Kaitseliidu sõidukid

[OnuEnn]

"Kui sellise 20 aastat vana Mersu eest maksab KV 20 000 euri tükist"

mulle jäi uudistest silma, et osteti 95 tk ja miljoni eest, seega ikka miski 10kEur tükist. autod olid enne siiasaatmist BW poolt remonditud/hooldatud originaalosadega ja hulka kraami tuli nendega kaasa. pole paha diil?

"Keda kotib kas need pidurid töötavad"

66 tuhat on ikka olematu läbisõit, ja pidurite olemasolu ei tee isegi karjääris liiga.

[rbl]

mulle jäi uudistest silma, et osteti 95 tk ja miljoni eest, seega ikka miski 10kEur tükist. autod olid enne siiasaatmist BW poolt remonditud/hooldatud originaalosadega ja hulka kraami tuli nendega kaasa. pole paha diil?

Need on vanad külma sõja jäägid, mis kingitakse sakslaste poolt sümboolse sõbrahinnaga ära. Neid hakati tootma miski 1977 seega võivad need vabalt olla ka pea 40 aastased. Umbes 28 aasta vanuse Unimog 1300L turuhind Eestis on täna u. 20 000 eurot.

66 tuhat on ikka olematu läbisõit,

See läbisõit ei näita seal midagi, mootori töötunde see läbisõit ju ei näita? Need masinad sõidavad enamuse ajast aeglustiga raskel maastikul kõrgetel pööretel. Sellistes tingimustes ei kesta lääne mootoridki kuigi kaua.

[Kapten Trumm]

mulle jäi uudistest silma, et osteti 95 tk ja miljoni eest, seega ikka miski 10kEur tükist. autod olid enne siiasaatmist BW poolt remonditud/hooldatud originaalosadega ja hulka kraami tuli nendega kaasa. pole paha diil?

Viidatud Delfi artiklis oli kirjas 2 miljonit ikkagi
Mitte et see paha hind oleks, aga mõte oli selles, et neid soodukaid vanu autosid jääb järjest vähemaks ja hinnad hakkavad kiskuma peagi vene maastikuveokate hinnaklassi.
10 aasta pärast on seis, et pole Saksast neid tuua enam sellises koguses, ainus võimalus on osta uusi. Mersu 4x4 raamauto eest küsitakse esinduses 70 000 eurot ja see pole Unimog, vaid labane lühike Actros. Lisaks on need autod pilgeni täis elektroonikat ja vidinaid, mis labasesse armeekasutusse heasti ei passi. Selles mõttes on mõttekoht olemas küll. Tegemist on tõenäoliselt kõige hiljem 80ndate teises pooles ehitatud autodega. 1988 ehitatud auto on 25 aastat ikkagi vana juba, neid vanadusest väsinud asju on seal virnas, mida lähiajal tuleb remontima hakata sõltumata sellest kui suur hooldus seal tehti. Kui hooldus tehakse tasemel, et auto on tänavasõidu kõlbulik, tähendab see nagu igal teisel sama vanal autol, et ka järgmiseks ülevaatuseks tööd jätkub.

Mõtlema pani see Tartu meeste eurotuunitud Sadko, mis hinnakirjas maksab 42 000 eurot käibemaksuga. Mis on taktikaliseks veokiks igati sobilik pill.
Selle raha sees on nii täitsa tuttuus Cumminsi diiselmootor, vints ja rehvirõhu muutmine (eelviimast kohtab UM-l harva ja viimast UM-l polegi).
Mootori poolest seal lähimal 10 aastal ilmselt muret polekski. Ise küsimus on see töökindlus - näiteks need samad suvalisest kummist valmistatud pidurimansetid, mis igal vene autol probleem on. Peakski minema proovisõitu tegema, vaatame kuidas asi tundub.

Ise teema on poliitilised riskid ja võimalus end kaitsta nende eest. Samas soome ostab Venest suures koguses relvastust, kuidagi hakkama saavad.
Sama kamp müüb ka Kamazi, samuti tuunitud korraliku mootori ja käigukastiga. Kamazi tehas toodab ka soomustatuid, kas siia müüakse, on iseasi.
http://www.gaz.ee/autod/kamaz/mudelid/

66 tuhat on ikka olematu läbisõit, ja pidurite olemasolu ei tee isegi karjääris liiga.

Eestis on juhtunud arvukalt lugusid, kus samasuguste läbisõitudega on vahetatud mootoreid, käigukaste jne.
Vene autol lihtsalt kuulub pidurite tegemine kvartaalsetesse tegevustesse, see pole lääne pill, kus esinduses laseb mehhanik moe pärast korra aastas pidurisuporti vasemäärdega üle

[vk1]

mulle jäi uudistest silma, et osteti 95 tk ja miljoni eest, seega ikka miski 10kEur tükist. autod olid enne siiasaatmist BW poolt remonditud/hooldatud originaalosadega ja hulka kraami tuli nendega kaasa. pole paha diil?

Viidatud Delfi artiklis oli kirjas 2 miljonit ikkagi
Mitte et see paha hind oleks, aga mõte oli selles, et neid soodukaid vanu autosid jääb järjest vähemaks ja hinnad hakkavad kiskuma peagi vene maastikuveokate hinnaklassi.
10 aasta pärast on seis, et pole Saksast neid tuua enam sellises koguses, ainus võimalus on osta uusi. Mersu 4x4 raamauto eest küsitakse esinduses 70 000 eurot ja see pole Unimog, vaid labane lühike Actros. Lisaks on need autod pilgeni täis elektroonikat ja vidinaid, mis labasesse armeekasutusse heasti ei passi. Selles mõttes on mõttekoht olemas küll. Tegemist on tõenäoliselt kõige hiljem 80ndate teises pooles ehitatud autodega. 1988 ehitatud auto on 25 aastat ikkagi vana juba, neid vanadusest väsinud asju on seal virnas, mida lähiajal tuleb remontima hakata sõltumata sellest kui suur hooldus seal tehti. Kui hooldus tehakse tasemel, et auto on tänavasõidu kõlbulik, tähendab see nagu igal teisel sama vanal autol, et ka järgmiseks ülevaatuseks tööd jätkub.

Mõtlema pani see Tartu meeste eurotuunitud Sadko, mis hinnakirjas maksab 42 000 eurot käibemaksuga. Mis on taktikaliseks veokiks igati sobilik pill.
Selle raha sees on nii täitsa tuttuus Cumminsi diiselmootor, vints ja rehvirõhu muutmine (eelviimast kohtab UM-l harva ja viimast UM-l polegi).
Mootori poolest seal lähimal 10 aastal ilmselt muret polekski. Ise küsimus on see töökindlus - näiteks need samad suvalisest kummist valmistatud pidurimansetid, mis igal vene autol probleem on. Peakski minema proovisõitu tegema, vaatame kuidas asi tundub.

Ise teema on poliitilised riskid ja võimalus end kaitsta nende eest. Samas soome ostab Venest suures koguses relvastust, kuidagi hakkama saavad.
Sama kamp müüb ka Kamazi, samuti tuunitud korraliku mootori ja käigukastiga. Kamazi tehas toodab ka soomustatuid, kas siia müüakse, on iseasi.
http://www.gaz.ee/autod/kamaz/mudelid/

66 tuhat on ikka olematu läbisõit, ja pidurite olemasolu ei tee isegi karjääris liiga.

Eestis on juhtunud arvukalt lugusid, kus samasuguste läbisõitudega on vahetatud mootoreid, käigukaste jne.
Vene autol lihtsalt kuulub pidurite tegemine kvartaalsetesse tegevustesse, see pole lääne pill, kus esinduses laseb mehhanik moe pärast korra aastas pidurisuporti vasemäärdega üle

tegelikult ju toodetakse ka lääne masinaid lihtsamate versioonidena. aafrika tarbeks jne. näiteks renault pakub ilma mootorielektroonikata, euro 2., toodetakse ju ka brasiilia, india jne tarbeks

[Kapten Trumm]

No see Sadko ei maksa kah Venemaa oludele vastavas teostuses 42 000 eurot, juba see Cumminsi diiselmootor+ümberehitused+lisatööd on minuarust seal ca pool auto hinnast.
See on ka põhjus, miks need Gaz-id igasugu puurmasinate, liiniparanduse autodena jne tänini kasutuses on. Probleem on selles, et nende maastiku-Gaz'idega samade maastikunäitajatega on müüa Scam ja Unimog ning need on hoopis teises suurusjärgus hindadega (tõsi, kõvasti kvaliteetsemad kah).

Neid Euro2 jne uusi autosid Eestis arvele ei võeta ja vähetõenäoline, et KV-le erandit ka tehakse.
Kasutatud autoga tossa palju tahad, peaaasi et vastaks sellele autole kehtivatele normidele, aga uus peab praegu Euro 5 olema.

[EOD]

Militaartehnika osas mingite euro-ökonõuete tagaajamine on muidugi lollus kuubis. Et masinal olev relvastus võib linna maatasa teha, kuid summutist ei tohi vähimatki saastet tulla. Nii jõuame selleni, et lahingusse jääb sõitmata, kuna tanklas oli AdBlue otsas.
Probleem oleks Kaitsejõudude autodele erandi tegemisel vaid KJ vanade masinate müümisega erakätesse. Samas kaitseliitlastest talumeestele võiks ju müüa, jättes autod militaarregistrisse, kohustusega korralduse saamisel autoga kogunemispunkti ilmuda

[Kapten Trumm]

Vene tehnika töökindlusele tuleb enamasti euronõue kasuks, sest sellel tehnikal on üks suur probleemiallikas mootor ise.
Lihtsalt Cummins ja vene diiselmootorid pole kvaliteedilt võrreldavad, vene inimene ei suuda toimivat turbokompressorit vist tänini toota, ostetakse neid sisse.
Samuti tehnika "üle käimine" Eestis ja silma kargava tehasepraagi likvideerimine.
Samuti ka normaalsed (st lääne või vähemalt idaeuroopa) päritoluga rehvid.
Teine küsitavus on igasugu tihendite, simmerlingide ja laagrite kvaliteet, mis suurel Venemaal kõigub äärest ääreni.
Kokkuvõttes poolfabrikaat, mis tuleb kas endal või diileril üle käia ja selle kvaliteedist sõltub edasine.

[OnuEnn]

nonii, masinad on õnnelikult malevatesse jõudnud ja esimesed muljed esmaallikast olemas. masinad on praktiliselt uued, konkreetsel juhul oli läbisõit 6600km ja teiste masinate jäid need samuti paarikümne tuhande piiresse. maastikuläbuvus jääb ehk veidi DAF-ile alla, aga sõidumugavus on tunduvalt suurem. kindlasti leiavad need malevates rakendust, autot on selle raha eest palju.

[Leo]

Eesti riigile on vene tehnika voi relvastuse ostmin sise- ja välispoliitiliselt välistatud isegi siis, kui idatehnikal on hind ja kvaliteet tasakaalus. NATO riigile on kasutatud BW Mersu parem kui uus Gaz voi Maz. Soomlastel oli kogu kylma soja ajal eesmärk osta tehnikat ja relvastust nii idast kui läänest, kui ise ei valmistanud. Alles 1990ndatel kalduti tipprelvastuses läände, see oli nii poliitiline kui sojaline otsus, kuid samas ei välistata ka idatehnikat voi relvastust. Venemaa ja Soome reaalpoliitilisi suhteid ilmestab äsjane relvaost. 1000 uut kuulipildujat PKM ja palju varuosasid 1990ndatel Saksamaalt ostetud PKMide kulunud osade väljavahetamiseks. Keegi ilmselt ei kahtle, et venelased teevad töökindlaid kuulipritse, kuid kas eestlastel oleks reaalselt voimalik neid osta ja venelastel myya? Soome on ametlikult neutraalne, samas Eesti on ennast vägagi positsioneerinud NATO riigi ja USA liitlasena. Soomlased lasevad PKMidest, sest need on kodumaisest KVkk 62 töökindlamad ja voimsama padruniga. Eestlased lasevad KSPdest, MG3dest ja Negevitest, koikidel on torke likvideerimine KP kursusel oluline.

Kui Eestile tahetaks hankida töökindlaid käsitulirelvi ajateenijatele ja resevistidele, siis parim valik on vene relvad voi nende kvaliteetsed koopiad-edasiarendused. Töötavad iga ilmaga ja piisava täpsusega ka minimaalse hooldusega. Lääne relvad on täpsed kuid pirtsakad, nouavad arukat jalaväelast, kes suudab oma relva korralikult hooldada. Reaalselt neid ei osteta, sama kehtib ka vene tehnika kohta. Eesti Polevkivi voib kasutada mida iganes, EP ei ole NATOs, EP omanik EV on.

[Kapten Trumm]

nonii, masinad on õnnelikult malevatesse jõudnud ja esimesed muljed esmaallikast olemas. masinad on praktiliselt uued, konkreetsel juhul oli läbisõit 6600km ja teiste masinate jäid need samuti paarikümne tuhande piiresse. maastikuläbuvus jääb ehk veidi DAF-ile alla, aga sõidumugavus on tunduvalt suurem. kindlasti leiavad need malevates rakendust, autot on selle raha eest palju.

DAF-id olid kuuldavasti kõvasti odavamad, kuid ka suhteliselt "as it is" olukorras.
Läbisõidud olid neil analoogsed (alla 10 000 km).
Kui mersud selle hinnaga mõni aasta ainult õlivahetuse ja pisiremondiga sõidavad, on igati bueno.
Nii vanal veokil on sada nüanssi - näiteks rehvid, DAFi-d nt tulid siia maanterehvidega, mis on seal all vist 20 aastat juba olnud.

[Actual]

Eesti riigile on vene tehnika voi relvastuse ostmin sise- ja välispoliitiliselt välistatud isegi siis, kui idatehnikal on hind ja kvaliteet tasakaalus. NATO riigile on kasutatud BW Mersu parem kui uus Gaz voi Maz.

Millega see põhjendatud oleks, näiteks selle Sadko näitel. Iseasi, kui Venemaa ei müü, relvastust võibolla ei müü, aga arvan, et veoautosid siiski müüks. Lisaks on võimalus osta tsiviilversioon ja kohapeal kaitseväevajadusteks ümber ehitada ja värvida - väikepartiina tasuks see ära, kui tsiviilis isegi üksikeksemplaridena maaletooja päris palju ümber ehitab.
Veoki puhul sõjaoludes ma ei usu, et konflikt meil aastatepikkuseks venib, kus kapremondiks oleks Venemaalt varuosi vaja. Alati saab pidada endal pikemat varuosade ladu, ja osad kulumaterjalid (ventilaatoririhmad, lambid, akud, rehvid, filtrid, laagrid jt) on unifitseeritud, ehk varuosa leiab ka lääne kataloogidest.
Võibolla meie olematu tagala sügavuse puhul ongi mõistlik reservi veokeid soetada rohkem aga uued, kasvõi vene päritolu - sel juhul saab rikke või vigastuse puhul tehnika maha jätta, ei ole vaja muretseda äraveo-remondi ja vahepeal transpordita olemise. Oleks piltlikult veokaid jalga segada, lihtsalt asendad metsalaost uue auto ja plaanitud tegevus jätkub.

[OnuEnn]

DAFide maanteerehvid on ammu maastikuvõimeliste vastu vahetatad. ja ega nad malevatest ära kao, osa antakse küll teistesse malevatesse edasi kus varustatus seda nõuab, aga taga topeltratastega MB neid ei hakkagi täielikult asendama. lihtsalt mugavam ja ökonoomsem auto kergematesse oludesse.

[rbl]

Igasuguste toredate BW mersudega on tore niisama rahuajal mööda asfaldit ringi sõita aga robustseks töötegemiseks rasketesse tingimustesse maastikul nad ei sobi. USA-l kui NATO juhtriigil kõlbab Iraagi- Afganistani armeele Venemaalt kümneid helikoptereid ja Ukrainast tuhandeid Kraz veokeid osta aga vaat meie KV ei sobi need kohe kuidagi. Rääkimata sellest, et USA endagi jõustruktuurid kasutavad Saiga pumppüsse. Igasuguseid jaburdusi NATO-ga põhjendada on ilmselge rumalus.

[tommy]

Need Mersud on logistilised veoautod, mitte taktikalised.
Ei maksa segamini ajada.
Mis Venemaa asjakestesse puutub, siis osta võiksime me vajadusel kõike.
Ja nemad oleksid niisama varmad müüma.
Teine teema on nende sobivus meie varustusketti, tootjapoolse toetuse küsimused, kvaliteet, varuosade varustuskindlus jne. jne.
Ja jutustades vene käsirelvade "headest" omadustest, siis laias laastus kehtib see vaid NL aegse toodangu suhtes.
Viimasel (paaril) aastakümnel toodetust hoiaks mina end eemale.

[Kapten Trumm]

Need Mersud on logistilised veoautod, mitte taktikalised.
Ei maksa segamini ajada.

Mina küll segamini ei aja. Sõltumata mis kabinetiteoreetikud ütlevad, kasutatakse neid täna taktikalises rollis.
Kui sa pead Kevadtormile saatma nt 3 kompaniid ja Unimoge jätkub ühele, siis polegi muud varianti.
Kingitud hobuse suhu pole kombeks vaadata ja mistahes auto on parem kui jala käimine.
KL-s on kõige kriitilisem aga hoopis taktikaliste 2-tonniste veoautodega, mitte nende suurte salandadega, neid on KL-s rohkem kui logistikaks tarvis ja mida kasutatakse tegelikkuses allüksuste liigutamiseks taktikaliste veokite asemel. KL taktikaline veok on tänaseni 70ndate alguses toodetud ümara ninaga Unimog, mida omal ajal Taani kinkis Eestile 100 tükki.

Mis selle anomaalia taga on, kas autode puudus turul, peastaabi väärarusaamad või kellegi suutmatus oma vajadusi selgitada, ei oska kahjuks öelda.
Võimalik, et põhjus on ka see, et logstikute arvates pole uuemad Unimogid platsidel piisavalt roostetanud.
Kui logistiliste veokide andmise põhjus on selles, et pole Unimoge või muud sarnast võtta või on need liiga kallid, on arusaadav ja mõistetav ning eks sõidame suurtega edasi.
Kasutamiseks nt motoriseeritud patrullis on need vähesobivad, suured, kohmakad, kärarikkad ja kehva läbivusega.

Teine teema on nende sobivus meie varustusketti, tootjapoolse toetuse küsimused, kvaliteet, varuosade varustuskindlus jne. jne.

Kui sa pidasid silmas, et seni hangitud vanad masinad sobivad mingisse müstilisse tootjatoetusse, siis see pole tõsi.
Nimetatud Sadkol on see täna raudselt parem kui Unimogil või DAF-il.
Kui jutt on käputäiest Man'idest ja mersudest logistikutele, siis on sul õigus.
Ei ole näiteks nendele DAF-idele mingit tootja toetust ega varustuskindlust, mõndagi tuleb juba teha koera hännast ja pudru männast.
Arvestades auto hinda, ei kritiseerigi - odav auto tähendabki kõvasti putitamist ja auto osad vananevad seistes samahästi kui sõites.