Re: Märtsipommitamine 1944
Postitatud: 27 Apr, 2020 9:11
Tallinna kohta aruandes kahjuks selliseid foto-skeeme ei olnud. Oli aga kaks muud huvitavat kaarti.
Militaarteemad minevikust kaasaega
https://militaar.net/phpBB2/
https://epl.delfi.ee/arvamus/ajaloolane ... d=89784291Teise maailmasõja idarindel ei tunnistanud omavahelises sõjategevuses ei Saksamaa ega NSV Liit Haagi 1907. aasta IV konventsiooni maasõja õigustest ja tavadest. Seoses sellega ei kaitsnud ka sõja jalgu jäänud tsiviilisikuid mitte mingi vastaspooli siduv lepe.
Nojah, selles kontekstis võiks pigem küsida, et miks linna lääneosa nii palju pihta sai (Keskhaigla tabamuste arutamise asemel).toomas tyrk kirjutas:Nagu näha - said Ülemiste järvele päris hästi pihta. Pole ka ime, et kõik muu, mis sealt kuni Balti jaamani teepeal ette jäi korralikult pihta sai. Kõik hospitalid kaasa arvatud...
See on siin foorumil juba aasta aega kirjas, et teine rünnakulaine pidigi nõrgem olema. Ebaselgeks jääb kriteerium "oluliselt".Liias jätab oma artikli lõpus aga õhku küsimuse: kas nõukogude rünnaku rikkusid soomlased või oligi teine rünnakulaine Tallinnale plaanitud oluliselt väiksemas mahus?
Miks siit koorub? Kuidas nõukogude planeerimine on seotud sellega, kas soomlased teadsid või mitte?Siit koorub aga teine küsimus: kas soomlaste rünnak nõukogude lennuväljadele 9. märtsil 1944 sattus kogemata samale õhtule õhurünnakuga Tallinnale või kasutasid soomlased operatiivselt tekkinud olukorda?
Emotsioonid. Minu arvates üritasid soomlased takistada uusi Soome pommitamisi.Soomlased plaanisid aga ka kättemaksuaktsiooni.
Saabumise kuupäev on ka aastast 2007 siin foorumil kirjas. http://militaar.net/phpBB2/viewtopic.ph ... 37#p1086377. või 8. märtsil jõudis Tallinna Saksa ööhävitajate eskadrilli juhtlaev Togo
See konstruktsioon jääb arusaamatuks. Soomlaste ja Eestis asuvate saksa staapide vahel olid sidekanalid olemas aastast 1941.a. ja teiseks - miks pidi info nõukogude rünnakust jõudma soome Sõjaväeluurele? Minu arvates oleks õhukaitse olnud parem adressaat.Kindlasti jõudis see luureinfo ka Togo pardale. Ja kuna Togo tegevusraadius hõlmas liitlase Soome rannikut, siis väga suure tõenäosusega ühel või teisel viisil ka Soome sõjaväeluurele.
Paar aastat tagasi jutustas endine Eesti Julgeoleku Politsei (SD) ametnik Heldur Saar militaarajaloo uurijale Jüri Liimile, kuidas juba tol ööl saadi konkreetsed tõendid inglaste osalemise kohta.
"Meie õhutõrje või öölendurite tegutsemiste läbi tulistati üks inglise pommilennuk Mosquito põlema ja see prantsatas Ülemiste järve juures alla. Lenduril õnnestus langevarjuga alla hüpata, jäi õnneks ellu ja ei olnud isegi mitte vigastatud," rääkis Saar.
SD töötajad panid langevarju hõljumist tähele ja korraldasid haarangu, mille tulemusel võeti piloot vangi. "Meeste üllatuseks osutus selleks kaptenipagunitega Kanada naispiloot. Too ülekuulamistel tunnistas kõike puhtsüdamlikult üles, ka seda, et on kommunist."
Saar nimetas huvitavat fakti, et Tallinna pommitanud lennukite mootorimüra oli hoopis teistsugune. Mosquito allatulistamine lahendas selle mõistatuse. "Seega siis need uudse mootoriheliga lennukid olid inglaste Mosquitod, milliseid liitlasabi korras oli antud venelastele. Venemaal neil lendamist õpetasid inglastest instruktorid. Mainitud kanadalasest naispiloot aga oli esimese rünnakulaine lennukite üldjuht."
Kinnipüütud naislendurilt saadigi teada, milles täpselt seisnes inglaste abi Tallinna pommitamisel. "Pea iga selle rünnakulaine eskadrilliga olid kaasas inglastest instruktorid-navigaatorid. Nende ülesandeks oli spetsialistide tasemel kindlustada linna oluliste elupunktide hävitamine. "Tommide" ülesandeks oli ka "jõulupuude" allaviskamine õiges kohas. Taolised inglastest instruktorid olid kaasas ka teises rünnakulaines, kuid vähem esimesest. Siis ei saanud enam eksida, lõõmav linn oli heaks orientiiriks, lendamine olematuks muutunud õhutõrje tõttu ohutu," kirjeldas Saar naispiloodi ülestunnistust.