägev liialdus. Maailma võimsaim superarvuti oli siis ja on praegugi Jaapani maksuametil ja selle võimsusele tänane koduarvuti vastu ei saa. See on hoomamatult suur klaster.

Ei ole liialdus, 2001. aastal võimsaim super arvuti ASCI White, 7,20 tflopsi, Playstation 5, aastal 2020, 10,28 tflopsi.
(https://en.m.wikipedia.org/wiki/List_of ... _computers)

olavsu1 kirjutas: ↑02 Okt, 2023 12:21Kallis ja mittekasumlik pidi olema oma kiibitööstust arendada, kui hiinas on kõiks see juba olemas. ja lasti kõik laiali tassida ja lõhkuda...
vihje: eestis oli kiibitööstus olemas... asus kompleksis 59°27'34.10"N 28° 3'38.72"E ja tehti mikroprotsessoreid.
[...]
kogu töö käis mikroskoopide all. Käsitsi ühendati kiibikorpuse viike vahvliga.

See on see Eesti mikroprotsessoritehas, mille kaotasime...
Kõik pintsetid ja mikroskoobid pandi pizduuli, uuuu.

Qwerty226 kirjutas: ↑02 Okt, 2023 19:57

olavsu1 kirjutas: ↑02 Okt, 2023 19:40

Jaan Raik: kiibidisain aitaks saada Eestil jõukaks tehnoloogiamaaks kirjutas:See arvuti, mis on meie töölaual või kodukontoris, on sama suure arvutusvõimsusega nagu maailma võimsaim superarvuti 20 aastat tagasi.

Vägev liialdus. Maailma võimsaim superarvuti oli siis ja on praegugi Jaapani maksuametil ja selle võimsusele tänane koduarvuti vastu ei saa. See on hoomamatult suur klaster.

Ei ole liialdus, 2001. aastal võimsaim super arvuti ASCI White, 7,20 tflopsi, Playstation 5, aastal 2020, 10,28 tflopsi.
(https://en.m.wikipedia.org/wiki/List_of ... _computers)

see superarvutite edetabel ei kirjelda kõiki. ega ma ise ka ei teaks, kui tolle superarvuti ehitaja/arendaja poleks mulle seda ütelnud.

No ei ole kuskil su maksuameti arvutit https://en.m.wikipedia.org/wiki/TOP500. Ehk 20 aastaga jõuds superarvuti võimsus kodudesse.

Lääne kiibitööstuse kirstunaelaks on odav tootmine. Ei suudeta kollaste maa näppudega võistelda. Niipalju kui ma kiibitehastes käinud olen siis on ikkagi mistahes kiibitootmisel täna vaja inimest - seda ala ei saa robotitega asendada. Töö on triviaalne, naised mikroskoopidega juhivad valmistamist. Naised - sest vaja on odavat inimmõistust. Mehed ei pea sellel igaval konveiertööl vastu. Ja odavaid näppe kes kausitäie riisi eest on nõus seda tööd tegema - saab Aasiast. Ainult nii on võimalik saada alla dollari protsessori omahinnaks.
Eesti kiibitööstuses tegelavad nad uute kiipide arendamisega. See nõuab ajusi ja Eesti "aju" on palju soodsam kui Saksa aju. Alles nädal tagasi külastades järjekordset keerulise asja valmistamise tehast tuli justnimelt arendustegevus jutuks. Õlleklaasi taga pani tehase omanik pommpaugu - Isegi USA ei suuda enam midagi välja mõelda. Maailma kõige paremad ajud asuvad Venemaal, Ukrainas, Poolas, endine Jugoslaavia. Seal mõeldakse välja uusimaid droone, mikroskeeme, tehnilisi lahendusi. USA lihtsalt ostab neist riikides ajud ära ja toode tehaksegi USA militaarlaborile valmis aga isegi USA enda inimesed on täiesti andetud...
Peame tänama siiski NSVL lagunemist, muidu oleks Venemaal täna arvestatav mikroskeemide ja sõjaväe seadmete arendamine. Ja loomulikult Putleri juhtimisstiili kus Venemaal mistahes arendust arendades - tahtsime parimat aga läks nagu alati.

kalvis kirjutas: ↑03 Okt, 2023 9:39Peame tänama siiski NSVL lagunemist, muidu oleks Venemaal täna arvestatav mikroskeemide ja sõjaväe seadmete arendamine.

Pehmelt öeldes ei usu. NSVL ajal sõideti ikka ka palju Läänest varastatuga.

kalvis kirjutas: ↑03 Okt, 2023 9:39 Peame tänama siiski NSVL lagunemist, muidu oleks Venemaal täna arvestatav mikroskeemide ja sõjaväe seadmete arendamine.

Njah, kui N-Liit poleks lagunenud, siis küllap seal siiani tehtaks maailma suurimaid mikroprotsessoreid.

Ja teiseks, chip-bonding ehk siis valmis kivide ühendamine plaatidele (kuldtraadiga) on 1000x lihtsam tegevus kui päris kivide tootmine (litograafia). Chip bondingu jaoks võib endale käsipingi osta ja jahmerdada, investeering 1000 euri.

Ühes Eesti transpordiettevõttes aastat 20 tagasi kujunes probleemiks autode abs-blokid, kus hoolimata kaasaegsest bosch tehnoloogiast pääsesid välismõjud kuidagi elektroonikablokki sisse ja tapsid ära needsamad mikroskoopilised geeli sees asuvad kuldtraadid. Remontis seda mikroelektroonikat kodustes tingimustes keegi kõrgema järgu venekeelse emakeelega elektroonik ning korda ja tööle need asjad ka saadi. Uus blokk maksis praeguses rahas ligi tonni, remont üle 10x vähem.

kalvis kirjutas: ↑03 Okt, 2023 9:39 Lääne kiibitööstuse kirstunaelaks on odav tootmine. Ei suudeta kollaste maa näppudega võistelda. Niipalju kui ma kiibitehastes käinud olen siis on ikkagi mistahes kiibitootmisel täna vaja inimest - seda ala ei saa robotitega asendada. Töö on triviaalne, naised mikroskoopidega juhivad valmistamist.

Madis Reivik juba eelpool viitas, et see nö. ühendamise/pakendamise osa ongi täiesti triviaalne. Kiibitööstuses oluline osa on ikkagi disain ja litograafia. See moodustab ka kiibi hinnast kõige olulisema osa ja selles töölõigus ei ole riisikausi eest töötaval seltskonnal küll midagi teha. "Ahjust tulnud" skeemidega räniplaadid on nii väärtuslik kaup, et selleks odavamaks ühendamise tööks võib neid kasvõi lennukiga ükskõik kuhu maailma otsa pakendamiseks saata. Ma tegelikult sügavalt kahtlen ka selles, et väiksemaid keerukamaid skeeme enam käsitsi võimalik ühendada on aga pole mahti uurida. Mingeid lihtsamaid ja väiksemaid seeriad ehk küll mida pole mingil põhjusel mõtet automatiseerida.

Kuidas ja miks just Taiwan keerukamate mikroskeemide valmistamises maailmas etteotsa on jõudnud ma peast öelda ei oska.

NO ei ole siin kiibitootmises mingit erilist käsitööd, ikka masinate valvamine valdavalt.
Wire bonding käib 100% automaatikaga, kiirusega 100 juhet sekundis.

Litograafia jms on meiesuguste farmerite jaoks kuradi tulnukatehnoloogia. Ja see et TTÜst keegi räägib et "Eestil on eeldusi" - selle nimi on soovmõtlemine. Meil pole mitte mingeid eeldusi.

NL "elektroonikatööstus" oli valdavalt pommiauk, ei ole mingit põhjust arvata et see kuidagi "arenenud" oleks tänapäevaks.
Vaatad NL olmeelektroonikat. Nagu oleks jupid hobusele sisse söödetud ja siis teda koleda hobusepildiga oksele aetud.
"Militaarelektroonika" oli jällegi BRUTAALSE käsitööosakaaluga, punutised ja kullatud pistikud jne jne aga kokkuvõttes ikka p... kuna komponendid olid väga viletsad.

NSVL elektroonika tipptoode ehk õhutõrjekompleks S-300 on maailmas seni ainuke moodne seade, mis on läbinud katsetused Semipalatinskis reaalse tuumaplahvatuse tingimustes (maa alune plahvatus, kompleks maa peal) ja väidetavalt olevat see hoolimata EMP põhjustatud mõningast särinast säilitanud töövõime. Eks see ole (kas tahtlikult või juhtus nii) nende maailma suurimate mikroprotsessorite ja raadiolampide teene.

Mina olen lapsena lammutanud hävitaja pardaaparatuuri blokke. Vaja oli saada mudelautode jaoks kruvikesi, mutreid, pisikesi laagreid, vedrusid jne.
Võrreldes kirvetööga, mida olime näinud nõuka raadiote ja telekate lammutamisel, olid lennuki blokid vägagi kvaliteetselt vormistatud, kõik jubinad olid valatud mingi epotaolise asja sisse jne. Ja paremini vormistatud kui need tiibrakettide skeemid, mis Süüria sõja ajal meedias liikusid (pioneeride maja raadioringi tase).

Eestis ehitati omal ajal ka mingeid elektronplokke nõuka kosmoselaevade tarbeks. Kuusalu kolhoosis oli selleks eraldi tsehh. Venelased olla sealsete maanaiste näputöö kvaliteediga rahul olnud.